Müüt maailmaloomisest Elas kord üks naljakas olend. Ta nimi oli Imelik. Poisil oli nii igav üksinda elada ning mõtles seega, et võtaks õige midagi ette võtta. Kuna Imelikul olid imevõimed, mille tõttu ta sai lennata, siis tiirutas mööda tühja ruumi ringi. Ta ei näinud seal mitte kedagi. Korraga aga märkas, et mingi imelik asi liigub tema läheduses. Mehike tõttas ruttu lähemale, võttis asja kätte ja mudis seda veidikene. Poisi jäsemete vahel muutus see ümmarguseks. Olend tegi pallikujulise asja sisse pisikesi lohukesi ning auke. Äkitselt hakkas ta nutma, sest tal polnud sõpru ega kedagi kellega koos olla. Imeliku pisarad langesid ümmarguse asja aukudesse. Nii mõtles poisike, et viskaks õige selle minema, kuna pole tollega midagi teha. Ta viskas asjakese hästi kaugele. Mõtiskles endamisi, et paneks õige sellele pisikesele pallikesele nime. Naljakas olend nimetas tolle ümmarguse asja Maaks. Järsku hakkas Maa...
ENLIL (alates Hammurapist MARDUK) ANU poeg, jumalate kuningas, valitses õhku ja maad. Edendas põlluviljakust ja kaitses kuningavõimu. EA mageda vee ja tarkuse jumal, õpetas inimestele mitmesuguseid vajalikke tarkusi: niisutuspõllundust, linnaehitust, usutalitusi ja kirjatarkust. SAMAS päikesejumal ISTAR armastuse ja sõjajumalanna, taeva kuninganna, sugulise armastuse ja viljakuse jumal. MARDUK Babüloni kaitsejumal, viljakusjumal. Müüdid: Maailmaloomisest: Algul oli vesi, millest sündisid maa ja taevas ning jumalad. Inimkonna lõid jumalad nende eest töö tegemiseks. Egiptuses oli Osirise-Isise-Horose müüt. Surmajärgsus: Väärtustati elu enne surma, mil saavad osaks ka jumalate karistused. Püüti olla õnnelik eluajal. Surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head rõõmutu oleskelu sünges allilmas. Jumalateenistus: Usk oli pragmaatiline: asjalik ja praktilisi eesmärke taotlev. Jumalaid austati selleks, et nad
sammastemplid ja nendeta poleks valminud sellised teosed nagu ,,Ilias" ja ,,Odysseia seiklused", sest raamatud räägivad ,et tegelastel olevat olnud tihedaid kokkupuuteid jumalatega.Samtui on jumalad tihedalt seotud teatri arenemisel,komöödia ja tragöödia tekkel , ning ka teadusaladel. Valisin selle teema ,sest Kreeklased olid esimesed kes kujutasid jumalat inimese moodi, nende jumal käitus ,suhtles ja oli olemuselt nagu inimene,nii nagu suhtles ta ka surelikega.Ka Kreeklaste arusaam maailmaloomisest oli teistsugune.Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. 3 Olümplaste vanemad Titaanid olid ülbed ja ohjeldamatud. Isa Uranos vihkas neid ja hoidis Tartarise vanglas
Ta on talupojaelu epopöa, üldistav läbilõige Eesti ühiskonnast ja selle arengust, Andrese ja Indreku arenguromaan. Ta on lugu inimese neljast võitlusest, võitlusest maa, jumala, ühiskonna, iseenda ja oma eluõnnega ja järgnevast resignatsioonist. Lugu inimese algamisest mullakamara juurest ja pidevast kaugenemist sellest "kultuuri" arenemist mööda. Lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Inimkonna arenguloo tasandlil algab lugu Andrese maailmaloomisega. Iga köide algab pingutusega kuhugi jõuda, midagi uut luua, ja lõpeb eikuhugi. Ja järgmises tsüklis hakkab võitlus jälle otsast peale. Köitest köitesse suureneb aga resignatsioon, hoog väheneb järjest; teine köide algab Indreku peaaegu andreseväärse õppimistuhinaga, takistusi on aga palju ning hoog vaibub. Kolmas käide algab taas
Ta rääkis Ollinole mis oli juhtunud ja Ollino läks teda tohterdama. Indrek aga kutsuti jälle direktori juurde, kus teda uuesti üle kuulati, selle peale aga andis härra Maurus Indrekule hõberaha ja saatis ta uksest välja. Indrek läks Tigapuu juurde ja andis lepituseks raha temale. Tigapuu tellis selle eest õlut , leib ja vorsti ja hakkas Indrekuga rääkima. VII Indrek loobus jamamast Tigapuuga ja ta leidis endale õpetajaks Timuski, kes andis temale õpetust maailmaloomisest ja jumalast, õigemini filosofeeris. Kuid kord sattus Härra Maurus pealt kuulama kuidas Timusk pani Indreku mõtlema jumala eksistentsi. Härra Maurus aga laimas Timuski maha ja naeruvääristas teda. Jõulude ajal ka Timusk lahkus. VII Peale Timuski lahkumist tuli kaks uut õppejõudu juurde, kes asusid ka kooli elama. Nad said kiiresti teistega tuttavaks ja neile pandi kiiresti ka hüüdnimed. Saabunud oli semestri lõpp ja Indrek kutsuti direktori juurde
peale eeltoodud mööndusi on raske öelda, kui tõsiselt Platon siin väidetut võtab. Ahvatlevana tundub võimalus vaadelda “Timaios”`t Platoni analoogina Parmenidese poeemi teisele, põhiosas mittesäilinud jaole, kus Parmenides andis surelike arvamuste kohase maailmakäsitluse selle “tõenäoliseimal” kujul. Müüt ise aga kõneleb kosmose loomisest hüvelise jumaliku demiourgos`e poolt (kr. keeles käsitööline või meister). See, et siin kõneldakse maailmaloomisest, tegi just “Timaios”`e Platoni teostest keskaegse kristliku Euroopa jaoks kõige vastuvõetavamaks. Kuid erinevalt kristluse ettekujutusest jumalast kui maailmaloojast ei iseloomustata siin jumalikku demiurgi tema loomistöös mitte suveräänse loojana. Platoni kirjelduse kohaselt on demiurgi loomistöö seotud viimasest sõltumatute eeltingimustega. Niisugusteks eeltingimusteks on see, millest lähtudes ta kosmose loob
arenguromaaniks. ,,Tõde ja õigus" on mitme tähendusega romaan. Lugu inimese 4 võitlusest: iseenda, maa, ühiskonna, jumalaga ja oma eluõnnega. Tegemist on ühe võitluse erinevate tahkudega. Lugu sellest, kuidas inimene alustab mullakamaraga juurest ja pidevast kaugenemisest selle juurest kultuuri arenemist mööda. Maa võib anda jõudu, kuid maa on inimese suurim vastane, mida ei saa iialgi võita. Lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Inimkonna arenguloo tasandil algab lugu Andrese maailmaloomisega kolimine Vargamäele ja seal uue elu alustamine, maaharimine ja elamistingimuste paremaks muutmine. Andres fokusseerib kogu oma tegevuse tulevikule. Vargamäe lugu = Andrese lugu. Pidev edasitormamine viib pattulangemiseni, kõrvalolijate vaevade unustamiseni. Andres ei näe midagi muud peale oma eesmärgi. Pearu ajab Andrese suuna sassi, misõttu vahetab Andres jumala ära piiblitekstiga ja
1) Raamatusari on talupojaelu epopöa, üldistav läbilõige Eesti ühiskonnast ja selle arengust, Andrese ja Indreku arenguromaan. See on lugu inimese neljast võitlusest: võitlus maa, jumala, ühiskonna, iseenda ja oma eluõnnega – ja järgnevast resignatsioonist. Lugu inimese algamisest mullakamara juurest ja pidevast kaugenemist sellest “kultuuri” arenemist mööda. Lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Inimkonna arenguloo tasandil algab lugu Andrese maailmaloomisega. 2) Iga köide algab pingutusega kuhugi jõuda, midagi uut luua, ja lõpeb eikusagil. Järgmises tsüklis hakkab võitlus jälle peale. Köitest köitesse suureneb aga resignatsioon: hoog üha väheneb. II köide algab Indreku andreseliku õppimistuhinaga, takistusi on palju ning hoog vaibub. III köide algab otsusega alustada uuesti ja paremini – sedakorda
Pooleldi lind, pooleldi midagi muud, uss näiteks. Lindjumalanna, kes on samal ajal müütiline meremadu. Lind - igasugune lennuvõimeline olevus. Võiks nim. ka loheks. Kogu inimese kodune kosmos (loodus ja kultuur) on kõik paika pandud esimese sündmusega, kus lind haudub välja viis muna. See kõik justkui oleks alguse saanud sellest, et üks külatüdruk kutsus teisi merre prahti viskama. Suur kosmiline sünkronisatsioon. Kiigutakse ja lauldakse. 26.09.2012 Eestis levinud põhiversioon maailmaloomisest on kaheksaastmeline. Komponendid on variatsioonides. Õunapuu mäel, vili kukub vette, veest sünnib lind, lind lendab laulja/kiige (laulukoha) lähedusse (kiikumine kui rituaal), lind teeb põõsasse pesa (Karjalas mätastega), lind muneb ja haub, välja hautud pojad pillutakse laiali (laialipildumine võrreldav munade purunemisega Karjala müütides), poegadest saavad taevakehad ja mitmed muud asjad (nt. kadakad, mida seostati õlleteoga, mis on rituaalne jook pidupäevadel).
Üleminek rahvakeelsele kirjandusele esimesena kõrgkeskajal Itaalias. Rüütlilood rahvakeelsed. Hiliskeskajal "idiote"-de jaoks kirjandus, "idiote" on see, kes pole kirjakunsti pühendatud. Iglesia ehk ristirahvas, kogudus. Hiliskeskajal vaimulikuks ka linnakodanikud, mitte ainult aadlid nagu varem. 2 Kirjalikud allikad: 1. Historigraafilised vahendab sündmusi, näitab kuidas neid sündmusi väärtustati. Vahendavad fakte, mis peaks olema tõde. Terviklik jutustus - alates maailmaloomisest, alates mingi institutsiooni loomisest ja tema ajaloost, mingist maast ja tema ajaloost. Annaalid lühikesed, aastate kaupa kirjapanekud tähtsamatest sündmustest. Nt kuningas suri, troonile sai tema poeg jne. Varasemast keskajast meieni jõudnud ainult Püha Nikulause annaalid, mille ajaloolisus on küsitav. 2. Kagiograafilised pühakute elulood. Keskaja levinuim zanr. Ahtosantoorium - elulugude kogumik (4000 vitat ehk elu)
polnud enam juttu ei kreskust ega kelgust, vaid Jeruusalemmast, Õlimäest, Surnumerest, Egiptusest, püramiididest, pühast härjast ja Niiluse mudast, mille paksuse järele võib arvata maailma vanadust. ,,Ja teate, lapsed," ütles ta, ,,asi on väga imelik, sest mudamõõtjad kinnitavad, et Niiluse muda olevat vanem kui maailm ise. Mõtelge ometi: Niiluse muda vanem kui maailm. Aga siis peab ka Niilus ise vanem olema kui maailm. No mis te ütlete selle kohta? Sest kui palju on maailmaloomisest aega ära? Kes teab? Priimus! Paas!" Kumbki ei teadnud kui mitu aastat tagasi loodi maailm. Kogu klass ei teadnud seda tähtsat asja. ,,Mina ka ei tea," ütles õpetaja nukralt. ,,Ei tea, ei mäleta, vana pea ei hoia enam kinni. Aga küllap sest nii mõnigi hea tuhat aastat ära saab, nii oma viis kuus või veelgi rohkem. Kindlat arvu on ju raske leida, pisut raske jah, armsad lapsed. Ma mõtlen nimelt aega, kus tuli esimene inimene, see Aadam
annaabi.ee 
