MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigid, soome, lääne- poola) 2 MS algas 1. sept 1939:kui Saksamaa tungis sisse Poolasse. Talvesõda: MRP realiseerimine Soome suhtes.1939. nov. soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid jäädi ilma Karjala maakitsusest. Saksamaa vallutused 1940 euroopas:Norra, Taani, Luksenburg, Belgia, Holland, pool Prantsusmaast, Kreeka, Jugoslaavia. Kolmikpakt:Saksamaa, Jaapan, Itaalia. 1940 sügisel Berliinis, kohustas liitlasi üksteist sõjaliselt aitama. NSV vs Saksamaa:22 juuli 1941 Venemaal nim. suureks isamaasõjaks. Saksa väed jõudsid Moskva alla, kust sundisid venelased taganema. Hõivati ka suurem osa Venemaa vallutustest (nt. baltiriigid). Barbossa plaan: 1940
· põhja suunas (Euroopa, Siber) · Indiaanlased Beringi maakitsusest Aafrika 120000 150000 Ameerikasse Aafrikast välja 55000 75 000 · arktilised alad Aasia 40000 70000 Austraalia 40000 60000 aastat tagasi Euroopa 35000 50000 Ameerika 15000 35000 Arktilised alad 8000 - 10000 Euroopa asustamine Tänapäeva inimese eellased kromanjoonlased saabusid Euroopasse kahe suure lainena
Leedu. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS Saksamaa sissetung Poolasse 1.septemberil1939. aastal. 3. september kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse ja Stalini Punaarmee. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda. NSV LIIDU LAIENEMINE 10. nov 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, nimetatakse ka Talvesõjaks. Soomel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidi vastavalt rahule loobuma Karjala maakitsusest. 1940. okupeeris Punaarmee Eesti, Läti ja Leedu. Võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja Bukoviina. KOLMIKPAKT Hitler hakkas valmistuma kallaletungiks NSVL'e, seetõttu soojendati suhteid Itaalia ja Jaapaniga. Sügisel 1940 sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist toetada. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'E MRP järgset mittekallaletungilepingu punkti ei kavatsenud kumbki pool täita. 22. juuni 1941 tungis Saksamaa ootamatult
Poltava lahingus murdus Rootsi sõjaline võimsus ja sõjaedu kaldus Venemaa kasuks. 3 Uusikaupunki rahu Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes. Uusikaupunki rahu lõpetas Põhjasõja. Rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivi-, Eesti-, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Käkisalmi ja Viiburiga. Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooni 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala. Lepingu järgi sai Rootsi õiguse Baltimaadest iga aastal tollivabalt välja vedada vilja 50 tuhande rubla eest. Kehtima jäid 1710 aastal sõlmitud kapitulatsioonid, millega tagati balti aadlile kohaliku elukorralduse, õiguste ja usundi seega Balti erikorra säilimise ning Eesti- ja Liivimaale laialdase omavalitsuse. Säilitatakse luteri usu kirik.
ei ründa. 30.november 1939 alustas venemaa talvesõda, tungides ilma põhjuseta soomlaste territooriumile. Nsv arvas, et sõda kestab vähe, aga soomlased osutasid suurt vastupanu. Venelased pidid tooma lisavägesid, sest nad polnud harjunud külma ilmaga ja nad polnud sõjaks hästi valmistunud. Kõik olid hämmingus ja isegi Prantsusmaa ja Inglismaa olid nõus oma väed appi saatma. Stalin lõi kartma ja tegi soomega vaherahu. Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest ja rajati Hankosse vene sõjaväebaas, aga iseseisvus säilus. Baltiriikide okupeerimine Kuna saksamaa tungis sisse prantsusmaale, siis kogu maailma pilgud olid seal ja nsv sai hea võimaluse baltimaade okupeerimiseks. Kõigepealt esitati ultimaatum leedule, kus nõuti punaarmee täiendavate jõudude sisseviimist ja venemeelse valitsuse loomist. 16 juuni 1940 esitati samad nõudmised ka eestile ja lätile. Eestalsed nõustusid vastupanu osutamata ja nii said baltiriigid okupeeritud
august 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. 22) 18.sept 1944 nimetati ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uus valitsus. 9. Talvesõja põhjused. 1) Stalin polnud unustanud, et Soome oli kuulunud Vene keisririigile. 2) NSVL tahtis sõlmida Soomega vastastikkuse abistamise leping. 3) NSVL lavastas piiritüli ning süüdistas selles Soomet. Talvesõja tagajärjed. 1) Punaarmee kaotas suurel hulgal mehi. 2) Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest, Viiburi linnast ja mõningatest muudest aladest. 3) Soome iseseisvus jäi püsima. 10. Võõrvõimude käitumine vallutatud aladel. 1) Vägivallatsemine ja omavolitsemine. 2) Sundmobilisatsioonid. 3) Kõik toodang sõjaväele. 4) Küüditamine. 5) Avalik elu allutati rangele kontrollile. 6) Ideoloogia pealesurumine. 7) Saksa võimud püüdsid Eesti majandust edendada. Alistatud rahvaste suhtumine. 1) Negatiivne suhtumine.
Kus ja millal? (lk 119) Johan Skytte. Tartu Ülikool- 1632 Tartus 1656-1665 Tallinnas 1699-1710 Pärnus 1802- Tartus 16.Millal ja millise rahulepinguga lõppes Põhjasõda? Lepingu tingimused? Millised olid Põhjasõja tagajärjed? Põhjasõda lõppes Uusikaupunki rahuga 1721. Lepingu tingimused: Uusikaupunki rahu lõpetas Rootsi ja Venemaa vahelise Põhjasõja ning rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Käkisalmi ja Viiburiga. Põhjasõja tagajärjed: Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Vene tsaarivõimu alla. Sõda, selle tagajärjed ja katk hävitasid kuni kaks kolmandiku Eesti rahvast, samuti hävitati ka Tartu linn. Mõisnike võim suurenes. 1797. aastal laienes Eesti-, Liivi- ja Kuramaale nekrutikohustus eesti mehed pidid hakkama teenima keisri sõjaväes 17.Mis on Balti erikord? Selle tunnusjooned? Balti erikord- valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19
Pärast Poola hõivamist tehti ühine sõjaväemarss. Septembris 1939 esitas NSVL Eestile, Soomele, Lätile ja Leedule soovi sõlmida vastastikuse abistamise leping. Eesti, Läti ja Leedu võtsid selle lepingu vastu nende territooriumile rajati sõjaväebaasid, sisse viidi Nõukogude Liidu väed. Soomelt nõuti lisaks Karjala maakitsuse (kannase) loovutamist. November 1939 - märts 1940 toimus Soome ja Nõukogude Liidu vahel Talvesõda. Soomet rünnati Karjala maakitsusest ja Karjalast põhja pool olevatest aladest. Karjala maakitsusele oli soomlastel rajatud Mannerheimi liin, kus nad osutasid vastupanu. Soomes oli välja kuulutatud demokraatlik riik, kes palus abi NSVLilt. 1939 aasta talv oli väga külm ja lumerohke. See külm ja lumi tulid soomlastele kasuks, sest nad olid paremini riides ja paremini varustatud. SOOME NÕUKOGUDE LIIT 300 000 meest sõjas 460 000 meest sõjas
Kõik oli vene all. Rootsi põnenes umb 30 000 in. Tapeti palju. 1721- Uusikaupunki rahu. Rootsi pidi nõustuma Vene tingimustega. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Keisririik pea kogu Soome. 1743. aasta Abo rahulepingu järgi loovutas Rootsi Venemaale osa Kagu-Soomest, hilisema Viiburi kubermangu. Uusikaupunki rahu lõpetas Rootsi ja Venemaa vahelise Põhjasõja ning rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaaja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Käkisalmi ja Viiburiga. 1807. aastal Venemaa keisri Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel sõlmitud Tilsiti rahulepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist Suurbritannia-vastase kontinentaalblokaadiga, millest keeldumise järel alustas Venemaa Vene-Rootsi sõda, mille tulemusena vallutas Venemaa18081809 ülejäänud Soome, Rootsis kukutati kuningas Gustav IV Adolf ja uus Rootsi kuningasKarl XIV Johani nime all Rootsi kuningaks valitud Jean-Baptiste
627 587) aga olevat muutnud oma võimu hirmsaks türanniaks. Isilkikus elus ohjeldamatu (ta tapnud oma naise ja kihutanud poja majast välja), sundinud ta korintlased karmilt tööle, keelates neil koguni maja ees juttu puhuda, sest kartnud, et plaanitsetakse kurja tema vastu. Samas oli Periandros võimas valtseja ja Korintos üks tugevamaid linnriike toonases Kreekas. Periandros ehitas välja Korintose sadamad ja olevat lasknud rajada laevade üleveotee Isthmose maakitsusest, teised Kreeka polised kutsusid teda vahekohtunikuks oma tülides ja tal olnud sõbrasuhted nii Mileetose toonase türanni kui ka Lüüdia kuningaga Anatoolias. Kuid korintlased vihanud Periandrost ja tema järeltulija kukutati rahvaülestõusuga võimult (u. 585. a.). Seejärel kehtestati Korintoses taas oligarhiline riigikord, kuid Bakchiaadide võimu enam ei taastatud. Mitmetes linnriikides püüti sisesegadusi ja ähvardavat türanniat vältida seaduste
Dareios I surma järel tuli Pärsias võimule tema poeg Xerxes, kes juhtis 480. a. oma armee läbi Traakia Kreekasse. Themistoklese ettepanekul nõustusid ateenlased, et liitlasvägede ülemjuhatus sõjas pärslastega läheb spartalaste kätte. Lahing Termopülas, kreeklastel eesotsas Leonidas, pärslastel Xerxes. Kreeklased tõrjusid edukalt tagasi pärslaste katsed murda läbi Termopülast, kuid üks tessaallane reedab kreeklased ja pärslased tungivad maakitsusest läbi. Pärslastel avanes seega vaba pääs Kesk-Kreekasse. Nad okupeerisid Atika, põletasid Ateena. Samal ajal kui pärslased rüüstasid Atikat, koondasid spartalased ja nende Peloponnesose liitlased oma väed Isthmose maakitsusele. Kreeklaste liidulaevastik aga Salamise juures, kus korraldatakse kavalusega lahing. Salamise kividerohke ja paljude madalikega väin oli kreeklastele hästi tuntud, kuid pärslased olid selle koha pealt tumedad.
annaabi.ee 
