Talvesõda 30nov 1939 12märts 1940, Soome ja Nõukogude Liidu vaheline sõda. Põhjused: NSV Liit tahtis Soomele baaside lepingut peale suruda ja nõuti Karjala maakitsuse loovutamist. Soome ei nõustunud sellega. Rünnaku ettekäändeks lavastati Maimla vahejuhtum, NSV Liit süüdistas Soomet, et Soome suurtükkidest oli lastud Nõukogude Liidu piiridesse. Talvesõda näitas Nõukogude Liidu armee nõrkust, kuna soomlased pidasid mitu kuud vastu. Mannerheinai liin Karjala maakitsusele rajatud Soome kaitseehitised. Venelased ei suutnud liinist läbi tungida armee kehva juhtimise tõttu. Veebruari rahukõnelused Soome nõustus NSV Liidu nõudmistega (Karjala NSV Liidule ja sõjaväe baas Hanteo neemele). Tänu soomlaste vastupanule suutis Soome söilitada iseseisvuse. 1940. aastad Lääne pool jätkub kummaline sõda. 9.aprill 1940 - Weserübung Saksamaa vallutas Taani ja Norra (Taani 2h). 10
Soomes. Liikumine kogus poolehoidu, mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele. See kukkus siiski läbi ning pärast seda liikumine keelati. Majanduskriisist ülesaamine aitas kaasa ka siseriikliku olukorra rahunemisele, kuid välispoliitiline olukord muutus üha pingelisemaks: Soomet hirmutas oht idast. Selleks, et kaitsta ennast võimaliku ohu eest, ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini (seda nimetati Mannerheimi liiniks). Soome otsis toetust ka lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid Nõukogude Liidu rünnakust. TALVESÕDA (1939-1940) 1930. aastate lõpp tõestas, et soomlaste kartused ei olnud asjatud. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat saabunud õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid
7Kuidas Soomest sai iseseisev riik? 6 dets 1917 aastal kuulutati välja Soome iseseisvus. Kogu maailm hakkas seda võtma alles siis iseseisvaks kui seda tegi Nõukogude Venemaa. 8Soome 1920.-1930 aastail 1920 a astus Soome rahvasteliitumajanduskriisist ülesaamine aitas kaasa ka siseriikliku olukorra rahunemisele, kuid välispoliitiline olukord muutus üha pingelisemaks:Soomet hirmutas oht idast. Selleks , et kaitsta ennast võimaliku ohu eest , ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin). Soome otsis ka toetust lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid NL rünnakust. 9Talvesõda(1939-1940) Venelased tahtsid soomlastega sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja tahtsid osasid Soome alasid, kuid soomlased lükkasid selle nõudmised tagasi. 1939a nov süüdistas NSV Liit soomer sellest, et tolle piiritüli suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. NSVL ütles lahti varem
preestri kohustusi. Muudes valdkondades juhtisid riiki vanemate nõukogu ja riigiametnikud. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Kreeka-Pärsia sõjad: 6.saj keskel tekkis Lähis-Idas suur Pärsia impeerium. See tungis ka Balkanile. Kreeklased suutsid võita kaks otsustavat lahingut: Maratoni lahing(Ateena vs Pärsia): pärslasi oli rohkem, aga ateenlased võitsid. Termopüülide kaitsmine (Sparta vs Pärsia) maakitsusele 300 parimat spartalast, kes kõik tapeti, aga selleks ajaks oli pärslaste võim raugenud. Klassikaline ajajärk(6-5 saj eKr)- Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile kerkisid Ateena ja Sparta, kogusid enda ümber toetajad ja toimus sõjaline konflikt Peloponnesose sõda(431-404 eKr) Sõja võitis Sparta. Järgnes lühike Sparta ülemvõim kuni Ateena taas võimu saavutas. Perikles kujundas pikka aega Kreeka poliitikat.
vajuvad piklikuks (staadioniefekt). Silma ümbritsevas seinas puhuvad kõige tugevamad tuuled ja kõige suuremat kahju tekitab orkaan siis, kui silma ümbritsev sein objektidest üle läheb. Orkaan tugevneb siis, kui ta satub sooja mere kohale. Maismaa kohale jõudes hajub ta kiiresti. Ehkki Kesk-Ameerika maakitsus pole kuigi lai, on teada vaid üksikud juhtumid, kus orkaan on jõudnud Atlandi ookeanilt Vaiksele ookeanile: enamik maakitsusele jõudnud orkaanidest laguneb ja kaob enne. Külma mere kohal ta nõrgeneb samuti. Eestisse pole teadaolevalt veel ükski orkaan jõudnud, sest soojad, orkaanidele sobivad mered on Eestist liiga kaugel. Viimaste aastate suurim orkaan oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon Katrina, mis paisus orkaaniks 23.-31. augustil 2005. Ta põhjustas väga suurt kahju USA kaguosale, olles arvatavasti riigi ajaloo suurim loodusõnnetus
Neis oludes tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine,mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist Soomes.Liikumine kogus poolehoidu,mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele.See kukkus läbi ja liikumine keelati. Majanduskriisist ülesaamine aitas ka siseriikliku olukorra rahunemisele,kuid välispoliitiline olukord muutus aina pingelisemaks:Soomet hirmutas oht idast.Selleks et kaitsat ennast võimaliku ohu eest,ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin) Talvesõda(1939-1940) Kui teine maailmasõda oli alanud,esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised:loovutada alasid ja sõlmida vastastikuse abistamise leping.Soomlased lükkasid NSV liid nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväepaaside rajamisega Soome aladele. 1939a. nov süüdistas NSV liit Soomet selles,et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid.Tegelikult oli see piirituli venelaste lavastatud
Orkaani ülejäänud osa on täiesti pilves, aga silmas on taevas selge. Orkaani ülejäänud osas puhuvad ülitugevad tuuled, aga silmas valitseb tuulevaikus, ehkki merelained on silmas endiselt väga kõrged. Orkaan tugevneb siis, kui ta satub sooja mere kohale. Maismaa kohale jõudes hajub ta kiiresti. Ehkki Kesk-Ameerika maakitsus pole kuigi lai, on teada vaid üksikud juhtumid, kus orkaan on jõudnud Atlandi ookeanilt Vaiksele ookeanile: enamik maakitsusele jõudnud orkaanidest laguneb ja kaob enne. Külma mere kohal ta nõrgeneb samuti. Eestisse pole veel ükski orkaan jõudnud, sest soojad, orkaanidele sobivad mered on Eestist liiga kaugel. 15 Foto 12, taifuun (https://en.wikipedia.org/wiki/Typhoon#/media/File:Pacific_Typhoons.jpg Orkaani silm Orkaani silm on ala orkaani keskmes, kus on tuulevaikus, rahulik ilm ja selge taevas. Kui orkaan on piisavalt tugev, eristub see ala selgelt ülejäänud orkaanist. Silma vähim täheldatud
Septembris 1939 esitas NSVL Eestile, Soomele, Lätile ja Leedule soovi sõlmida vastastikuse abistamise leping. Eesti, Läti ja Leedu võtsid selle lepingu vastu nende territooriumile rajati sõjaväebaasid, sisse viidi Nõukogude Liidu väed. Soomelt nõuti lisaks Karjala maakitsuse (kannase) loovutamist. November 1939 - märts 1940 toimus Soome ja Nõukogude Liidu vahel Talvesõda. Soomet rünnati Karjala maakitsusest ja Karjalast põhja pool olevatest aladest. Karjala maakitsusele oli soomlastel rajatud Mannerheimi liin, kus nad osutasid vastupanu. Soomes oli välja kuulutatud demokraatlik riik, kes palus abi NSVLilt. 1939 aasta talv oli väga külm ja lumerohke. See külm ja lumi tulid soomlastele kasuks, sest nad olid paremini riides ja paremini varustatud. SOOME NÕUKOGUDE LIIT 300 000 meest sõjas 460 000 meest sõjas 100 lennukit kasutada 1000 lennukit kasutada
kadakate varju, samal ajal kui vastane neile seljatagant peab jahti. Sõbrad langesid kõrval surnute või haavatutena, nad tuli sinna jätta, et ennast päästa. Kohati muutus taganemine paaniliseks põgenemiseks, kus mõeldi vaid sellele, kuidas ehk veel eluga sellelt saarelt pääseda. Lootusi näis neil selleks vähe (Vetter 2004,107 jj.). Tehumardi Mõlemad vaenupooled kiirustasid Sõrve poole. Mida ligemale maakitsusele, seda tõenäolisem oli kohtumine vastasega. 23. jalaväediviisi 67. grenaderirügemendi II pataljon (umbes 360 meest) kapten Klaus Ritteri juhtimisel oli katnud Saksa üksuste taandumist Nasva jõel. Ühendus tagalaga oli katkenud, puudus ülevaade olukorrast. 8. oktoobri õhtul alustati taandumist Kuressaare poolt maanteed mööda Sõrve poolsaare suunas. Nende kõrval mööda mereranda liikus 300-meheline 67. rügemendi I pataljon Hermann Ulrichsi juhtimisel. Samal
kaitsmisel ja seega ka poliitikas. Moodustati ühisrinne. Thessaalia hüljati ja kaitsti Kesk-Kreekat. Thermopüülide lahing 480. Kesk-Kreekat ei olnud enam võimalik kaitsta. Teebalased läksid Pärsia poolele üle, kuna nende linna enam ei kaitstud. Ateenlased evakueerisid oma linna Salamise saarele ja Pelopennose ps-le. Laevastik toodi ka ära. Tekkisid vaidlused, kuhu paigutada laevastik. Ühed pakkusid et Ishmose maakitsusele, ateenlased aga Salmise saare ja mandrivahelisel väinale. Viimaks jäi laevastik sinna. Toimus merel Salamise lahing 480 sügis ja Kreeka võitis. See oli pärslaste rumala taktika tõttu. Nüüd tuli talv, Xerxes läks itta tagasi oma tagalat toestama. Ta jättis oma väimehe Mardoniose sõjaväge juhtima. Ta viis sõjaväe Thessaliasse ja laevastiku Väike-aasia rannikule. Ateenlased tulid tagasi mahapõletatud kodulinna.
Lahing Termopülas, kreeklastel eesotsas Leonidas, pärslastel Xerxes. Kreeklased tõrjusid edukalt tagasi pärslaste katsed murda läbi Termopülast, kuid üks tessaallane reedab kreeklased ja pärslased tungivad maakitsusest läbi. Pärslastel avanes seega vaba pääs Kesk-Kreekasse. Nad okupeerisid Atika, põletasid Ateena. Samal ajal kui pärslased rüüstasid Atikat, koondasid spartalased ja nende Peloponnesose liitlased oma väed Isthmose maakitsusele. Kreeklaste liidulaevastik aga Salamise juures, kus korraldatakse kavalusega lahing. Salamise kividerohke ja paljude madalikega väin oli kreeklastele hästi tuntud, kuid pärslased olid selle koha pealt tumedad. Pärsia laevastiku lüüasaamine on täielik Xerxes pöördus tagasi Aasiasse. Salamise merelahing oli kogu Kreeka-Pärsia sõdade edaspidisele käigule otsustava tähtsusega. 479. a. puhkes sõjategevus uuesti. Otsustav on Plataia lahing, mis vabastas Euroopa-Kreeka.
paistis silma ateenlane Themistokles, blokeeris sissepääsu Termopüülide juurde viivatesse väinadesse. Kreeklased pidasid mõnda aega vastu nii maal kui merel, ent kui Pärsia eliitüksus (nn surematud) kreeka väge mägiteid pidi ümber haarama hakkas, käskis Leonidas enamusel väest taganeda, jäi ise koos 300 spartiaadi ja veel mõnede üksustega kohale ning hukkus kangelaslikult. Kreeka laevastik taganes Kesk- ja Lõuna-Kreekat ühendavale Isthmose maakitsusele. Pärslaste tee Kesk-Kreekasse oli seega vaba. Sealsetest tähtsamatest linnadest läks Teeba pärslaste poole üle, ateenlased aga otsustasid oma maa maha jätta ja evakueerisid oma pered ja vara Salamise saarele või Peloponnesosse. Ateena rüüstati pärslaste poolt. Otsustav lahing vaenulike laevastike vahel toimus Ateena lähedal, Salamise saart maismaast eraldavas väinas, kus kreeklased saavutasid, suurel määral Themistoklese juhtimisel, hiilgava võidu
annaabi.ee 
