,,Rehepapp" (2000) · üldiste arusaamade järgi väga humoorikas raamat, kuid Kivirähi enda sõnul ka kurb ja traagiline. Humoorika jutustamislaadi taga on süngus ja tõsised probleemid (nt Katk ütleb teoses: eestlased peaksid olema õnnelikud surma üle, sest nad ei oska oma eluga nagunii midagi peale hakata.) See osutab tugevalt eestlaste negatiivsetele külgedele. · Miljöö: Eesti küla eeldatavasti 19. sajandil. Mitte niivõrd ajaloolina kui kirjanduslik aegruum erinevate kirjanike, eriti Vilde teoste põhjal loodud kujutlus. Kogu küla
RAKVERE GÜMNAASIUM ANDRUS KIVIRÄHK Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8.klass Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 41- aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed ning ,,Rehepapp. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu
.....................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................6 Kokkuvõte ..............................................................7 Kasutatud kirjandus ...................................................8 2 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 40-aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolmlast.Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi vend.Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Voldemar'' ning ,,Rehepapp''. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav.
,,Voldemar" Andrus Kivirähk Lugesin Andrus Kivirähi näidendit ,,Voldemar". ,,Voldemari" aluseks on legendaarse teatrijuhi, lavastaja, teatrikooli asutaja ning juhi Voldemar Panso (1920-1977) mälestused, artiklid, päevikud. Tegevus toimub rongis, teel Kivimäelt Balti jaama. Voldemar on enesekindel, lennuka fantaasiaga ja ambitsioonikas mees. Rongis kohtas ta Helmit, Lemmergat ja Augustit ja asja juures on huvitav see, et hoolimata sellest, et nad ei olnud varem tuttavad, said nad kohe jutusoonele. Koos hakkasid nad läbi mängima Voldemari
9. Presidendiproua Ieva Ilves külastas koos presidendiga Narva linna. 10. Näitleja Hendrik Normanni monoetendus nimega ,,Henrik Normanni uskumatud seiklused New Yorgis” esietendub 3. mail. 11. Johan Randvere, eesti pianisti karjääritee sai alguse telesaatest ,,Klassikatähed”. 12. Evelin Ilves kui eesti endine esileedi arvab, et Eesti vajab naispresidenti. 13. Elina Born lauljana arvab, et selle aasta Eesti Eurovisioonilugu pääseb finaali. 14. Andrus Kivirähi kui kirjaniku kuulsaim teos on ,,Rehepapp”. 15. Märt Pius kui imetlusväärne näitleja parodeeris Eesti poliitikuid.
kõigiga hästi läbi. Kuninga elutee lõppes küll ootamatult ja ebaõiglaselt, suutis ta oma pojast kasvatad tugeva noormehe, kes oli valmis võitlema edaspidise Taanimaa heaolu eest. Kuigi vanemad ei pruugi olla alati kõige targemad, oskavad oma lapsi aidata igas situatsioonis . Eeskujudeks võivad olla veel teised targad inimesed, kas siis filosoofid, teadlased või kõiketeadjad. Viimase puhul võib näiteks tuua Andrus Kivirähi "Rehepapi", kus vanatark Sander andis elujuhiseid kogu külarahvale,päästes nad isegi tollaajal levivast surmahaigusest- katkust. Nii targad inimesed on suurteks abikäteks igas eluvaldkonnas ning neilt on tõesti palju õppida. Kuid alati ei pruugi olla eeskujud head. Nad võivad küll inimeste jaoks näida perfektsetena, kuid nende tegelikku tumedat tausta ei suuda keegi ette aimata. Nii võib kergesti sattuda tahtmatult kurjale teele nagu seda tegi J.W
"Mees kes teadis ussisõnu" http://www.youtube.com/ watch? feature=player_embedded &v=RzuLtfdWzgc#! Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia
Andrus Kivirähk „November“ Käisin vaatamas uut Andrus Kivirähi raamatu „Rehepapp“ põhjal tehtud filmi „November“. Mina ise ei ole „Rehepappi“ läbi lugenud ning sellest tingitult oli mul väga keeruline aru saada filmi mõttest. Tegelased olid võõrad ning väga raske oli aru saada kes on kes ja mida teeb. Filmi algus oli juba segadust tekitav ja see arusaamatus ei kadunud ülejäänud filmi vältel ära. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „Suhtusin projekti esialgu küllaltki
libahundiks sellepärast, et ise enda perele liha valida, krattidest ei piisanud ja neid ei usaldatud nii palju. Tondid olid hinged, kes hirmutasid inimesi. Enamus olendid peletas eemale ristimärgi tegemine ja jumalasõna lausumine. Romaani on naljakas lugeda, sest raamat on kirjutatud satiirilises toonis ning toob esile eestlastele omased iseloomujooned. Seepärast peaks seda raamatut lugema iga eestlane ja mõtlema raamatus tekkinud koondportree üle. Kivirähi enda sõnul pole raamat ainult naljakas, vaid ka kurb ja traagiline, sest humoorika jutustamislaadi taga on süngus ja tõsised probleemid.
..............4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 40-aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed'' ning ,,Rehepapp''. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia
Kindlasti oli filmi õnnestumise võti lihtne, kuid mõjuv algidee: koolitundides just nagu piisavalt läbi nämmutatud tekstile uue ja vapustava dimensiooni andmine. Nagu oleks keegi kohvikannust kuradi välja tõmmanud. [Selle kiitusega ei taha ma põrmugi kahandada säärase olulise teatrifilmi nagu ,,Näitleja Joller" (1960) väärtust. Paraku on viimases liiga palju kuuekümnendate postulaatide järgimist (,,ainult vaesus ja raske töö teevad õndsaks", ,,seks on kuradist"). Andrus Kivirähi ,,Adolf Rühka lühikene elu" jõudis lavale otse teatriaasta lävel Eesti Draamateatris Ingomar Vihmari lavastuses. Süzee ja õhkkonna poolest on see esialgu lähedane ,,Udumäe kuningale", lõpuks aga muutub stiilseks ja vaimukaks isikudraamaks. Kui ,,Libahundi needus" on avar panoraam eesti teatri sajast aastast, siis ,,Adolf Rühka..." näiliselt tähtsusetu, kuid tugeval suurendamisel ometi kirgas fragment sellest panoraamist
Tagasivaatav, melanhoolne ja nostalgiline toon...näitlejate elus ette tulevad asjad jne. Räägib 20ndat draamateatris toimuvast vms. „Liblikaks“ kutsutakse peategelase naist, E.Tetžky’t, kes reaalses elus eksisteerinud nn unustatud tantsija. Realismi ja fantastika segunemine jälle, kuid ilma liialdamata ja mitte absurdne. -2000.a „Rehepapp“. Sellest hakatakse sealolevat huumorit käsitlema kui „päriskirjandust“. Kivirähi enda jaoks on see raamat kurb ja tume. Äraspidine pilt eestlase ajaloost ja ka olevikust.. rikastumise tahe ja üksteisele käru keeramine. Tegu pole karakteritega (mida muidu arendataks edasi) vaid tüüpidega, eesti rahva seas levinud tüüpidega. Ruumiks on Eesti küla, aeg määratlemata, kuskil 19.saj kanti, kuid pole oluline, tegu on pigem kirjandusliku ruumiga. Oliseks nö tegelaseks on ka ilm, mis on alati vihmane ja sombune november. Tööd ei tehta,
seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivirähi tegelased pole mingid allaheitlikud tööorjadest talupojad vaid maaseadusi tundvad nii ,et tüssata vanapagant ei ole neile väljakutseks. Nad näevad enda maailma kui killukest osa suuremast ilmatervikust kuhu kuulub kõiksugu vaime ja hingesid. Parunid aga valitsevad maad vaid näiliselt, sest nad ei mõista selle sugavamt olemust. "Rehepappi" higestatud maailma on karm paik, kes tuleb ülimalt ettevaatlik olla, et ellu jääda.Nagu ajastule kohane nii ka
Eesti realismi läbimurdeteos oli 1896 ilmunud Vilde „Külmale maale“, mis pole ajalooromaan, vaid räägib 19.saj lõpu külaelust. Vilde kehtestab triloogias külakujutamise kaanoni ja arusaama, milline oli eestlaste elu teoorjuse ajal. Kujutluslaadi põhitonaalsus on see, et eestlaste teoorjuseaegset elu kujutatakse süngelt. See on jätnud jälje 20.saj kirjandusele: Vilde romaanidest lähtuvalt kujunebki arusaam 19.saj I poole eestlaste (küla)elust, suhetest sakslastega. Kivirähi romaanis „Rehepapp ehk November“ kaob eestlaste tume minevikukujutus ära, kuigi Kivirähk viitab Vilde romaanidele oma romaanis, naeruvääristab Vilde metafoore ja peateemasid. Naeruvääristamise ja paroodia kaudu loob Kivirähk täiesti uut laadi küla. Vildel on talupoja jaoks põhiline asi töö – eksistentsi eeldus. Tammsaarel enam orjatööd pole, vaid teeb tööd iseendale, kuid Andres muutub töö ja oma põllu orjaks (vabatahtlik orjastamine)
annaabi.ee 
