Sürrealism
Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja
üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles
tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride
ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks.
Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud
kirjanikud ja kunstnikud , kelle sekka kuulusid ka Šveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna
eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton.
Naivism
Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja
traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Naivistid olid enamasti nn pühapäevamaalijad, kes maalisid
vaid endalõbuks. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks vaid kunstniku kordumatust isikust ning just sellega
seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid
naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstis on ebatavaline.
Dadaism
Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool , mis tekkis Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks
aastatel1916–1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke. Dadaiste on suuresti
mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi -müüt on täielikult
hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede
jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dadaistid leiavad, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud
küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks. Mõned tunnused: mängulisus, mõnitamine,
pilkamine provokatsioonid
Kubism
Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque 'i
töödes. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud
pindadena või stereomeetrilistena. Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks
kubismiks. Teine, hilisem vool kubismis , kannab nime sünteetiline kubism. Värvid kubistide maalidel on
tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid - pruunid -tumerohelised ja kahvatusinised kooslused.
Abstraktsionism
Abstraktsionism ehk abstraktne kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalis,skulptuuris ja graafikas. Seda
iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva
(meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest .
Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks
peetakse Vassili Kandinsky 1910 . aastal tehtud akvarelli.
1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
M111su
Õppematerjali autor
Konstruktivism väljendus peale kujutava kunsti ka arhitektuuris, disainis ja moes. Konstruktivistid · Aleksandr Rodchenko · Ella BermannMichel (18961971) · Norman Carlberg (1928) · Avgust Cernigoj (18981985) · John Ernest (19221994) NAIVISM Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest. Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid navistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstis on ebatavaline. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Kuulsaimad naivistid · Ivan Generalic · Niko Pirosmanasvili · Henri Rousseau · Paul Kondas DADAISM (19161924) Dadaism tekkis Zürichis ja selle loojateks olid Tristan Tzara, Hans Arp,
Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikmeks aastatel 1916 1922. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis. Dadaiste on suuresti mõjutanud I maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Enamikku inimesi sõdivates riikides haaras marurahvuslik propaganda ja patriootiline optimism esialgu kaasa. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda aga pet
kujutada motiivi arengut ajas see on ühel pildil esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid (jooksvat koera kujutada nelja asemel 20 jalaga), sündis kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt, kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid, seisukohti väljendati läbi manifestide, eeldus Itaalia ja selle keele arengu kiirendamiseks, eesmärk kunst pidi katkestama suhted minevikuga, huvitas eelkõige liikumise kujutamine, Filippo Tommaso Marinetti Itaalia kirjanik, luuletaja ja maalikunstnik, futuristide eestvedaja ja manifesti tähtsaim autor, Carlo Carla (Anarhist Galli matused, Isamaaline pidustus, Suplejad) Itaalia maalikunstnik, Umberto Bocconi (Inimkeha dünamism, Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis liikumises) Itaalia maalikunstnik ja skulptor, Giacomo Balla (Koer keti otsas, Viiuldaja käed), Gini Severini
Rühmituse liikmete saatused olid traagilised. Esindajad Anna Ahmatova Nikolai Gumiljov Sergei Gorodetski Ossip Mandelstam Futurism (ladina futurum 'tulevik') on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!". Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks
tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. KREEKA KUNST Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eKr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel
Läbis loomingus kiiresti otsingulised sinise ja roosa perioodi. 1907. toimus loominguline enese leidmine ja ta maalis mõne päevaga oma kuulsaima maali ,,Avignoni neiud (naised)." Maali eksponeeriti esmakordselt alles 1937.a. Algul peeti seda liiga radikaalseks, isegi teiste kunstnike hulgas. Kujutatud on 5 akti 2 profiilis ja 3 otsevaates. Figuurid sulavad kokku taustaga, ruumilisus puudub, valgust ja varje ei kasutata. Eeskujuks arhailine kunst nt. egiptuse reljeefid, aafrika skulptuurid, maskid. Aja jooksul taandus Picasso teoste värvigamma pruunidele ja rohelistele toonidele. Objektid puhastati kõigest üleliigsest ja jäeti alles vaid geomeetriline vorm. ,,Kõik tahavad kunsti mõista" ja ,,Miks mitte üritada mõista linnulaulu" (Picasso) Futurism Tekkis Itaalias, futurum/ futuro - tulevik Algas manifestide levitamisega ( Filippo T. Marinetti 1909) ,,Hävitagem muuseumid, mis kattavad meie maad nagu surnuaiad
20. sajandi I poole peamised kunstivoolud Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult iga kunstnik, vaid ka iga teos on unikaalne,kordumatu. ( ,, 20. Sajandi kunst " A. Juske , J. Kangilaski , R. Varblane ) Inimeste elutingimused on viimase saja aasta jooksul muutunud märgatava kiirusega,nii samuti on toimunud suured muutused ka kunstis. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea neljasaja aasta jooksul. 20. sajand on kunstiajaloos justkui omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mariliisneubauer.htm ) 20
Nad vaimustusid Henri Rousseau töödest ja ka Aafrika ning Lõuna-Ameerika rahvaste jumalkujudest, kuna tol ajal olid seal moes primitiivkunsti ilmingud. Tegelikult on naivism ainus "-ism" (nagu kubism, realism, sürrealism), mis on maailmas kogu aeg olemas olnud. Seda näeme siis, kui vaatame erinevate rahvaste kunsti. Rahvakunsti on vaja siiski naivismist eristada. Rahvakunsti mõjutavad alati oma rahva traditsioonid ja sellel on püsivad reeglid, naiivne kunst on aga sõltumatu igasugustest traditsioonidest. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks vaid kunstniku kordumatust isikust ning just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Etniline kunst on valdavalt anonüümne, sajandite vältel kujunenud, kuid naivism on isikuline ja tekkinud teistsuguses taustsüsteemis. Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid