vaesumine vabadest karbonaatidest ning seetõttu puudub seal ka keemine. Looduslikel aladel on mulla pindmine kiht nõrgalt happeline, põldudel tihti neutraalse reaktsiooniga. Madalsoomullad Tunnused: Rohketoitelised vee mõjul kujunenud alaliselt liigniisked turvasmullad. Pealmiseks kihiks on üle 30 cm paksuse kihiga turbahorisont. Need mullad on väga toiteelemendirikkad. Profiili ehitus: Koosneb peamiselt hästi ja väga hästi lagunenud turbakihtidest. Õhkese turbaga madalsoomuldadel lisandub profiili ka tugevasti gleistunud mineraalne lähtekivim või lausaline gleihorisont (T3-CG, T2-T3-G jt). Kujunemine: Peaaegu kõik väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad on kujunenud mineraalmaa, peamiselt glei- ja turvastunud mulla edasise soostumise tagajärjel. HINNANG KASUTUSSOBIVUSELE Leostunud gleimulda kultuurimaaks kasutamiseks tuleb maa-ala korralikult kuivendada kuna on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Keskmise lõimisega
Kasutussobivus: Vaatamata soomuldade tunduvalt erinevatele omadustele, on need võimelised rahuldama enamiku põllumajanduskultuuride nõudeid mullastiku suhtes. Vahe seisneb ainult selles, et võrreldes automorfsete muldadega, on soomullad võimelised rahuldama kultuuride nõudeid erineval tasemel. Soomullad on kohasemad just heintaimede kui suure veevajadusega ja külmakindlate kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamise järel on võimalik kasutada peamiselt rohumaana. Kõrgeid saake on andnud madalsoomuldadel raps, söödakapsas, söödajuurviljad, oder, rukis jm. Vähesobivad on soomullad nisu ja kaera (viimane ei valmi alati), kartuli (öökülmade tõttu) ja mesika (talvekahjustused) ning mittesobivad lutserni kasvatamiseks. Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: AM''' sügav lammi madalsoomuld Lõimised: t_3100 Hinnang: Maa-ameti info läks peaaegu kokku meie määratuga. Mulla liik on muidu sama, ainult meil on AM'', aga mullakaardil oli AM'''. Lõimised ei lähe päris kokku
Taimkate Haanja kõrgustikul Haanja kõrgustiku taimkate on reljeefi ja pinnaehituse tõttu väga vahelduv ning mitmekesine. Metsaga on kaetud ligikaudu pool kõrgustiku pindalast. Okaspuude osakaal metsades on tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Näivleetunud, leostunud ja leetjatel muldadel kasvavad kõrge tootlikkusega sinilille ja jänesekapsa laanekuusikud. Leede- ja leetunud muldadega sanduritel valdavad palumetsad – pohla- ja mustikamännikud. Nõgude madalsoomuldadel on ülekaalus liigivaesed rohttaimede (tarnade) kooslused, mis on paljudes kohtades muutumas sookaasikuteks. Looduslike rohumaadena levivad Haanjas enamasti viletsa taimekasvuga soostunud niidud, kõrgematel aladel levivad liigivaesed aruniidud. Palju esineb liigivaese madalsoo kasvukohatüüpi. Geograafilise asendi tõttu esineb mitmeid mandrilise ja idapoolse päritoluga liike. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda
Alustaimestikus nt. sookail, kukemari, küüvits. 1.2.3. Kõdusoometsad Mustika kõdusoo - tavaliselt kuivendatud siirdesoo, harvem rabamuldadel. Praktiliselt kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Muld happeline. Männikud. Alusmets hõre. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga, iseloomulik on puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp - pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk. Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. 1.3. Metsakuivandus Kuivendamise positiivne mõju metsamajandusele ei seisne mitte ainult puude kasvutingimuste paranemises ja seeläbi suurenenud produktsioonis, vaid see võimaldab ka metsi paremini majandada st. paraneb ligipääs metsadele.
Esineb 2 kasvukohatüüpi: mustika kõdusoo (mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks). Mustika kõdusoo (mo) - esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo muldadel. Domineerivad kaasikud ja männikud. Boniteet II-IV. Alusmets hõre: pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jo) - esineb pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III. Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Puistud tormihellad. Kõdusoometsade pindala 5-6%. See suureneb, sest Nõukogude Liidu perioodil tehti Eestis intensiivselt kuivendustöid ja kuivendatud metsades hakkab järk-järgult välja kujunema kõdusoo kasvukohatüüp.
C:N suhe väga kõrge 30-42; põhjaveetase vegetatsiooniperioodil 30-100cm. Puistu- en männikud, kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv; võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid; bon II-IV. Alusmets- hõre, esinevad pajud, paakspuu. Alusaimestik- sarnane mustika kkt taimestikule, iseloom puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kkt (jks) Tekib pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga madalsoomuldadel. Puistu- enamuspuuliigiks tavaliselt kuusk; kuusikud on potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon I-III; kuuse puistud tormihellad. Kuivendusjärgse esimese põlvkonna puistutes kasvab sookaske, sangleppa. Alusmets- paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik- sarnane arumetsade jänesekapsa kkt-ga. Kõdusoometsade pindala 15%. Metsakuivendus Soostumisprotsess on Eesti aladel aoodustatud. Aastane sad hulk on võrreldes aurumisega suur.
vegetatsiooniperioodil 30-100 cm. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad enamasti männikud, kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv. Võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Boniteet II-IV. Alusmets hõre: pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga, iseloomulik on puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jks) - esineb pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk, kuivendusjärgse esimese põlvkonna puistutes võib olla ka sangleppa, sookaske, mändi. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III. Parimad on kuusikud, kõige väiksema tootlikkusega sookaasikud. Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. Kõdusoometsade pindala 5-6%.
männikud. Levivad arumetsale iseloomulikud taimed ja seetõttu saab kasvukoha tüübi kindlaks teha vaid mulla põhjal. 1) Mustika kõdusoo kv esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo, g´harvem rabamuldadel. Muld on happeline, pm kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Põhiliselt männikud, võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Alusmets: paju, paakspuu. Alust: puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. 2) Jänesekapsa kõdusoo kv esineb kuivendatud siirde ja madalsoomuldadel. Domineerib kuusk, võib olla ka sangleppa, sookaske ja mändi. Alusmets: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alust: sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud on tormikartlikud. 13. Metsatakseerimine Metsatakseerimise põhiül on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 14. Kasvava puu takseerimine, kõrguse ja diameetri mõõtmine, puu vanuse määramine.
Tüüpilised rohttaimed on: keratarn, sinihelmikas, osi, tupp-villpea. Samblarinne on tüse, hulgaliselt kasvab tavalist karusammalt ja turbasammalt. 12 GRASS FEN FORESTS ROHUSOOMETSAD The grass forests grow predominantly on thin to moderately thick wet fen soils. Rohusoometsad kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmise sügavusega vesistel madalsoo või lammi - madalsoomuldadel. Swamp birch and black alder are thr typical species in the tree storey and sedges as well as broad-leaved hydrophilous herbs in the ground vegetation. Puurinde tüüpilised liigid on sookask ja sanglepp, alustaimestikus kasvavad laialehised veelembesed rohttaimed, näiteks tarn. The alder fen site type is commonon potentially fertile, wet, predominantly thin and well-decomposed fen soils. Lodu kasvukohatüüp on iseloomulik viljakatel, märgadel,
kuid selle ära kasutamist takistab esineb pikaajaliselt ja intensiivselt (märkimist) kui hilisemat andmetöötlust. liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti 1.9 S a m b l a s o o m e t s a d madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kahekesi, st. üks inimene mõõdab Iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi kuusk, kuivendusjärgse esimese põlvkonna diameetreid ja teine paneb need kirja. esinemine. puistutes võib olla ka sangleppa, sookaske, mändi. Diameetrite märkimisel kasutatakse nn. Alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III
põhjal. Esineb 2 kasvukohatüüpi: mustika kõdusoo (mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks). Mustika kõdusoo (mks) - esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo muldadel. Domineerivad kaasikud ja männikud. Boniteet II-IV. Alusmets hõre: pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jks) - esineb pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk. Potensiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III. Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Puistud tormihellad. Kõdusoometsade pindala 5-6%. See suureneb, sest Nõukogude Liidu perioodil tehti Eestis intensiivselt kuivendustöid ja kuivendatud metsades hakkab järk-järgult välja kujunema kõdusoo kasvukohatüüp. 10. Metsade uuenemine ja uuendamine. 10.1. Looduslik metsauuenemine Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või
keskmiselt kuni hästi lagunenud. Rohttaimestikus esineb rohkelt tarnaliike, sookastikult ja laialehiseid soo-rohttaimi. Turbasamblaliigid puuduvad või neid on üsna vähe. Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp. Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. 14.2.8.1. Lodu kasvukohatüüp (ld) Levib potentsiaalselt viljakatel, vesistel, valdavalt õhukestel (M') või keskmise tüsedusega (M'') hästilagunenud madalsoomuldadel, samuti lammi-madalsoo (AM' kuni AM'') muldadel. Lammi muld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele lammidele. Mikroreljeef künklik. Turvas on hästi lagunenud, sisaldades palju mineraalaineid, reaktsioon veidi happeline( pH KCl 5,0 kuni 6,5). Vesi püsib enamasti kogu aja reljeefi madalamatel osadel ja vaid kestvate kuivadega võib taanduda mõnekümne sentimeetri sügavusele. Puistutest domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%)
annaabi.ee 
