Eesti rahva suurkujud- Andrus Kivirähk Sisukord: Andrus Kivirähki elust üldiselt Teosed Meedias Miks on Andrus Kivirähk suurkuju? Perest ja muud infot Kasutatud kirjandus Andrus Kivirähki elust üldiselt Andrus Kivirähk sündis 17. augustil, aastal 1970. Ta on tuntud eesti kirjanik, nii täiskasvanute, kui ka laste seas. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Tal on kolm last ja naine. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist filmis ,,Lepatriinude jõulud". Andrus Kivirähk on saanud palju kultuuripreemiaid, näiteks Lutsu huumoripreemia ning parima lastekirjaniku preemia. Aastast 1996 on Kivirähk olnud kirjanike liidu liige
Andrus Kivirähk Referaat Tallinn 2009 Sissejuhatus Andrus Kivirähk on eesti näite- ja romaanikirjanik ning humorist. Arvatavasti on ta kaasaegse Eesti hinnatuim autor, kelle teosed on suurt populaarsust võitnud. Kuigi Kivirähki romaanid on väga edukad, eelistab mees siiski näidendeid kirjutada ning oma arvamust avaldada Eesti Päevalehe veergudel. ,,Mulle lihtsalt meeldib näidendeid rohkem kirjutada kui romaane. Romaani kirjutamine on raske töö ja neid ei ole nii palju vaja. Näidendeid on palju vaja, teatrid ju kogu aeg töötavad ja aina tellivad. Romaani on aega veel sada aastat lugeda." (Postimees, 2009) Elulugu Andrus Kivirähk sündis 17. august 1970 Tallinnas. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja,
või Muna Ott, kes täna sülgab südamerahus risti peale ja homme vajadusel vanakuradi pildi peale. Vahest tunnete hoopis natuke lihtsameelset ja romantilise hingega kubjas Hansu või särtsakat Räägu Liinat. Äkki olete kokku puutunud oma ahnusest lõhki mineva Aida-Oskari või toapoiss Intsuga, kes kööginurgas on kõige suurem isamaalane üldse. Õnnega olete muidugi koos juhul, kui esimesena tuleb teil meelde krutskeid ja elutarkust täis Rehe-Sander. Andres Kivirähki romaan annab vahetu pildi meist ja meie loomusest.
kirjeldab Kivirähk väikese huumori ja iroonia abil ka tänapäeva olukorda. Metsast külla kolimist saab võrrelda Eesti euroopastumisega olles Euroopa Liidu liige, samas otseselt on kirjeldatud eestlaste vanade kommete hävimist. Ussisõnade unustamine viitab inglise keele kui rahvusvahelise keele tähtsustamist rahvuskeelte ees, Põhja Konn aga sümboliseerib rahva kollektiivset tahet otsustaval hetkel ühena tegutseda. Andrus Kivirähki romaani ,,Mees, kes teadis ussisõnu" võib vaadata kui müüti muistsete eestlaste kultuuri hävimisest ning hoiatusena, et eestlased hoiaks elus oma ,,Põhja Konna" ega unustaks traditsioone. 3 2.Autor Teose ,,Mees, kes teadis ussisõnu" autor Andrus Kivirähk on tänapäeval Eesti üks menukaim kirjanik.
Filmiarvustus "November" "November" on uus Eesti fantaasiafilm, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub ühes tavalises Eestimaa külas. Film kajastab kunagist elu Eestis. Loo peategelane on noor talutüdruk Liina, kes on armunud külapoissi Hansu. Hans on aga armunud peenesse mõisapreilisse. Antud teos oli väga omapärase ülesehitusega, palju ootamatusi ja põnevust
Arvustus „November“ „November“ on 2017. aastal esilinastunud film, mis põhineb Andrus Kivirähki raamatul „Rehepapp“. Kui raamat rääkis rohkem Sandrist, Rehepapist, tema tarkusest ja nutikusest ning kuidas ta toime tuli, siis film pühendus hoopis rohkem Hansu, Liina ja mõisapreili armukolmnurgale. Film oli võrreldes raamtuga ka palju süngem ja tõsisem, pisut õudusfilmi moodi. Mulle meeldis filmi juures see, et raamatust polnud eriti asju välja jäänud, detaile oli piisavalt ja, et need näitlejad sobisid sinna suurepäraselt.
Eestlased Kivirähki silmade läbi Andrus Kivirähki raamatu „Rehepapp“ tegelaskond on väga mitmekülgne. Kirjeldatud on eesti külaelanikke ja nende uskumuse järgi olemasolevaid mütoloogilisi olendeid. Kivirähki tegelased kujutavad ühiskonnas esinevaid tüüpe ning kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Teoses põimuvad omavahel reaalsus ning fantastika. Eestlasi on kujutatud silmakirjalike, kättemaksuhimuliste, rumalate, omakasupüüdlike, rahulolematute, valelike, laiskade, ahnete, kavalatena. Igapäevaselt tegeleti tüssamise, vassimise ja näppamisega. Elati moto järgi, et võidab see, kellel surres on kõige rohkem asju. Kuna mõisnikke peeti rumalateks, oli nende tagant näppamine lihtne
"Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock, kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra "Keisri hull" on üks maailmas tuntuimaid eesti kirjandusteoseid - seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde "Rehepapp" "Rehepapp" on Andrus Kivirähki romaan, mis ilmus 2000. aastal Teos räägib eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde "Tõde ja õigus" "Tõde ja õigus" on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust
Proosaanalüüs: Andrus Kivirähk ,,Ajaloo keerises" Valisin proosaanalüüsiks ühe oma lemmikkirjaniku Andrus Kivirähki lühinovelli ,,Ajaloo keerises". Erinevalt tema paljudest teistest lugudest, on selles novellis tegelasteks täiesti tavalised inimesed. Kivirähki teostes arenevad sündmused üsna kiiresti, ta ei peatu pikalt detailide kirjeldamisega, vaid annab olulise info edasi lühidalt ja arusaadavalt. Näiteks kirjeldamaks selles novellis vana lagunenud kortermaja annab ta kogu kirjelduse edasi vaid ühe lausega ,,See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega." Minule kui lugejale sellest piisab: silme ette tuleb remonti vajav, laguneva krohviga, räämas paneelmaja
eestlast otsimas Lõpeta vähemalt 4 lauset ,,Eestlane on..." teose põhjal sobiva nimisõna, omadussõna või väljendiga (kui rohkem mõtteid ei tule, siis võid ka lause algused ära kustutada). Lause juurde kirjuta põhjendused (vähemalt 2), miks sa nii arvad: millise tegelase või olukorra põhjal sa seda väidad. Juurde lisa kindlasti lehekülje number, kus tegelast või olukorda kirjeldatakse. Lõpuks tee kokkuvõte, milline on eestlase kuvand Andrus Kivirähki romaani põhjal. Lisa juurde kindlasti ka oma arvamus, kas sa nõustud autoriga. Ei pea vist lisama, et kas see arvamus vajab põhjendust (on sul äkki omalt poolt mõni näide tuua). Ära unusta, et tegemist on teose vastamisega. Mida üksikasjalikum oled, seda parem. Eestlane on juhm. See, kui Imbi ja Ärni Rehepapilt puid varastasid ning kratt neid väga lihtsalt ninapidi vedas ja suure ringi teha lasi raske koormaga ning nad seejärel Rehepapi hoovi tagasi juhatas. 6466
puudub. Selles hoolimata ei ole see aga alati selline olnud. 20.sajandi Eesti kirjandusteosed olid pigem realistlikud, kirjeldati ajastule omast elu kohati küll naljaga, kuid üsnagi tõelähedaselt. Näiteks on Tammsaare ,,Tõde ja õiguse'' romaanisari üks parimaid näiteid üdini eestlaslikust ja tolle aja teostele omasest vaikivast morbiidsusest läbi igapäevaelu. Kui võrrelda eelnimetatud teost näiteks Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki teostega, kus põhiajastuteks on võetud keskaegne Tallinn ja Muinas-Eesti, on erinevus selge. Nii Indrek Hargla ,,Raudrästiku ajast'' kui ka Andrus Kivirähki ,,Rehepapist'' lausa õhkab eestlaslikku tögamist ja huumorit.,,Raudrästiku aeg'' on jutustus 4 mõrvamüsteeriumi lahendamisest ning ,,Rehepapp'' ühe küla kroonika läbi novembrikuu. Viimased teosed on selge näide postmodernistlikust kirjandusest: ajaloo ja fantaasia segu, näiteks on tegelasteks nii kratid
Retsensioon „November” R. Sarnet “November” on fantaasiafilm, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „ Rehepapi" potentsiaali linateosena ma aga ei
“November” Maige Muidre Käisin vaatamas Rainer Sarneti käe all valminud fantaasiafilmi “November”, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Film on saanud palju negatiivset kui ka positiivset kriitikat, kuid isiklikult mulle see film väga ei istunud, vaatamata sellele, et Andrus Kivirähki raamat “Rehepapp ehk November” on üks mu lemmik raamatuid. Enne kui hakata üldse rääkima täpsemalt filmist, tuleks mõelda filmi lavastajale. Kelleks on Rainer Sarnet, isiklikult enne filmi “November” välja tulemist oli Rainer Sarneti nimi minujaoks tundmatu. Tema kohta rohkem infot otsides tuli mul tõesti tõdeda, et tema 10nest eelnevalt lavastatud filmist pole ma kunagi kuulnud. Samuti pole ma kuulnud ka tema neljast lavastusest. Ka animastuudiost Stuudio B
Kivirähk, Andrus sündinud 17. augustil 1970. aastal on hariduselt ajakirjanik, kes on lõpetanud Tartu ülikooli. K. on sotsioloog Juhan Kivirähki vend. K. on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. K. alustas humoreskidega 15-aastaselt. K. töötab Eesti Päevalehes. K. sai kuulsaks 1990 aasta alguses Ivan Orava lugudega. Kivirähu kuulsaim raamat on ,,Rehepapp". K. on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. K. kirjutab lugusid seeriatena, kus tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailma nähakse.
Ivan Orava mälestused Andrus Kivirähk Mart Linnas 12 a Raamatust · Andrus Kivirähki märkmed · Eesti Päevalehe huumorirubriik · Raamat 2008. a · Ajalooliste sündmuste kujutamine moondatult. Ivan Orav · Sündis 1. septembril 1908 · Marurahvuslik vabadusvõitleja · Sepp · Suri 19. juunil 2009 Kõrvaltegelased · Eesti vabariigi aegsed avaliku ilma tegelased: poliitikud, kirjanikud, kunstnikud · NSV Liidu juhid "Ivan Orava mälestused" kui postmodernistlik teos · Narratiiv
Kõige iroonilisem kuidas sulane Jaan mõisa sahvris seepi söömas käis arvates, et see on idamaade maiusroog, ning pärast kõhuvalus vaevles. Jaan oli harimatu ja rumal. Tema ei teadnud, et see roosilõhnaline idamaade maiusroog oli tegelikult seep, millega saksad ennast pesid. Tema käis mõisasahvris õgimas ja sõi kõige rohkem just seepi, hiljem vaevles ta tohututes kõhuvaludes ja teda ravima kuitsuti Rehepapp. 3) Ma arvan, et Kivirähki raamat on eri eas lugejate seas nii populaarne, sest Kivirähki raamatud on huvitavad kõigile ja sobivad eri vanustes lugejatele. Kivirähki raamatud on naljakadja humoorikad ja neid on hea lugeda. 4) Raamat ,,Rehepapp" jätab välismaalastele mulje, et eestlane on rumal, ropu sõnavaraga, laisk ja matslik rahvas. 5) 10. palli süsteemis annaksin raamatule hinde 9. See oli väga tore, huvitav ja naljakas raamat, võibolla minu meelest isegi natuke ropp
mõju keelele ja kultuurile. Kui suurel määral võib üks rahvas muutustega kaasa minna, et jääda ikka iseendaks? Nii nagu inimene ei saa elada ilma õhu ja veeta, ei saa ka traditsioonid päranduda järeltulijatele, kui keel ja kultuur on hääbunud. Traditsioon on kui mingi latentne jõud, mille olemasolu tingimusteks on sama keel ja sama kultuur ning ühiste eesmärkide saavutamiseks vajalikku tegevust võimaldavate rühmasiseste suhete olemasolu. Andrus Kivirähki romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" potentsiaalseks kollektiivseks jõuks oli Põhja Konn. Ta oli vanade eestlaste salarelv, kes magas oma koopas, kuid ärkas ja tuli oma rahvale appi, kui kümme tuhat meest teda üheskoos ussisõnadega kutsusid. Martin Ehala on kirjutanud artiklis "Õhuke riik ja Põhja Konn", et igal rahval on olemas oma Konn, kuid see, millised on ussisõnad, millega Konna kutsuda, sõltub rahvast
Andrus Kivirähk 1.Millal ja kus A.kivirähk sündis? V: 17. augustil 1970 Tallinnas. 2.Pane kirja kivirähki haridustee (koolid,mida õppis) ja milliseid ameteid ta pidanud on? V: A.Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, on kirjanik, kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi, ja on Eesti Kirjanike Liidu liige. 3. 5 kuulsamat teost?V: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed","Rehepapp","Vargamäe vanad ja noored","Mees, kes teadis ussisõnu","Kaka ja kevad" 4.Rahva oma kaitse Mart juurega 5
Eesti mütoloogia Rehepapp mõisa palgatud talumees, kelle ülesanne oli kütta mõisa rehes reheahju ning valvata kuivava vilja ja rehepeksu järele. Rehepapiks võeti mõni talumees külast või elatanud mõisaametimees. Rahvaluules on rehepapp seotud Vanapaganajuttudega. Harilikult kavalpea ja naljamees, tüssab ta Vanapaganat ja ka mõisnikku. Autor: Andrus Kivirähki, Matthias Johann Eisen. Kratt ehk pisuhänd, puuk, tulihänd folklooris nõiduslik olend, kes tule või sädemejoana ringi lennates erinevat vara kokku veab: vilja, rõivaid, raha jms. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk , et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa
Andrus Kivirähk „Ajaloo keerises“ Proosaanalüüs Andrus Kivirähki „Ajaloo keerises“ jutustatakse lugu millestki, mis on juba möödunud. Lugu algab erinevate kurjakuulutavate märkidega. “Kurjakuulutavaid märke oli õhus juba hommikul, …, inimene on ju ikka alles tagantjärele tark“ teeb autor lugejale esimeses lauses sissejuhatuse. Ilmselt, et lugejas põnevust tekitada. Järgemööda toodud näited annavad ilmekalt edasi nö tagantjärele-tarkuse (õues sajab vihma, mis muutub
"Romeo ja Julia“ "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) “Mees, kes teadis ussisõnu” Raamat muistsest Eestist , mis on langenud järjekordselt võõrvõimu kätte Lugu räägib eestlastest, kes kolivad metsadest külla elama Rahvas unustab neile tuhandeid aastaid truu olnud ussisõnad Selle tagajärjel kaotavad nad võimaluse pääseda sakslaste võimu alt, kutsudes appi muistse Põhja Konna Lauamäng Andrus Kivirähki ja Asko Künnapi Muinas- Eesti seiklusmäng „Mees, kes teadis ussisõnu“ on valminud Andrus Kivirähki samanimelise romaani põhjal. “Rehepapp” Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all Raamatus on osavalt ära kasutatud vanade eestlaste ebausku Elavalt on kirjeldatud, kuidas üritati võtta kõik, mis vähegi annab – isegi oma naabri seljatagant, valimata vahendeid Loomulikult ei puudu Väiksed katkendid lavastustest
inimlikult lähedasteks. Oma uuemates näidendites kasutab Kivirähk rohkem biograafilist materjali nii Eesti kui ka Euroopa kultuuriloost. Sürrealistide Dali, Breton, Duschamp, Tzara, Bunuel jt elulugudest lähtub näidend "Sürrealistid", Eesti teatri saja- aastast ajalugu läbi huumoriprisma vaatab "Teatriparadiis" ning kohaliku teatriajaloo suurmehe ja teatrikooli asutaja Voldemar Panso elulool põhineb "Voldemar". Viimase eest tunnustati Kivirähki 2007. aastal nii Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia kui algupärase dramaturgia preemiaga. Tema hetke kõige kuulsamad teosed on ''Rehepapp'' ja '' Mees kes teadis ussisõnu'' Raamatut ''Rehepapp'' on 2008 aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari,mis teeb ta 2000.aastate menukamaks eesti kirjanikuks. Pildigalerii: Andrus Kivirähk AITÄHH !! :)
ning tele- ja filmitekste. Elulugu Andrus Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. keskkoooli. Ta on töötanud Päevalehe ja Eesti Päevalehe toimetuses kolumnisti ja huumorikülje toimetajana. Aastal 1996 astus ta Eesti Kirjanike Liitu. Looming Andrus Kivirähile meeldis juba poisikesena kirjutada jutukesi. Tema loominguline tee algas 15- aastaselt humoristlike tekste kirjutades. Kivirähk sai tuntuks naljajuttudega ,,Ivan Orava Mälestused". Rehepapp Rehepapp ehk November" on Andrus Kivirähki romaan, ilmus 2000. aastal. 2008. aastaks oli ,,Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis tegi Kivirähku 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Rehepapp ehk November Teoses elab ühel määrdunud maal kummaline segu rahvast, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aasta läbi üks lõputu november. Halb keskkond oli seda rahvast küll muserdanud, aga ometi
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend.Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist ("Lepatriinude jõulud"). On saanud palju kultuuripreemiaid (Lutsu huumoripreemia, parima lastekirjaniku preemia) Looming: Alustas humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai 1990 aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne
Milles peitub ,,Rehepappi" edu? Aastal 2000 avaldas raamatukirjastus Varrak Andrus Kivirähki poolt kirjutatud raamatu ,,Rehepapp". Raamat osutus üsna populaarseks olles võitnud kultuurikapitali proosapreemia, Virumaa kirjanduse preemia ning pääsenud Eesti kirjanduse kuldraamatukokku. Raamat on olemas kuues keeles: Soome (2002), Norra, Ungari (2004), Vene (2008), Läti (2009) ja Prantsuse (2014). Raamatu põhjal on tehtud mitmeid teatrilavastusi. Raamatust ilmus ka selle aasta alguses film, mis on olnud sammuti edukas. Kuid kuidas suutis üks raamat nii populaarseks osutada?
oma eksistentsi seotusest oma jumalate, kangelaste eluga: nende pärinemise, võitlemiste ja saatusega." Müüte on mitut liiki, on loomismüüdid, mis pajatavad elu ja maailma tekkimisest(igal rahval on omalaadne lugu), siis on veel kangelasmüüdid, mis pajatavad muinasrahvaste kangelastest(näiteks Kalevipoeg) ja viimasena on tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid selle üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamat ,,Rehepapp", milles on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. On öeldud, et kui rahval pole oma eepost, siis pole rahvust ennastki olemas. Eestil on oma eepos ,,Kalevipoeg", mille kirjutas F.R Kreutzwald. Selle peategelane on Kalevipoeg, keda kujutletakse kui töörügajat, võitlejat ja teomeest, kes hoolib oma rahvast ja kaitseb neid. Eestlasi on alati hüütud töörahvaks, ja seda on ka Kalevipoeg, aga eestlased on ka võitleja rahvas.
saada, arvan, et väga oluline, mõistmaks tegelikku sisu, on siiski tunda meie rahvaluulet, muistendeid ja muud sellist kirjandust. Nali on väga vürtsikas, vinti keeratakse pidevalt juurde, siiski mitte kunagi üle, see lisab teravust ja lausa hasarti lugemiseks, et kuhu siis veel võib asjaga välja jõuda ja kui lolli juttu ajada või lolle tegusid võib üks inimene veel teha... Ja kui arvate, et enam hullemaks minna ei saa, tasub lugeda ka Kivirähki järgmist teost ,,Mees, kes teadis ussisõnu", siis näete, et hullemaks saab alati minna! Tõsi on, et need kaks teost teineteist üpris kenasti täiendavad ja hea on mõlemad läbi lugeda, aga see on juba teine teema ja praegu tulen tagasi ,,Rehepapi" juurde. Igal juhul on Andrus Kivirähk väga andekas kirjanik, laheda jutuga, omapärase huumorimeelega ja huvitava vaatenurgaga elule ja inimestele. Ja mulle see väga meeldib. Ja nüüd siis ,,Rehepapist" lähemalt.
"Keegi veel" (1997) " Tom ja Fluffy" (1998) "Libarebased ja koolijad" (1998) "Saamueli Internet " (2001) "Lepatriinude jõulud" (2001) 7-osaline teleseriaal " Vabariigi valvur" (1994-1995) [3] 3.Tunnustused/Preemiad Lutsu huumoripreemia 1993 Eesti kirjanduse aastapreemia 1995 ja 2000 Tuglase novellipreemia 1997 Virumaa kirjandusauhind 2001 Nukits- parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid" ) 2006 [3] 4. Minu valitud teosed Valisin omale uurimiseks kaks Andrus Kivirähki teost "Kaelkirjak" ja Lastenäidendite raamatu "Sibulad ja sokolaad", millest valisin näidendi "Kakand ja kakand". Valisin need, kuna tundusid justkui ühed huvitavaimad. 7 4.1"Kaelkirjak" kokkuvõte Kai oli kõhnake,suurte silmadega, kahvatu ja tundus oma tüsedate vanemate kõrval kuidagi eriti tilluke ja habras. Vanemad on väikese Kai pärast mures,kuna tüdrukul on ussid kõhus, nad ostavad
Autorist Raamatu ,,Mees, kes teadis ussisõnu" autor on Andrus Kivirähk. Ta on sündinud 17. augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Teosed: · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995 ) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar)
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähki uue romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" kujundus tõi kohe vaimusilma ette lapsepõlvest väga tuttava raamatu, mille pealkiri on "Tark mees taskus" ja mis koosneb eesti rahva ennemuistsetest juttudest. Lugemisel selgus, et ka sisu poolest võib kahe raamatu vahele mitmeid paralleele tõmmata. Romaani tegevus siis umbes kolmeteistkümnenda sajandi Eestis ja minategelaseks Leemet, metsas sündinud eestlane, viimane ussisõnu (rästikute keel,
Teatrietenduse analüüs ''Meri ja Orav'' Vaatasime Andrus Kivirähki teatrietendust ''Meri ja Orav''. Selles etenduses tuleb kõige enam välja just see, milline oli elu Eestis 90-ndatel aastatel. Etenduse tegevustik on järgi tehtud raamatust ''Ivan Orava mälestused''. Osades mängisid Egon Nuter ja Andrus Vaarik. Nuter mängis Lennart Meri rolli ning Vaarik mängis Ivan Orava rolli. Oli ka kolmas tegelane, Arnold Rüütel, kuid teda etenduse jooksul näha polnud. Nii Nuter kui ka Vaarik said oma rollide etendamisega suurepäraselt hakkama,
kuna maa hävitati galaktilise kiirtee ehitamiseks. Muidugi kena osa minu loetud raamatutest moodustab ka kohustuslik kirjandus. Igal aastal peavad õpilased lugema raamat raamatu järel igasuguseid erinevaid jutte. Vahel võib tunduda, et kohustuslik kirjandus on lihtsalt aja raiskamine, aga tegelikult võib juhtuda nii, et õpilane leiab endale uue lemmikraamatu kohustuslikku kirjandust lugedes. Näiteks eelmisel aastal pidi meie klass lugema Andrus Kivirähki teost ''Rehepapp ehk November'', millest on saa- nud üks minu lemmikraamatutest ja on ka minu arvates üks raamatutest, mida kõik eestlased peaksid lugema. Samuti avaldas sügavat muljet John Boyne raamat ''Poiss triibulises pidaa- mas'', mis räägib poisist, kes on ühe Natside koonduslaagri juhi poeg ja saab sõbraks ühe juu- dist poisiga, keda hoitakse selles koonduslaagris. Raamatute lugemiseks on inimestel kolm peamist põhjust: igapäevane meelelahutus, uute tar-
Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand teemal „Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus“. Too näiteid Andrus Kivirähki teosest „Mees, kes teadis ussisõnu“. (60 punkti) Rahvuslik ühtekuuluvus on esmavajalik ühe rahumeelse ja jõuka riigi olemusele. Võib isegi öelda, et ühtsus on ohutu, kuna liigse erimeelsuse tagajärjeks on riigi kukkumine. Maailma ajaloost võib tuua palju näiteid, kuidas rahvusliku ühtsuse puudumise tõttu on riigi julgeolekule ja ellujäämisele olnud nii sisemisi kui ka väliseid ohte. Seega võib väita, et
"Romeo ja Julia" A. Kivirähk Tegelased: Romeo- peategelane Joosep- Romeo sõber Aivar- Romeo tark vend Oskar Moon- Romeo isa Rein- külavanem Volli- Joosepi isa Julia- Romeo kallim, metskits Kivirähk kujutab oma loomingus sündmuste käiku tänapäeva Eestis Pärnu ligidal vanas mahajäetud külas. Kus noort Romeot on kujutatud rumala külapoisin. Ta ainus hea sõber on Joosep, kellega ta veedab kogu oma vaba aja. Kokkuvõte. Pärnu ligidal asuvas väikses mahajäetud külas elavad Rome oma isaga, Joosep oma isaga ja külavanem Rein. Romeo ja Joosep veedavad terve oma vabaaja koos viibides. Romeo eluarmastuseks on üks musta sabaga lammas. Tsitaat raamatust: "Sa vaata teda, seal ta praegu lesib! Kas pole imeilus villaloom? Nii pehme! Kui ma surun oma käed ta villa, siis määgib õrnalt, ela ei hakka vastu, ei aja üles jäära, oma isa , vaid allub mulle" Rome jumaldab oma mustasabaga lammast päevani mil nad Joosepiga lähevad metsa vaatama kitsede pulmi....
nüüdseks kuldsete kaante vahele pani ja avaldas teosena ,,Jumala lood". Teos on avaldatud 2009. aastal ja nagu pealkirigi ütleb, siis tuleb juttu Jumalaga seostuvatest lugudest. Teos on kirjutatud lugudena, millel on kindel kuupäev ja aasta ning väga tabav pealkiri, mis antud lugu kõige paremini iseloomustab. Teose lugusid alustab Kivirähk alati sõnadega: ,,Ahoi ristirahvas! Jumal jälle müristab siin pilve peal!", mis tähelepanu tema jutule tõmbavad. A. Kivirähki peategelane on Jumal, kelle seisukohast kogu teos on kirjutatatud ja kelle arvamust enamasti Eestis, kuid vahel välismaal juhtuvast autor edasi annab, ja EELK peapiiskop Andres Põder, kes on tema asemik Maa peal ning viib Jumala soove täide. A. Kivirähk kajastab 4-5 aasta Eesti huvitavaim sündmusi, mis rõhuvad sotsiaalseid probleemidele ja valupunktidele. Jumalat käsitleb Kivirähk kõiksusena, kes talitleb vastavalt oma soovide või suva järgi
alati ühiselt mõtlev ning tegutsev. Eesti keele kasutusalad on nii väheste kõnelejate hulga kohta ütlemata suured: ilmuvad ajakirjad ning ajalehed, teadus, televisioon ning internet on kõik allutatud eesti keelele. Sealhulgas on keel aluse pannud kirjandusele, sama keelt kõnelev rahvas aga traditsioonidele ning kõnekäändudele. Selle kõige üle peab olema uhke igaüks meist, sest vaid rahvas saab olla see, kes viib keele läbi aastatuhandete ikka edasi. Andrus Kivirähki teos „Mees, kes teadis ussisõnu“ on peategelase Leemeti jutustus sellest, kuidas temast saab aastate jooksul viimane mees, kes teadis ussisõnu. Tol ajal elasid inimesed metsas, nad väärtustasid loodust ning hoidsid kokku nii heas kui halvas. Ajapikku aga vajusid muistsete aegade teadmised ussikeelest ning tavadest unustusse ning ühiselt metsas elav rahvas kolis külasse. Järele jäi vaid Leemet, kes ei suutnud uskuda, et metsarahvas oli oma
välja mõelda. Seetõttu tekivad lahkhelid nii külavanem Johannesega kui ka hiietark Ülgasega ja Tambetiga, Hiie isaga, kes usub Ülgase välja mõeldud jutte haldjatest, ohverdamisest jne. Ta ei mõista kuidas on võimalik uskuda ja omaks võtta kõike, mis ette söödetakse. Teos on küllaltki sünge, leida võib palju kriitikat ja paralleele tänapäeva suhtes, mis tõenäoliselt ongi Kivirähki inspiratsiooniallikaks. Raamatus on palju Kivirähkile omast huumorit, irooniat ja otsekohesust. Palju on traagikat ja verevalamist, verevalamist ehk kohati liigagi palju. 16. Teose põhjal on tehtud ka samanimeline etendus Endla teatris ja lauamäng. 17. 18. Teose ajalooline skeem 19. 20. Andrus Kivirähk on üks tuntumaid kirjanikke Eestis. Lisaks sellele on ta laiemale üldsusele tuntud ka humoristina, tehes raadiosaadet ,,Rahva Oma Kaitse". Ta on ka
Andrus Kivirähk Elulugu Sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 a Eesti Päevalehe huumorikülje ine Kroon toimetaja Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust 1993 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Sotsioloog Juhan Kivirähki vend Abielus uikranlannast ajakirjaniku Ilona Martsoniga 3 tütart Looming Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntus- 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes On kirjutanud:lühiproosat,humoreske,ro maane,näidendeid,lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena,tegutsenud publitsisti ja arvustajana.
Juku ( Saluri "Meie kallis osmik", 1992. aastal "Ugalas"; Osaline ( Õunapuu ja Saarepera "Sannikovi maa", 1993. aastal Von Krahli Teatris); Jörgen Tesman ( Ibseni "Hedda Gabler", 1993); Kolmas politseinik Fox jt. (O´Brieni "Kolmas politseinik",1995); Sebastian ( Baueri "Uhe võõra silmades", 1995 ); Ants Laikmaa ( Sarapuu "Sinine puri", 1995 "Variuses"); Joseph Porter Pitt ( Kushneri "Inglid Ameerikas", 1996), Johannes Brahms ( Holmi "Shumanni öö", 1996),; Aadam ( Kivirähki "Atentaat", 1997),; Gustaf Fröding ( Sarapuu "Legend Graalist", 1997 "Variuses") Dan Põldroosi rollid filmis: 1992. aastal "Lammas all paremas nurgas"; Ta on teinud episoodilisi rolle Soome ja Saksamaa filmides; 2006., aastal mängis ta lastefilmis "Ruudi"; 2007. aastal valmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse" 2 Dan Põldroosi rollid teles: 1995-1997 osales ta seriaalis "V.E.R.I";
Religiooni ja trendide problemaatika Andrus Kivirähki teoses "Mees, kes teadis ussisõnu" Teose tegevus toimub umbes 13. sajandi Eestis. Seda võib järeldada, kuna inimesed olid hakanud metsast küladesse kolima, mis aga teatavasti toimus ristisõdade ajal. Metsas elati vanade tavade järgi. Osati ussisõnu ja taltsutati nende abil metsloomi. Näiteks võib tuua selle, et põder kutsuti ussisõnadega enda juurde ja siis tapeti söögiks. Ussisõnade abil peeti näiteks ka hunte piimaloomadena. Minategelaseks on Leemet, kes on külas sündinud ja viimane ussikeelt valdav mees maailmas. Teoses joonistub pilt, et rästikud on kõige targemad ja õpetanud välja teised loomad, kaasa arvatud inimesed. Metsainimsed olid madudega suured sõbrad. Inimesed said ussisõnade oskamisest palju kasu ja esialgu polnud kellelgi plaani kolida rästikute mõjusfäärist ära. Ilmselt kellegi tihedast läbikäimisest ussidega said inimesed endale geneetilise pärandusena mürgihambad....
Kui võtta käsitlusse näiteks 15. sajand, siis tol ajal elanud inimeste maailmavaated olid hoopis teised võrreldes praegusega. Sel ajal oli põllumajandusühiskond ning inimeste eesmärk oli teha hästi palju rasket füüsilist põllutööd, et ära elada. Mida suurem põllu maa-ala põllumehel oli ning mida rohkem ta töötas, seda rikkamalt ja mugavamalt ta elas, kuna, mis põllul kasvas, sai peremees endale söögiks või müüs maha ja teenis raha. Kui tuua näiteks Andrus Kivirähki jutt „Ugrilane“, siis seal oli põliseestlane, kes rügas päevad läbi tööd teha ning ei puhanud enne kui oli öö kätte jõudnud. Samas tema vennapoeg, kes on juba uuemast põlvkonnast, ei mõistnud, miks ugrilane nii palju töötab. Tema maailmavaated olid teised kui ugrilase omad, sest tema nautis elu ja keskendus kunstile, mitte raskele füüsilisele tööle. Võrreldes 15. sajandi noori ja tänapäeva noori, siis nende maailmavaated on põllumajanduse
Millised väärtused on teistest üle ja milliste põhjal võtame vastu otsuseid. Mis need väärtused tegelikult muud ongi, kui inimeste arusaamine selle maailma heast ja kurjast. Oleme pika ja keerulise ajalooga rahvas ja meil on tegelikult väga vähe ideaale peale isikliku heaolu. Millega muidu seletada mitmeid ja mitmeid aastaid kestnud/kestvaid ,,spungi" (on üks väga tore asjandus Pipi Pikksuka raamatus, teadmata/tundmata loom ) otsinguid. Peale Kivirähki romaani ilmumist leidsime ta üles. Rehepaplusest sai eesti Nokia. Suhtumine ,,Rehepappi" on seinast seina, kes tunneb poolehoidu, kes pahameelt (ehk näeb iseenda peegelpilti, vähemalt meie saamahimulise ja kiusaka iseloomu peaksime ikka ära tundma). Lausa müstiline on ju , kuidas vara ja võimu pärast reaalsustaju ja eetilised piirid kaotatakse, suisa napakaks minnakse. Ja siis tunned, kuidas endalgi jalad novembri vee ja lörtsi sees märjaks saavad.
Andrus Kivirähk „November“ Film on ainest saanud Andrus Kivirähki romaanist "Rehepapp ehk November”. "November" on fantaasiafilm, mis põhineb eesti mütoloogial, seal saavad kokku maagia, must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamiseks mureks on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Selle jaoks pole miski tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant
endas kirjandusliku mälu ja assotsiatsioonide taaka. Nad on tänaseks natuke väsinud ja rasked. Heinsaare palad aga on kirjutatud värske ja hapra käega. Need on tihti õhulised ja kergejalgsed visioonid, isegi siis, kui tekstide taga on aimata sügavat dramatismi. Nii et tekib imelik tunne. Ûhelt poolt on Heinsaare novellide kujundusvõtetes palju tuttavlikku: meenuvad näiteks Mari Saadi freudistlikud lapsepõlvenägemused, Valtoni unenäo- ja Vindi kujutlusmängud või ka Kivirähki teatraalne loomariigi personifitseerimine. Samal ajal on need oma siiruses just nagu "esimesed novellid", sellised, mida pole varem kirjutatud. Lugeja vajab siiski viiteid ja selles mõttes loovad mõisted nagu absurdism või sürrealism vähemalt mingi asjakohase häälestuse. Olulisem viide oleks siiski maagiline realism. Sest üldiselt ei aktualiseeru Heinsaare novellides mitte niivõrd iseäralikud tegelased ja veidrad süzheejoonised, vaid kogu kummaline reaalsusekujutus
sunnitud alustama elu mõnes teises riigis. Sellega meenub mulle Ernest Hemingway kuulus lause tema teosest „Kellel on ja kellel pole“: „Igast maailma sadamast võib leida vähemalt ühe eestlase.“ Pean nentima, et eestlane on inimene, kes tunneb uhkust enda üle. Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala on öelnud: „Õige eestlane räägib emakeelena eesti keelt, elab Eestis ja teostab end eesti kultuuris. Eestlane armastab Tammsaaret ja Kivirähki ning poetab laulupeol pisara.“ Ehala tsitaadis peitub eneseuhkus positiivses mõttes. Me loeme enda rahvuskaaslaste väärtkirjandust, räägime oma rahvuskeelt, elame omaenda riigis ning võtame osa eestlaste suursündmustest. Me peaks tundma rahulolu selle üle, et sellised võimalused meil rahvusena eksisteerimiseks on üldse antud. Eestlane on tõesti üks huvitav, kuid ka veidi imelik rahvus. Meie olemus jääb siiski kohati dualistlikuks
Peatükid on jagatud erinevalt, nendes sisaldub nii vaateid minevikku kui ka tulevikku, perioodide vahelejätmist, põhjendusi erinevate asjade käikudele ja ka rohkem n-ö sissejuhatavat teksti. Erinev on ka aeg, mida teos edasi annab. ,,Rehepapi" tegevustik toimub umbes 18.-19.. sajandi Eestis, ajal mil eestlased olid sakslaste pärisorjad ning õiget vabadust meil veel polnud. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on küll Kivirähki sulest ilmnud aastaid hiljem, kuid käsitleb tunduvalt varajasemat perioodi, võiks öelda, et eestlaste ürgaega, mil rahvas alles hakkas metsast välja küladesse kolima ning enda tsivilisatsiooni asutama. Sellest mõttest kinni haarates võiks siia juurde arvestada ka ,,Ivan Orava mälestused" ning kategoriseerida need kolm teost tinglikult ajalooliseks triloogiaks, mille kirjutamist alustas autor eestpoolt tagantpoole, ehk olevikust üha sügavamale minevikku.
juures" jne, ise pihku itsitades: "nüüd panin talle ära!" Ei märkagi, et see võib mõjuda bumerangina. Sellised rumalused, mis jätavad halva mulje, vääriksid moderaatori poolt kustutamist. Seda aga tihti ei tehta, mis muudab kommentaariumi peldikuseinaks. Seevastu kustutatakse aga keelelisest kõrge tasemega poliitilise sisuga kommentaare. Ilmekaks näiteks on Eesti Päevalehe laupäevaste Andrus Kivirähki juhtkirjade truu saatja Roosa Udu, kellest on varem juttu olnud (VES 30.08.). Tema laiahaardelise ajaloolise ja kultuurilise tausta seiklustega Venemaa võimukoridorides Leninist Putinini irooniaga vürtsitatud oleviku kirjeldus Savisaare erilise sõbrannana käib paljudele üle mõistuse. Tõlgendused on väga vastuolulised, tema humoorikat sõnarikkust võetakse grafomaaniana ja vist välismõjude tõttu saab moderaatorist
Jumal magama, aga Kurat elab siiani ja teeb oma pahategusid. Kuradi ja Jumala vastastikustest suhetest on loodud erinevaid lugusid. Enamasti on tegu loomislugudega, kus Kuradi nimi on enamasti Vanapagan ja just tema on see, kes on ehitanud sildu, tekitanud mägesid, ehitanud kirikuid või linnu. Kui Kuradit neis lugudes poleks, on nad siis väljamõeldud või tegelikult juhtunud, seda me ei tea, aga kui Kuradit poleks, ei oleks ka Jumal see, kellena ta neis lugudes esineb. Andrus Kivirähki teos ,,Rehepapp" on lugu eestlaste elust saksa mõisnike rõhumise all, kus tuleb ellu jäämiseks siis kokku krabada kõik mis võimalik. Siinkohal tulevad mängu kratid, tondid ja vaimud. Rehepapp - ilmselt ainulaadne sõna, millel pole vastet üheski teises keeles - on mees, kes on lihtsalt rehepapp. Ravitseja, nõid, tark mees - kuidas ka ei kutsuks teda, ta ongi rehepapp. Teos näitab, kui tähtsal kohal on olnud ja on võib-olla ka siiani eestlaste elus uskumine.
suurriik, nagu Venemaa. Liikumisvabaduse tulemusel võivad rahvad seguneda ja eesti rahvas muutuks halliks massiks. Tasub meeles pidada kultuuri ja rahvuse vahetuse ohtu, nagu seda on hoiatavalt kirjeldanud Andrus Kivirähk oma raamatus ,, Mees, kes teadis ussisõnu". Sealgi on toodud välja eestlased kui metsarahvas, kes hülgavad metsa ja segunevad külarahvaga. Nad unustasid oma usu ja tõekspidamised ning läksid kaasa uue ja huvitavaga. Kivirähki sõnum on, et rahval tuleb kokku hoida ja mäletada oma juuri. Rahvuslik ühtekuuluvus on vajalik, et säiliks rahvus. Rahvusel on jõud toimida ühtsena, elada üle võõrvõim, luua oma emakeel, näidata oma tundeid ühistel kultuuriüritustel ja mis kõige tähtsam, tekitada inimestes turvatunne. Eestlastel on ju enim, mida üks rahvuslus saavutada saab- oma rahvusriik. Peame lihtsalt eesti keelt ja mõtet järjekindlana hoidma. Eesti poliitik
majja sisse ja selle peale otsustasid nad Sanderi puid varastada. Kratt nägi seda pealt ja teatas vargusest peremehele. Rehepapp andis Joosepile käsu Imbi ja Ärni teel ära eksitada ja nad enda maja juurde tagasi juua. Lõpuks kui vargad tagasi jõudsid, ootas Sander aia juures ja tegi pähe imestunud näo ning küsis, et kas tõesti toovad kaks vanainimest talle toidukraami. See ehmatas Imbit ja Arnit ning Rehepapp sai kogu kraami endale. 3. A. Kivirähk on populaarne, sest Kivirähki raamatutest leiavad kõik lugejad enda jaoks midagi uut ja põnevat. Ta raamatud on naljakad, mis meeldivad ja pakuvad huvi kõigile. 4. Sellest raamatust jääb välismaalastele selline mulje, et eestlased on ropu suuga, rumalad ja väga laisad. 5. 5.palli süsteemis annan raamatule hinde 5. Raamat oli lihtne, mis mulle just sobilik on. Oli küll kohati ropp, kuid tänapäeva ühiskond juba on paraku selline ning sellepärast ei valmistanud see erilist pahameelt.
annaabi.ee 
