Madalmaade ja Eesti kunst 15-16-saj. (0)

Põhikool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Prantsusmaa rahvusköök
Ajalugu
● Prantsuse
köök
tervikuna
koosneb
erinevate
piirkondade
kogumist.
Igal
maakonnal on mõni roog või jook, mille üle
erilist  uhkust  tunda  ning  mida  esitleda  kui
just seda ainuõiget versiooni.
● Mereäärsed  alad  nagu    Normandia  ning
Bretagne,
kus
esikohal
igasugused
meresaadused.
Kahe
maakonna
firmaroogadeks  võibki  pidada  erinevalt
valmistatud  austreid,  merevähke  ning
kalaroogasid.
Samas
toodetakse
Normandias
ka
siidrit
ning
kuulsat
Calvadosi.
● Maailmakuulus
šampanje
valmib
Champagne
maakonnas, tema kõrval asuvas Lorraine’s küpsevad
aga  erinevad  suurepärased   puuviljad   ning  valmib
kuulus  Lorraine’i  lahtine   singi -sibula-juustupirukas
ehk quiche Lorraine.
● Burgundia ,  mis  on  tuntud  oma   veinide   poolest
kostitab aga külalisi boeuf Bourguigon’i ning  Coq au
Vin-ga,  mis  ümbertõlgituna  tähendavad  vastavalt
veinis hautatud veiseliha ning kukke veinikastmes.
● Provance’i,  kus  pakutakse  selliseid   kuulsaid
roogasid  nagu  Ratatouille’i  ning  Bouillabaisse  ehk
erinevad  koos   praetud   köögiviljad  ning  vähemalt
kolmest
erinevast
kalaliigist,
merekarpidest,
tomatitest,  küüslaugust,  sibulatest  ja  porrulaugust
koosnev rammus supp .
Kokanduse suurkuju
●   Prantsuse  tippköögi  (haute   cuisine )  isaks
peetavale  härrale  nimega  Marie- Antoine   Carême
(1783-1833).
● Tema hüüdnimi „kokkade kuningas ja kuningate
kokk“ oli täiesti asjakohane.
●   Oma  karjääri  jooksul,  mis  algas  15  aastaselt
pagariabilisena,  oli  eelmainitu  nimelt  peakokaks
selliste  ajalooliste  suurkujude  nagu  Inglise
kuningas  George  IV-da  (tõsi,  sellel  aja  veel
printsi
seisuses
olev),
Venemaa
keiser
Aleksander  I-se,  mõjuvõimsa  pankuri  James
Rotchild’i  ja  kuulsa  Prantsusmaa  diplomaadi
Talleyrand -Perigord’i juures.
Tavad
● Hommikuti   tehakse  tihtilugu  vaid  kerge  suupiste,  mis  koosneb  enamasti,
kas
värskest
saiast
moosiga,
croissantidest,
rosina -

või
šokolaadisaiakestest ning kohvist, teest ja mahlast.
● Lõuna ajaks võetakse aga juba rohkem aega.
● Suuremates linnades süüakse lõunat tihtilugu, kas kohvikutes , buffedes või
nurgapealsetes  pagariärides.Väiksemates  linnades  kus  ei  ole  ohtu  jääda
liiklusummikutesse  ning  kus   elutempo   on  pisut   rahuliku   minnakse  tihti
sööma hoopis koju.
● Õhtusöögid  koosnevad  enamasti  kolmest  käigust.  Oode,  milleks  on  mõni
väike  suupiste  või  supp,   pearoog   ning  juustuvalik  või   magustoit .  Toidu
kõrvale juuakse veine , mahlasid ning vett.
Toidu valmistamine
● Toidu  valmistamisele  lähenevad   prantslased   suure  tähelepanu  ning
armastusega.  Söögi  tegemisel  proovitakse  säilitada  toiduainete  omadused
ning nende toiteväärtused.
● Suur  osa  on  igasugustel  värsketel  salatitel,  mille  valmistamisel  proovitakse
hoiduda toiduainete liigsest purustamisest ning segamisest.
● Maitsestamisel kasutatakse ürtidest enamasti küüslauk ,rosmariini, peterselli,
tüümiani, majoraani aga ka basiilikut ning koriandrit.
● Piparde  ning  muude  maitseainetega  käiakse  ümber  pigem  tagasihoidlikult
kui  priiskavalt.  See-eest  armastavad  prantslased  maitsestada  oma  sööke
alkoholiga. Tihtilugu lisatakse roogadele sorts veini, konjakit või likööri, mis
ei  tähenda  aga,  et  nad  tahaksid  saada  kahte  ühes.   Alkohol   aurustub  söögi
tegemisel toidust välja jättes alles vaid iseloomuliku maitse.
Või
● Naljaga  pooleks  öeldakse,  et  Prantsuse
köök  seisab  kolmel  sambal  milledeks  on
või, või ning veelkord või.
● Samas on öeldus oma iva – söögile lisatud
võikild  annab  roale  hoopis  külluslikuma
maitse ning kaunima välimuse.
● Võid  kasutataks  kastmetes,  praadimistes
(või ja õli segu), kookides, vormiroogades,
kala küpsetamisel – võib vist öelda, et pea
igas roas ning igal pool.
Kastmed
● Arvatakse, et prantslased teavad
vähemalt 3000 kastme retsepti.
● Kindlasti kõige kuulsamaks
kastmeks võib lugeda Bechamel
kastet , kuid palju vähem ei jää
maha ka Veloute - ning Hollandi
kastmed.
JUUSTUD
● Enam  kui  400  hetkel  teada  oleva
erineva  sordi  hulgast  on  meile  enim
tuntud  tõenäoliselt   Brie ,  Camambert
(Kamambäär)
ning
Roquefort
(Rokfoor),  millest  viimane  on  omal
moel
ning
kujul
olnud
meie
kaubandusvõrgus juba aastakümneid.
Burgundia veisepada
Ratatouille
Quinche Lorrain
Prantsuse sarvesaiad ehk Croissant
Kreembrülee
Kasutatud kirjandus
http://www.menuu.ee/articles/prantsuse-kk?id=1353
https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_k%C3%B6%C3%B6k