HÜDROSFÄÄR KORDAMINE KOKKUVÕTE GEOGRAAFIA (0)

HÜDROSFÄÄR notes  Hüdrosfäär on Maad ümbritsev veekiht, mis asub atmosfääri ja 
maakoore vahe ning osaliselt nende sees.  Vee jaotus maakeral  Veeringe ^  Maailmameri
-----U 71% maakera pinnast on kaetud veega
-----Maailmameri on tähtis, sest:
-----Seal elab palju liike, kes mujal ei ela 
-- - Vetikad toodavad hapnikku
 -- - Mõjutab kliimat -- Toit inimestele


Maailmamere osad : ookeanid – mered ja lahed – väinad  Ookeanid (piiratud mandrite ja saartega, erandiks Lõuna-
Jäämeri(Lõunaookean))
---- Vaikne-, India-, Atlandi- ookean, Põhja- ja Lõuna-Jäämeri  Mered ja lahed : seal, kus ookean lõikub mandrisse või saarte 
vahel  Sisemeri- veevahetus ookeaniga toimub väinade kaudu   Ääremeri- osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega   Saartevaheline meri - maailmamere osa, mida ümbritsevad 
saarestikud  Väinad – merekitsused, mis ühendavad ookeane ja meresid  Maailmamere vee koostis ja omadused:            Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, 
gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus, mis sisaldab lisaks ka 
hõljuvaineid Soolsus   Keskmine soolsus on 35%               -normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 
32-38%. 
              -Piiratud ühendusega sisemered võivad olla 
magedamad (nt. Läänemeri- 4-12%o) või soolasemad (Punane 
meri - 42-43%o).  Soolsus võib varieeruda ka kihiti. 
       -Umbes 200 m paksuses pinnakihis on soolsus eri paikades 
erinev.
       - Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ning umbes 2 km 
sügavusest alates                                                     on soolsus 
püsivalt vahemikus 34,6-35,0 %o  Soolsus sõltub
 ----Kalda-ja põhjakivimite koostisest Aurumisest Sademetest 
Suubuvate jõgede magevee hulgast  Soolsus mõjutab
------ Soolsusest sõltub suuresti veekogu elustiku liigirikkus. 
-------See on suurim normaalsoolsusega vees, üsna suur 
magevees ja madalaim magestunud (riim-)vees 
-------Soolsus mõjutab hoovuste liikumist  Temperatuur
-------- Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub 
vees 92%.
-------- Ligi 2/3 sellest neeldub 1 m paksuses pinnakihis 
-------- Neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel


 Pinnakihis: ------ Ekvaatori lähedal aastaringselt u +27°C. 
------Pooluste poole liikudes langeb. 
------Kõige soojem piirkond termiline ekvaator asub 5. ja 10. 
põhjalaiuse vahel. 
------Soolane vesi jäätub -2°C juures.  Põhjakihtides
----- Sügavamal on vesi tihedam ja külmem. 
------Vesi on kõige tihedam +4°C juures.  Maailmamrere põhjareljeef  Maailmamere põhjareljeef


-----Mandrilava ehk šelf on veealane tasandik, mis ääristab 
mandreid, selle laius võib ulatuda kohati 1300 kilomeetrini 
ning sügavus võib olla mõnekümnest meetrist 500 meetrini.
-----Mandrilava on tekkinud peamiselt mandrite äärealade 
vajumisel ning mere pealetungi ja üleujutuste tagajärjel.
----- Mandrinõlv piirab mandrilava peaaegu kõikjal. -Ookeani keskmäestik 
----- pikk veealune mäestike süsteem. See tähistab laamade 
servaala, kus toimub uue maakoore teke.
-Riftiorg - pikk kitsas lõhe piki mäestiku harja, kust voolab 
välja laava
-Süvik – pikk ja kitsas nõgu maailmamere põhjas, mis on 
tekkinud laama sukeldumise kohta