valmimiseni 110- 115 päeva Väga madal väike põõsastomat, sobib toas lillepotis või rõdul kastis kasvatamiseks. Sort pärit Lätist. Väikeste punaste ümarate 2. Tomat 'Vilma' magusate punaste viljadega madalakasvuline tomat. Aromaatsed pole märgitud 30g 50-60cm ja mahlased viljad sobivad värskelt ja konserveerimiseks. Madalakasvuline. Vili kollane, ümmargune, väike, väga maitsev. 3. Tomat 'Aztek' Kasvatamiseks rõdul, talveaias, kasvuhoones, kiletunnelis. Lihtne Varajane. 15-20g pole märgitud kasvatada – pole vaja siduda, võib mitte kärpida.
KONTEINERTAIMED 1) MADALAKASVULINE PEIULILL 2) ALATIÕITSEV BEGOONIA 3) HÜBRIIDPETUUNIA 4) SUUREÕIELINE VARSAPÕLV 5) ILUKAPSAS 6) HÕBEKAKAR 7) ÕIEVÄHENE PEIULILL 8) LAMAV KÄOKULD 9) VIIRPELARGOON 10) VILT RISTIROHI 11) LAMAV SANVITAALIA 12) TULIPUNANE SIGARETILILL 13) SUVA ILUNÕGES 14) SÜDAJAS SUUTERA 15) PADIPÕÕSAS 16) KANARBIK 17) KARD-HÕBEPAEL 18) HALL SALVEI 19) LUUDEROHI 20) FUKSIA 21)
Harilik maajalg e kassiratas Glechoma hederacea Õied lillad. Õitseb juuni-juuli. Poolvarjuline kasvukoht Kiiresti kasvav taim ronib vartel olevate lisajuurte abil mööda pinnast edasi. Sobiva pinnase puudumisel ripub allapoole. Seetõttu sobib sort `Variegata` valge-rohekashallide lehtedega taim hästi rõdukasti, amplisse või katma maapinda. Harilik täpplehik Hypoestes phyllostachya Harilik täpplehik Hypoestes phyllostachya Madalakasvuline Õied valget värvi. Kirju lehestik. Õitseb juuni-august. Mulla suhtes vähenõudlik. Parasniiske ja viljakas muld. Pinnakattetaim Eelistab kasvada hajusvalgusega soojas ruumis. Sobib kasvatada ka suvel õues koos teiste suvelilledega poolvarjulises kasvukohas. Ei talu tõmbetuult Koera-ilunõges Plectranthus caninus Koera-ilunõges Plectranthus caninus Õitseb juuni-juuli. Õied sinised. Viljakas parasniiske muld sobib kasvuks.
ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. • Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 2–3 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad. • Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad. • Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad. Tomati sort “AZTEK” • sort, mida mina kasvatasin. • Varajane, madalakasvuline, rõdudel kasvatatav sort. • Vili kollane, ümmargune, väike, väga maitsev. • Kasvatamiseks rõdul, talveaias, kasvuhoones, akna laual. • Lihtne kasvatada – pole vaja siduda, võib mitte kärpida. • tomat sisaldab E-vitamiin ja C- vitamiin. • tumeroheliste lehtedega ja väga hea maitsega Kasvamis protsess • Algul sorteerisin paremad seemned halvematest ja istutasin maha seemned (7.03.2015). • Esimesed võrsed tekkisid 16
alternifolia) Toodetakse destilleerimismeetodil. Üks teaduslikult enim uuritud eeterlikke õlisid. Teepuuõli on üks väheseid eeterlike õlisid, mida võib kasutada lahjendamata kujul. Ei kahjusta limaskestasid. Melaleuca alternifolia eeterlikku õli toodetakse ainult Austraalias. Kus kasvab teepuu? Melaleuca alternifolia ehk teepuu kasvab Austraalia subtroopilistel rannikualadel. See on madalakasvuline taim, mis kasvab harva kõrgemaks kui kuus meetrit. Teepuul on rohelised nõeljad lehed ja valkjad õied. Teepuuõli destilleeritakse taime lehtedest ja noortest võrsetest. Õli on värvitu või kahvatukollane ning terava, kamprit või eukalüpti meenutava aroomiga. Koostis: Monoterpeenid 35-70% (gammaterpineen 10-28%) ,fenoolsed alkoholid 25-40% (terpineen-4-ol 25- 40%), seskviterpeenid 8-20%, oksiidid 5-18% ( 1,8 tsineooli 1-14%).
-4- 1. MURULAUK Mis on murulauk? Murulauk (ladina k:Allium schoenoprasum) on sibultaim, mida kasutatakse toidu maitsetamiseks ja kaunistamiseks. 1.1 PÄRITOLU Murulauk pärineb lauguliste perekonnast, Aasiast ja Euroopast Murulauk on laia tsirkumpolaarse levikuga taim. Põhja ja Lääne-Eesti loopealseil ja kuivades kadastikes kasvab madalakasvuline murulaugu teisend , mida toidutaimena tavaliselt ei kasvatata, kuid mõned teised murulaugu sordid on leherohkemad ning suuremakasvulisemad. Murulauk sai populaarseks alles keskajal, mil teda hakati ka aedades toidutaimena kasvatama. Päikesele avatud huumusrikka substraadiga peenral edeneb ta ideaalselt. Kauneid roosasid õisikuid külastavad meelsasti mesilased. Otstarbekas on paljundada murulauku kevadel jagamise teel. 1.2 KASUTAMINE
põõsaid ja lilli, mis on ka meetaimed. Linnades ja asulates enim leiduvad meetaimed on harilik vaher, pajud, remmelgad, hobukastan, pihlakas, suur läätspuu, pärn, lumimari jt. [2] Kanarbik on 10-60 cm kõrgune hargnev kääbuspõõsas. Lehed on redutseerunud varrele igihaljasteks soomusteks. Õis neljatine, lillakas. Õitseb juulis augustis 30-40 päeva. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. Mesilased külastavad kanarbikku peamiselt hommikupoolikul. [2] Harilik lumimari on madalakasvuline põõsas. Lehed lühirootsulised, alt sinakasrohelised. Õitsvatel okstel on lehed korrapärased, mitteõitsvatel okstel lõhestunud, ebakorrapäraste hõlmadega. Õied on väiksed , kellukjad. Õitseb juulist septembrini 30-40 päeva. Hea meetaim, meekogus 400 kg/ha. [2] Harilik vaher on kuni 25 m kõrgune puu. Lehed 5-hõlmalised, pikalt teritunud tipuga ja tömpide sisselõigetega. Õitseb enne lehtimist aprillis-mais 7-10 päeva.
lihastikuga. Ta pea on massiivne, kuid kuiv. Kõrvad on tal pikad, laiad, rippuvad ning asetsevad kõrgel. Ta silmad on suured, veidi pungis ja tumepruunid. Ta hambad on suured, tugevad ja valged ning asetsevad tihedalt üksteise kõrval. Koer kannab sirget või mõõgakujulist saba seljajoone kõrgusel või veidi allpool. Spanjel Spanjel on pikakarvaline jahikoer. Ta kodumaa on Hispaania. Temaga peetakse linnujahti. Eriti hea on spanjeliga pidada pardijahti. Spanjel on madalakasvuline, kehaehitus tugev ja kuiv. Ta luustik on tugev ja lihastik hästi arenenud. Ta karv on pikk ja pehme, sirge või veidi lainjas. Ta pea on mõõdukalt pikk. Ta kõrvad on rippuvad, ümmarguste tippudega, hästi pikad ja laiad. Need asetsevad kõrgel. Ta silmad on ovaalsed, mõõdukalt suured, olenevalt karvkatte värvusest tume- või helepruunid. Ta hambad on valged ja tugevad. Koer hoiab saba seljajoone kõrgusel. Taks Taks on madalakasvuline, pikaks venitunud, kuid kompaktse kehaga,
Heintaimede bioloogilised ja majanduslikud omadused Kevadel varajase arenguga – lutsern, kerahein Kevadel hilise arenguga – Kastehein, timut Varakult õitsvad – lutsernid, kerahein Hilja õitsvad – kastehein, timut Heintaimede kasvulaad Pealisheinad – luste ja päideroog ei sobi karjamaale, sest pikad ja lehm ei paista välja, sest neil pole peale niitmist palju lehti, toitaineid vaja juurtest , kurnab taime ära. Alushein- aasnurmikas, madalakasvuline Puhmikulised – kerahein, timut Võsundilised – Valge ristik on kahjulik muru umbrohi, sest see õitseb, mesilane, laps, ema minestab Mullastiku ja niiskusolud Põuakindlad – sammasjuurtega liigid, nõiahammas, kerahein Vastupidavad üleujutustele – roosa ristik, rebasesaba Ei sobi huumusevaesele leetunud mullale – lutsern, aasnurmikas Ei sobi soomullale – lutsrnn, kerahein Katteviljde taluvus Hästi – timut, roosa ristik, punane ristik Rahuldavalt – kerahein, nõiahammas
Owen Johnson & David More ,,Euroopa Puud" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2005, lk 124 Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii) Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii) on musta männi (Pinus nigra) teisend, mille levilaks on Lõuna-Prantsusmaa, Kesk- ja Ida Hispaania (Ibeeria mäed) ning mida kasvatatakse harva ka Briti saartel kultuurtaimena. Pürenee must mänd on harilikult hargneva tüvega, madalakasvuline või keskmise kõrgusega, tihe, laiuva või vihmavarjutaolise võraga puu. Pürenee musta männi koor on punakaspruun ja pikkirõmeline. Puu võrsed on kollakas- kuni punakasoranzi värvusega. Sinakasrohelised okkad on allapoole rippuvad ning tömpterava tipuga ning käbid on purpurjaspruunid. Owen Johnson & David More ,,Euroopa Puud" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2005, lk 124 Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica) Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp
püstiste okstega kollakasrohelised. ´laciniata´ lehed sulglõhine kuni ´Fastigiata´ - kitsaskoonusja võraga puu. sulgjagune. ´Laciniata´- kurruliste lehtedega lõhislehine ’Rubra’ võrsed talvel korallpunased koonilise võraga madalakasvuline sort. ’Vitifolia’ lehed 2-3 tipuga, ebaühtlaselt saagja servaga. Kasutamine puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, seetõttu seetõttu väga hinnatud. Väga hea väga hinnatud. Väga hea meetaim. Talub meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu saastunud õhku, seetõttu levinud ka
Talvekindlus keskmine. Sobib tolmuandjaks ’Liivi kollasele’ Aretas M. Filliand Coligny’s Preantsusmaal. Esimesed andmed pärinevad 1866. aastast. ’Kubanskaja kometa’ Vili Keskmine, ovaalne. Punane. Luuseeme poollahti. Niii värskelt kui ka kompotiks Valmimisaeg Varajane, valmib augusti keskel Tolmuandja Ei viljastu oma õietolmuga, tolmeldajad: ’Mara’ ning samal ajal õitsevad haralise ploomipuu (alõtša) seemikud Märkused Puu madalakasvuline, ümar võraga. Pärit Venemaalt ’Mara’ Vili Keskmise suurusega, ümar, helekollane. Luuseeme kinnine. Viljaliha valkjaskollane, väga mahlane, magushapu. Sobib hästi hoidistamiseks Valmimisaeg Hiline Tolmuandja Isesteriilne, sobivad ’Kubanskaja kometa’, ’Karminnaja Žukova’ ja samal ajal õitsevad haralise ploomipuu (alõtša) seemikud Märkused Puu keskmise kasvuga, laiuva võraga, väga hea saagikusega. Pärit Valgevenest
Purple Star`, 'Adessa White`. · Väga erinevad värvid. Palju sorte. · Kõrgus 50-100cm · Sobib parasniiske hea aiamuld Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum · Mõned sordid: ´Arno´, ´Bruhonice´, ´Elva´, ´Grand New Heavie´, ´Hallamari´, ´Jubilee´, ´Kappa´, ´Lee´, ´Merle´, ´Neon´, ´Neptun´, ´Othello´, ´Rotsteinsiese´, ´Silbercarneol´, ´Smaragd´, ´Taara´ jne. · Madalakasvuline. Kõrgus kuni 15cm. · Kerge kuivem tavaline muld. · Õitseb juuli- august. Rohkem lehtdekoratiivne taim. Aed-merikann Armeria maritima Aed-merikann Armeria maritima · Kõrgus 5-10cm. · Lillakasroosad ilma varteta õied. · Õitseb mai-juuni. · Sobib kiviklibune ja liivane muld. · Ei talu liigniiskust ega tugevat päikespaistet. · Eestis aretatud sort. Aed-päevaliilia Hemerocallis Aed-päevaliilia
kombinatsiooni: • TH – teehübriidroos e. suureõieline väärisroos • F – floribundroos e. suurte õitega kobarroos • P – patioroos e. lillekastiroos • Pol – polüantroos e. Väikeste õitega kobarroos • Bod – pinnakatteroos • Min - miniroos • S – kõrge põõsasroos • LCL – suureõieline väänroos, õitseb ka sama aasta võrsetel • Ram(R) – ramblerroos, väikseõieline väänroos, õitseb eelmise aasta võrsetel • Hmult – ohkeõielise roosi madalakasvuline aretis • K – suureõieline hea külmakindlusega kordesi roos • HSpn – näärelehise kibuvitsa aretis • HRg – kurdlehise roosi aretis • (1999) –roosi aretusaasta • (40-80 cm) roosi kõrgus • L*** - tähnide arv tähistab lõhna intensiivsust • Kaubanduslikud roosirühmad – suur segadus!! • Aretusseeriad – meile sobivad Saksa ja Taani firmade tooted • Kordes Söhne – Rigo Rosen: sordid väga õierikkad ja haigustele vastupidav lehestik
Pärast tugevat tagasilõikust on põõsaid vaja kindlasti väetada, et kasvaksid uued võrsed ja võra taastuks (Taimede hooldus:lõikamine, 2009). 29. Symphoricarpos albus - harilik lumimari 29.1. Iseloomustus Lumimarja perekond on väike, 17 liigiga (Palmisterna, Johnson 2006: 206). Lähimad sugulased on kuslapuud. Eestisse on toodud 3 liiki, tavalisim on harilik lumimari (Lumimari 2009). Harilik lumimari (ladina k. Symphoricarpos albus) on madalakasvuline, kuni 1,5 m kõrgune peenikeste okstega tihe põõsas, mis pärineb Põhja-Ameerikast (Sarapuu 2000). Euroopasse toodi 1806. aastal. Meil kasvatavate ilupõõsaste seas pole vist teist nii ilusa puhta rohelise lehestikuga liiki. Lumimarja väikesed lehed on varieeruva kujuga: õitsevatel okstel on ovaalsed terveservalised ja tugevatel pikkvõrsetel ebakorrapäraselt hõlmised. Õitseb juunist septembrini. Väikesed roosad kellukjad õied asuvad tipmistes ja külgmistes peajates õisikutes
92. Tegurid, mis mõjutavad liigilist mitmekesisust? Inimmõju suktsessioonidele Inimese tegevus, eriti põllumajanduslik, töötab vastu looduslikule suktsessiooniprotsessile. Eriti käib see üheaastaste monokultuuride nagu teraviljad kohta. Teraviljapõldu haritakse igal aastal ja looduslikest liikidest suudavad seal väheste eranditega hakkama saada vaid üheaastased taimed (on ka mõned püsikud, orashein näiteks), mida ka umbrohtudeks nimetatakse. Karjatamise ja niitmise tõttu püsiv madalakasvuline taimestik on, nagu juba eespool mainitud, sageli kunstlikult seisma jäetud suktsessioon. Ka inimese ehitustegevus takistab looduslikku suktsessiooni. Mahajaetud ehitised ja terved linnakud (Eestis militaarsed) on omaette huvitav ja võib-olla tulevikku näitav vaatepilt. Mis mõjutab mitmekesisust? Koosluse suurus Väikeses koosluses on enamasti vahem liike. Samuti on liigid väikestes kooslustes ise väikesed. Väikesel maa-alal ja väheste ressurssidega pole võimalik paljudel liikidel või
Pärast tugevat tagasilõikust on põõsaid vaja kindlasti väetada, et kasvaksid uued võrsed ja võra taastuks. HARILIK LUMIMARI (Symphoricarpos albus) Joonis 29. Harilik lumimari. http://g4.nh.ee/images/pix/728x352/xDGY28-x9pI/harilik- lumimari-puud-poosad-73114141.jpg Iseloomustus Lumimarja perekond on väike, 17 liigiga. Lähimad sugulased on kuslapuud. Eestisse on toodud 3 liiki, tavalisim on harilik lumimari. Harilik lumimari on madalakasvuline, kuni 1,5 m kõrgune peenikeste okstega tihe põõsas, mis pärineb Põhja-Ameerikast. Euroopasse toodi 1806. aastal. Meil kasvatavate ilupõõsaste seas pole vist teist nii ilusa puhta rohelise lehestikuga liiki. Lumimarja väikesed lehed on varieeruva kujuga: õitsevatel okstel on ovaalsed terveservalised ja tugevatel pikkvõrsetel ebakorrapäraselt hõlmised. Õitseb juunist septembrini. Väikesed roosad kellukjad õied asuvad tipmistes ja külgmistes peajates õisikutes
lavamaal ja Viru lavamaal, Lääne- ja Pärnumaal ning saartel. Nõmmeniite leidub lainja või enam-vähem tasase pinnamoega sanduritel, lamedatel rannavallidel ja kinnistunud luidetel. Iseloomulikud on õhukesed kuni keskmise sügavusega leetunud liivmullad. Nõmmeniidud on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, esmased nõmmeniidud on tekkinud lahtiste luidete ja liivikute taimestumisel. Taimkate on tavaliselt hõre ja madalakasvuline, selles valdavad liivataimed: nõmm-liivatee, nõmmnelk, käokannus, lamba- ja liiv-aruhein jmt taim. Nõmmeniite leidub peamiselt läänesaartel ning Põhja-, Loode- ja Kagu- Eestis. Paluniidud paiknevad kõrgematel tasandikel, lamedatel kühmudel ja künnistel leetunud, gleistunud leetunud või näivleetunud saviliiv- ja liivsavimuldadel. Paluniidud on kujunenud palumetsadest, harvemini laanemetsadest, neid on ka endistel põllumaadel
annaabi.ee 
