Surma: enam kui 50% kõigist laste surmajuhtumitest maailmas on põhjustanud nälg. See teeb aastas ~ 6 miljonit surnud last! Inimeste koondumise viljakamatesse piirkondadesse (metsade hävimine, ülekarjatamine,mullastiku vaesumine, erosioon, kõrbestumine). Mida põhjustab? Inimeste toitumisharjumuste muutmine alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt (nt kalaooted, spets. vetikad, pärmseened, bakterid) Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides. Vastavate organisatsioonide toetamine (rahaliselt /vabatahtliku töö näol). Lahendused Kriisipiirkondade varustamine toitainetega Investeeringud arengumaade põllumajanduse, infrastruktuuride ja üldise ühiskonnakorralduse reorganiseerimiseks. Eesmärk aastaks 2015 vähendada toidupuudust maailmas poole võrra Juba tarvitusel abinõud
Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, Somaalia) Aasia Ladina Ameerika ja Kariibi mere piirkond Venemaal teatud piirkondades Praegu elab maailmas umbes 1 miljardit toidupuuduse all kannatavaid inimesi Iga viies inimene kannatab alatoitumise all Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel ning aastas 5,6 miljonit last Lahendused Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides Vastavate organisatsioonide toetamine Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt Mulla hävimine Mulla hävimist põhjustavad tegurid Erosioon Kõrbestumine Sooldumine Hapestumine Raskemetallis mullas Inimtegevus Hävimise põhjused
Kultuur · Rahvuskultuur ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemisalaga. · Sõna ,,kultuur" kasutati esimesena Marcus Portio Cato (234-149 eKr) poolt. Ta kasutas sõna maaharimisviiside kohta. · Kultuurile ei ole võimalik anda ühest definatsiooni. Neid on praeguseks u 400. · Kultuur kõik see, mis on inimesega seotud, rajaneb inimese loovusel. · Kultuur tuleb ladinakeelsest sõnast ,,kultura" (käitumine, ausatmine, kasvatama, hooldama). Inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid.
põllumajanduses tööstuses. teeninduses Tegevuspiirkond Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailm Osalemine Üksikud Osaleb Globaalne maailmamajanduses kaubad,eelisareng maailmamajandus. heal põllumajanduslikul maal. 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Sest tööriistade tehnoloogia, maaharimisviiside areng oli aeglane. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj.......19saj......Kuhu rajati asunduskolooniaid? Oli tarvis ülerahvastuse leeven 4. Millest sõltus arengu kiirus asunduskolooniates? Mille poolest ja miks erines Põhja-Ameerika areng Lõuna-Ameerika omast? 5. Mille poolest erinevad Põhja riigid Lõuna riikidest? Miks on taoline erinevus tekkinud? Põhja riigid erinevad sellepoolest, et on rohkem arenenumad, kui Lõuna riigid. 5
Põhjustab surma: enam kui 50% kõigist laste surmajuhtumitest maailmas on põhjustanud nälg. See teeb aastas ~ 6 miljonit surnud last! Inimesed koonduvad viljakamatesse piirkondadesse (metsade hävimine, ülekarjatamine, mullastiku vaesumine, erosioon, kõrbestumine) Lahendused -Inimeste toitumisharjumuste muutmine, alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt ( (rohkem kalatooteid tarbida) Vetikatest, pärmseentest ja bakteritest toitu teha -Majandussuhete korrastamine -Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades -Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides -Vastavate organisatsioonide toetamine (rahaliselt / vabatahtliku töö näol) Riikide ja organisatsioonide tegevused - Abistamisega tegelevad: USA, Kanada, Jaapan, Austraalia, ÜRO, UNICEF, Euroopa Liit. ÜRO arengueesmärkide kohaselt soovitakse aastaks 2015 vähendada alla 1 USD-ga päevas elavate inimeste,
Austraalia, UNICEF, ÜRO, Euroopa Liit. Juba tarvitusel abinõud Kriisipiirkondade varustamine toitainetega Investeeringud arengumaade põllumajanduse, infrastruktuuride ja üldise ühiskonnakorralduse reorganiseerimiseks. Eesmärk aastaks 2015 vähendada toidupuudust maailmas poole võrra Lahendused Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt (nt kalaooted, spets. vetikad, pärmseened, bakterid) Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides. Vastavate organisatsioonide toetamine (rahaliselt /vabatahtliku töö näol). Mida põhjustab ? Vastuvõtlikkust haigustele (lisaks väärarengud,pimedus) Alakaalulisust: täna on maailmas u 146 miljonit alakaalulist last. Surma: enam kui 50% kõigist laste surmajuhtumitest maailmas on põhjustanud nälg. See teeb aastas ~ 6 miljonit surnud last!
kurnavad põllumaid ja saastavad loodust. Siit võime näha, et küsimus ei ole mitte väheses toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises. Arenenud riikides toodetu on tänu oma energiamahukusele ja tööjõu kallidusele liiga kallis ning arenguriikide rahakott ei võimalda seda sisse osta. Toiduprobleemi lahendus Teadus on niipalju arenenud, et erosiooni suudetakse erinevate meetoditega aeglustada. Näiteks: 1. mittekünnimeetod 2. sobivate maaharimisviiside järgimine 3. järsematel nõlvadel terrasspõllundus 4. segaviljelusmeetmed (näiteks ribapõllundus). 5. orgaanilised väetised. Toiduprobleemi lahendus Toidupuuduse käes kannatajaid aitavad järgmised riigid ja organisatsioonid: USA, Kanada, Jaapan, Austraalia, UNICEF, ÜRO, Euroopa Liit. Kasutatud kirjandus http:// www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-3-3.htm http://koloogia.blogspot.com/ www.google.com (pildid)
alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; niiskusolud; kasvuperiood 2) mullad viljakus; põuakindlus; paksus, lõimis 3) reljeef tasane, mägine; nõlva kalle
4. Muldade hävimine, kõrbestumine Mida saab ette võtta? 1. Rahvastikupoliitika seadused 2. Haridustaseme tõstmine 3. Rasedusvastaste vahendite tutvustamine Toidupuudus Põhjused: 1. Liiga suur rahvaarv 2. Haritavat maad on vähe 3. Põuad 4. Muldade hävimine ja kõrgestumine 5. Halb toitainete jaotussüsteem Tagajärjed: 1. Nälga suremine 2. Alatoitumine 3. Tarbitakse väheväärtuslikku ja ühekülgset toitu Abinõud 1. Inimeste toitumisharjumuste muutmine 2. Maaharimisviiside parandamine 3. Toiduainete jaotumise parem korraldamine Mageveekriis Põhjused: 1. Väga ebaühtlaselt jaotunud ressurss (Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%) 2. Suur ja liigne veetarbimine 3. Pinnavesi on saastunud ja vajab töötlemist 4. Põhjavesi asub sügaval ja ammendub liigse tarbimise tagajärjel Tagajärjed: 1. Veepuudus 2. Reostunud vee kasutamisega ja levivad nakkushaigused 3. Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Abinõud: 1. Kokkuhoid 2
Toidupuuduse põhjused vaesus kesised looduslikud tingimused sise- ja välispoliitilised konfliktid mittefunktsioneerivad majandusstruktuurid valed toitumisharjumused ülerahvastatus vähene haridustase looduskatastroofid (maavärinad, hiigellained jne) Lahendus toidupuudusele Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt (nt kalaooted, spets. vetikad, pärmseened, bakterid) Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides Vastavate organisatsioonide toetamine (rahaliselt / vabatahtliku töö näol) Muldade hävimine Muldade hävimine on probleem kogu maailmas. Mullad võivad hävida nii looduslikel kui ka inimtekkelistel põhjustel. Siiski võib just inimtegevus kaasa tuua lausa katastroofilisi tagajärgi. Kõige traagilisemad tagajärjed on
religioossed ja kultuurilised tõkekspidamised (abort); pereplaneeringu puudumine Tagajärjed:näljahädad; linnastumine; haiguste levik; mullastiku vaesumine; loodusvarade hävimine; keskkonnareostus. Lahendused:pereplaneerimine; teavitamine rasestumisvastastest vahenditest; hariduse võimaldamine naistel; naiste õiguste suurendamine; laste arvu piiramine(nt maksud); laste suremuse vähendamine; abieluea tõstmine Toidupuudus: Lahendus: toitumusharjumuste muutmine; maaharimisviiside ja- tehnoloogia täiustamine; kõrge saagikusega põllukultuurid(GMOd); vältida mulla vaesumist/erosiooni; majandusabi Jäätmeprobleemid: Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Põhjused:rahvastiku kasv; tarbimise suurendamine; tootmise suurendamine; kasutusel olevad materjalid Tagajärjed: prügimäe kasv, ookeani saastumine; pinnase,õhu ja veesaaste.
Tagajärjed: intensiivne majandamine viib metsade hävitamise, kõrbestumise, erosiooni tekkimise ja mulla saastumiseni. Tööstus on toonud kaasa keskkonna saastumise. Lahendused: laste arvu piiramine, teavitamine rasestumisvastastest vahenditest, muuta inimeste toitumisharjumusi. Mullastiku hävimine on tingitud vääradest maaharimisviisidest: väetiste, mürkainete, raskete masinate kasutamine. Seda põhjustab ka metsade raiumine ja mulla looduslik ärakanne. Üheks lahenduseks oleks maaharimisviiside ja tehnoloogia täiendamine, samuti metsaraie piiramine. Hapestumine on põhjustatud kütuse põletamisest ja tööstuse saastest. Selle tagajärjeks on happesademete teke, mis moodustub, kui lämmastiku ja väävliühendid õhuniiskusega ühinevad. See kahjustab metsi, taimejuuri ja mulda. Lahenduseks oleks atmosfääri paiskuvate ja lämmastikuühendite vähendamine. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised ühendid
Dominiiklased, frantsiskaanid, tsistertslased. Kloostrikoolid. Kloostrid olid olulised kultuurikeskused, seal tegutsesid kloostrikoolid ja raamatukogud Dominiiklased kerjusmungad, rikkaim ja mõjuvõimsaim klooster Tallinnas, nende jaoks oli haridus väga oluline ning tänu neile tekkis esimene ilmalik kool Frantsiskaanid - kerjusmungad, kloostrid Tallinnas ja Tartus Tsistertslased esimene mungaordu Eestis, tähtis roll külade rajamisel, aiakultuuride, maaharimisviiside ja kalakasvatuse levimisel 36. Keskaegne kristlus ja eestlased. Eestlastele kui lihtrahvale jäi kristluse sõnum pikaks ajaks kaugeks, kuna jumalateenistused toimusid ladina keeles, mida eestlased ei mõistnud. 13-15. sajand on teada eestlaste vastuseisust kristluse vastu, aga aja möödudes sulandus see nende maailmapilti. Ristiusk segunes muinasusundiga, muistseid jumalaid samastati pühakutega. Tekkis külakristlus.
rahvastiku kiire juurdekasv ● vaesus- pole raha süüa osta ● madal haridustase ● kliimamuutuste mõju- vähendavad vee kättesaadavust ● linnastumine ● põllumajanduspoliitika- investeeritakse liiga vähe ● toidu raiskamine, ületootmine kuidas saaks olukorda muuta: ● toiduharjumuste muutmine ● pereplaneerimine ● haridustaseme tõstmine ● toidu raiskamise vähendamine ● maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine ● vetikate, pärmseente, bakterite kasutamine toidu tootmiseks (GMO kasutamine) 20. Mis organisatsioon on FAO ja millega ta tegeleb? ÜRO Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.- Tegeleb maailma toidu- ja põllumajandusprobleemidega. 21. Miks on arenenud riikides probleem toidu ületootmisega? Mis probleeme see kaasa toob? Kuidas saaks ületootmis-probleeme lahendada? Ületootmist põhjustab vale planeerimine
annaabi.ee 
