Mäepealsed asulad Varased ringvallid: a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel.
idaslaavlasi- venelased, ukrainlased, valgevenelased balti hõime- lätlased,leedulased, preislased 9. Millesse uskusid muistsed eestlased? looduse hingestatusesse(animism); esivanemate hingedesse; tarkadesse e. nõidadesse; haldjatesse; loodusjõududesse(Uku, Taara); väesse inimese sees (süda,küüned,veri,higi,hambad,sülg,silm) 10. Nimetage muistseid kalmetüüpe. hiiepuud, kivikirst kalmed, tarakalme, kivikalme, kääpad, maahaudadega kalmistud Millal hakati matma maa-alustesse haudadesse? 11. Eestlased muinasaja lõpul: - rahvaarv 150 000 inimest - haldusjaotus Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala - muinaslinnuste arv, 2 põhilist linnuse tüüpi u. 50? - põhilised tegevusalad käsitöö, põlluharmine, loomapidamine, küttimine ja kalapüük, metsmesindus, kaubavahetus lähinaabritega 12. Milliseid kokkupuuteid oli muinaseestlastel oma naabritega? Tooge näiteid.
TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE eriala nimi EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord 2 Matmiskommete teke Eesti muistsed matusepaigad jagunevad kolme erinevasse rühma: kivikalmed, maahaudadega kalmistud(neid on nimetatud ka maa-alusteks kalmistuteks) ja kääpad. Muinasajal oli levinud kahesugune matmisviis surnute matmine põletamata ehk laibamatus ja hilisem surnute matmine põletatult ehk põletusmatus. Põletusmatust seostatakse enamarenenud kujutlustega hauatagusest elust. Põletusmatus ei tõrjunud kunagi laibamatust täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel.
Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult
Alates 3000 eKr saab rääkida nöörkeraamika kultuurist. Savinõud muutusid lamedapõhjalisteks, mis olid kaunistatud omalaadsete nöörivajutustega. Lisaks sellele tulid kasutusele k hästilihvitud kirved, mida nimetati vene kirvesteks. Uueks elatusalaks on karjakasvatus. Asustus kaugeneb suurtest veekogudest ning asulaid ei säilinud. On 2 versiooni: Enam ei elatud külades, nende asemel tuli üksik taluline asustus. Elati külades, kuid sageli muudeti oma elukohta. Tegemist oli maahaudadega, laipmatusega, hauakohad kaugenevad asutusest. Inimene maeti külili, looteasendisse, käed asetatud pea alla. Usutakse, et laibad olid kinni seotud. See võis tuleneda muutusest usundis. Too 2 näidet, mis viitavad sellele, et Kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1. Marginaalne põllumajandus 2. Savinõude kaunistamine ja kasutuselevõtt. Too 2 näidet, mis viitavad, et nöörkeraamika kultuur oli kammkeraamika kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1
Väga rikkalikult hauapanuseid Lepna kalmistu ("katkuhaud") Saaremaal Valjala vallas. Arheoloogilised kaevamised 2003. Laevmatused kivikalmetes Laevkalmed (Salme) Salmel on avastatud kaks viikingitest sõjameeste laevakalmet (I 2008, II 2010). Kalmed sisaldasid täissõjavarustusega mehi, relvi (ühel ka kullaga kaunistatud mõõgateramik) ning hnefatafl'i mängunuppe. Maahaudadega põletusmatused (Kirimäe) Kääpad (levisid Ida-Eestis, eriti Kagu-Eestis). Pikad kääpad Ümarkääpad Viikingiaeg (800 - 1050 m.a.j) Viikingid e normannid e varjaagid. Tänu viikingitele hakkasid Põhja-Euroopas levima linnad. Kõige rahumeelsemateks peetakse Rootsi viikingeid, kes viljelesid enim kaubandust. Viikingite laevade triibulised purjed olid tingitud tolleagsest tekstiilivalmistamistehnikast.
nooled ei jõudnud HILISRAUAAEGSED HÕREDA KIVIKATTEGA KIVIKALMED põhiliselt kalmetes põletusmatused, kuigi muinasaja lõpuks ilmub ka juba laibamatuseid. Osaliselt on leitud ka kompleksmatuseid. Me ei oska täpselt dateerida kalmistutes olevaid matuseid kalmete järgi ei saaks oletada isegi seda, et Eestis toimus muinasvõitlus. N: kus on Madispäeva lahingu kalme? - Kaupo säilmed, kes oli tõsine kristlane, näiteks põletati. NOOREMA RAUAAJA MAAHAUDADEGA KALMISTUD luustikud hauapanustega, naistel ehted. Huvitav on see, et naistel on kaasas ka (lambapügamis)käärid. 12.-13. saj on hulgaliselt hauapanuseid, aga kas eestlased ei oleks pidanud sel ajal juba kristlased olema? HILISRAUAAEGSED KÄÄPAD maa sisse kaevati auk, kuhu asetati surnu, peale kuhjati liivamägi. Levialaks: Virumaa, Kagu-Eesti. Võib-olla on tegu hoopis vadjalaste kääpad Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042)
et linnusekaitsjad ei saaks laskerelvi kasutada ja neile pihtsa lasta. Öösiti oli võimalik ka salakäikupidi välja minna ja vette tuua. Lõhavere linnuse kaitserajatise vall kuhjatud kividest, liivast ja mullast ning palkidest oli tehtud rajatis, mis hoidis seda kõike koos. Lõhaveres näitasid kõik märgid ka seda, et muinaslinnuste palgid olid asetatud horisontaalselt. Matmiskombed Järkjärglult hakkas kasvama maahaudadega matuste osakaal. Maahaudades oli panuseid eriti rikkalikult. Pealeselle on olemas ka ümarkääpad, kuid need on suhteliselt haruldased. Kääpaid on Virumaal ja Kagu-Eestis ning mujal neid pole. Arheoloogiline materjal näitab, et Virumaa kääpad on kuulunud vadjalastele. Kagu-Eestis on kääpad sellisel ajal, kus on omal ajal elanud setud. Kui võrrelda viikingite ajaga, siis isegi hilisrauaajast on aardeid leitud mõnevõrra enam, aga koostise poolest on nad hoopis teistsugused
Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud asulad, linnused,, järveasulad (põhjas palgid), pelgupaigad (soosaartel, koopad) 2. Matusepaigad 3. Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud 4. Kultuslikud muistised 5. Liitlemisega seotud muistised Kui spetsiaalselt valitud kohas, siis linnus, niisama suvalisel kohal, siis kindlustatud asula. Mõisate kohat info napp, ilmselt varasemal ajal palkidest. Matusepaigad: 1. Maahaudadega matus 2. Hauaehitis enamasti maa peal 3. Segavariant kahest esimesest, nt maetud maasse aga maa peal veel mingi ehitis Matmisviisid: 1. Laibamatus 2. Põletusmatus 3. Mumifitseerimine (avastatud ka isetekkelisi muumiaid nt kõrbe aladel, kus on palav ja kuiv, seal surnu kuivab ära ning keha säilib) Isetekkelisi muumiaid leitud soos, rabas, järvemudas, sest õhku pole ja lagunemisbakterid ei pääse ligi. Leitud nii Taanist, Alpidest nn jäämees.
laotud kambrilaadne ase. · laevmatused kivikalmes . Kalmetes palju neete, mis võivad olla omased omaaegsetele laevadele. Surnu ise on eelnevalt põletatud laevas ja hiljem on laevapõletuses säilinud needid samuti viidud kalmesse. Võib-olla toimusid ka põletused kalme peal. * Laevkalmed Salme, Saaremaal, maetud 7 meest, paat üle 10 meetri. Paadist järgi vaid roostetanud needid. *Maahaudadega põletusmatused Kirimäe *Kääpad (pikad kääpad ja ümarkääpad) kääpad- algselt suur liivakuhi , 3-4 m läbimõõduga, 1 m kõrge. Sinna sisse on maetud põletatud surnu+ panused. Eriti levinud Kagu-Eesti idapoolsel alal. Aarde peitleiud , koosnevad hõbe- ja kuldesemetest. Viikingiaeg 800- 1050. 19 saj suhtumine viikingitesse negatiivne, põhjuseks omaaegsete kroonikute negatiivne hinnang. Kuna nad olid paganad kujutati neid metslastena
Oli teada, et siin oli konflikte, kuna rahvas ei tahtnud ristiusku. Põhja-Tartumaa linnustel on avastatud, et 11.sajandi keskel põlesid neist väga mitmed ja ka Kagu-Eestis on see välja tulnud. Matmiskombed. Keskmisel rauaajal maeti peamiselt põletamiste kaudu, neid jätkus ka viikingiaja juurde. Neid hakati ümbritsema ka kiviringidega. Relvi ja ehteid pandi üpris palju hauda. Kui kivisid polnud, et kuhjata, pandi hauad auku, tekkisid maahaudadega põletuskalmistud. Virumaal ilmusid taas 10.sajandil laibamatused. Võiks arvata, et on seotud ristiusuga, kuid tegelt ei pruugi nii olla. Aarded. Viikingiajal on Eestis üha levinuimad aardeleiud. Peamiselt on tegu idamaade (Araabia) hõbemüntidega. Eestist on neid leitud umbes 5000, Lätist, Soomest vähem. Rootsiga võrrelda ei anna, seal on neid tunduvalt enam e u 80 000, Taanis sama palju kui Eestis, Norras 400. väga head tulu andsid kopranahad
kasutusel läbi kogu neoliitikumi kuni pronksiajani. Varased dateeringud koduloomadest need kodustati suure tõenäosusega Kagu-Euroopas kohapeal. Varase maaviljeluse tuntuim asula on Nea Nikomedia Kreekas. Kaevas 1961. ja 1963. a Rodden. Vanim asustus 6200 eKr. Samad liigid kui Anatoolias, sarnane keraamika ja tööriistad. Asulas kuivatatud savitellistest nelinurksed hooned. Kesksel kohal oli suurem ehitis kultusehoone. Sel perioodil maeti Kreekas asulatesse, kohati ka hoonetesse. Tegu maahaudadega, surnu oli kõverdatud. Leiud Nea Nikomedias: värvimata ja värvitud keraamika, terrakotast naisekujukesed. 6 at eKr levis maaviljelus ka Kagu-Euroopa kuivematele ja soojematele aladele. 3 Balkani poolsaare varaseimad põlluharijad elasid kompaktsetes külades. Tuntuim muistis on Bulgaarias asuv Karanovo asula; andis nime Karanovo kultuurile (u 55003300 eKr). Karanovo asulas seal elati varaneoliitikumist kuni pronksiajani, kultuurkiht 12 m paks
Ameerika asukad katsetasid põllundusega. Ka Peruus sai viljelusmajandus alguse u 5500 eKr. Varem ka seal kütid, korilased ja kalurid. Paloma asulakoht (Peruu ranniku keskosas, Chilka jõeoru põhjaservas) oli kasutusel 57002800 eKr. Inimesed elasid lihtsates ümmarguse põhiplaaniga ritvadest ja rohust majades. Samas ka säilitusaugud. Lisaks kalapüügile ja korilusele kasvatati mingil määral ka kõrvitsaid, pipart ja võib olla maapähkleid. Kodus võidi pidada laamasid. Palomas maahaudadega kalmistu. U 2000 eKr tuli Peruusse mais just maisipõllundus viis rannikuasukad väga komplekssete ühiskondade tekkimiseni. U 4000 eKr sai Peruu rannikupiirkonnas alguse Chilca asulakoht. Väike asula, inimesed elasid pisut maasse süvendatud majades. Söödi meremolluskeid ja kalu, kütiti pisut ka maismaaloomi. Kasvatati ube ja kõrvitsaid. Chilca jäeti maha u 2600 eKr. 62 Hilisem muistis Peruus on Huaca Prieta (u 25001800 eKr)
annaabi.ee 
