Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EMOTSIOONID (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


EMOTSIOONID
Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Kui tavatähenduses 
on   emotsioonide   mõiste   igaühele   arusaadav,   siis   teaduslikus   mõttes   pole   sellel   ühtset 
definitsiooni.   Siiski  valitseb  emotsiooniteooriate   vahel  üksmeel   selles,  et   emotsioon   sisaldab 
järgmisi komponente:
Füsioloogilised muutused
Käitumisvalmidus, mida nimetatakse vahel ka aktsioonipotensiaaliks ja mis võib, kuid ei 
pruugi olla seotud tegeliku käitumisega
Teadlikku subjektiivset kogemust
Kognitiivset ehk tähenduslikku ehk hinnangulist komponenti.
Selle kohta, miks ja kuidas me emotsioone  tunneme , on palju teooriaid ja lähenemisviise. Iga 
teooria seletab emotsioonidest mingit osa (nt füsioloogilisi aspekte), kuid mitte kõike. 
PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED KÄSITLUSED-sellel käsitlusel on pikk ajalugu. Juba antiikaja 
arstid  leidsid , et emotsionaalseid seisundeid võib mõista füsioloogia ehk kehatalitluse kaudu. 
Darwini    emotsiooniõpetus:   aastal   1872   ilmus   Charles   Darwini   teos   „Emotsioonide 
väljendamine inimesel ja loomal“. Darwin leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist 
loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instiktiivsete reaktsioonidega. 
Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega.
James-Lange   teooria:  19.sajandi   lõpu   poole   ilmusid   peaaegu   samaaegselt   kaks   ühelaadset 
emotsioonide käsitlust. Neist ühe esitas ameerika  filosoof  ja psühholoog William James ja teise 
taani   arst   Carl   Lange.   See   käsitlus   pöörab   üldise   arusaama   emotsioonidest   pea   peale.   Kui 
tavaliselt  kujutletakse,   et  mingi  tajutud  sündmus  kutsub  meis   kõigepealt   esile  emotsiooni  ja 
seejärel füsioloogilised muutused, siis James-Lange teooria väidav vastupidist- et tajutud südmus 
põhjustab    esmalt    muutusi   organismi   talitlustes   ja   alles   nende   tagajärjel   tekib   emotsioon. 
Teisisõnu: emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus (nt. me oleme 
kurvad sellepärast, et nutame, või tunneme hirmu sellepärast, et väriseme). James-Lange teooria 
mõjutas emotsioonide  uurimist  peaaegu kogu 20.sajandi vältel. 
Cannon - Bardi    teooria:  Cannon   tegi   suure   hulga   katseid   nii   loomade   kui   ka   inimestega   ja 
tõestas   1927.   aastal,   et   James-Lange   teooria   on   ebatäpne   ja   isegi   väär.   Tema   peamised 
seisukohad olid järgmised:
Emotsioonide ja kehalise väljenduse vahel puudub üksühene seos (nt väljenduvad hirm, 
ehmatus ja  raev  organismis ühtemoodi).
Emotsioon säilib ka  kehaliste  reaktsioonide puudumise korral ( kassid, kellel Cannon 
eemaldas sümpaatilise närvisüsteemi, käitusid koera nähes just samamoodi nagu  terved  
kassid).
Kehaliste muutuste kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki ( toores  mugulsibul võib 
panna inimese küll nutma, kuid mitte  kurbust  tundma).
EMOTSIOONID #1 EMOTSIOONID #2 EMOTSIOONID #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T S Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Emotsioonid

Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus

Psühholoogia
thumbnail
8
docx

Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist

eesmärgile. Võib kesta kogu elu , kui ta võib kesta ka lühikest aega.  Frustratsioon – Psüühiline pingeseisund, mis tekib, kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Siiski ei järgne frustratsioon mitte igal niisugusel juhtumil, vaid ainult olukorras, kui rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Kogedes suutmatust eesmärke saavutadam võib inimene otsida põhjusi iseendas või välistest teguritest. Kergem on taluda viimast.  Ärevus – Seda võib pidada lähedaseks hirmuemotsioonile, kuid nad pole üks ja sama. Kui hirm seostub mingi kindla objektiga või sündmuse kartmisega, siis ärevus on pigem ähmane ebamugavustunne. Psühholoogias eristatakse kognitiivset

Psühholoogia
thumbnail
20
ppt

Emotsioonid ja emotsiooniteooriad

Emotsioonid Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Kirjutage üles 5 emotsiooni, mis teile esimesena pähe tulevad Uurimus 11 kultuuris · Kõige sagedamini nimetatakse: ­ Rõõm ­ Õnnelik ­ Hirm ­ Kurbus ­ Armastus Eestis · Kõige sagedamini nimetatakse: ­ Viha ­ Rõõm ­ Armastus Emotsioonid · Pole ühest määratlust või definitsiooni · Kolm peamist emotsiooni omadust: ­ Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks ­ Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikud väljenduses ­ Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldiselt positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu James-Lange emotsiooniteooria

Psühholoogia
thumbnail
8
docx

REFERAAT „EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE“

....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga

Arengupsühholoogia
thumbnail
26
docx

Psühholoogia kursusetöö

meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele ­ retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid ­ erinevate ajuosade

Psühholoogia
thumbnail
3
docx

Motivatsioonid, emotsioon, stress

hirmu puhul- mis toimub kehas?) 3. Käitumuslik komponent( N. põgenema, kallale minema) 4. kognitiivne komponent(kuidas hindame? lähtuvalt oma heaolust) Emotsioon võib olla ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused organismis. Bioloogiline alus, end oluline ka kultuuri ja sotsiaalne kontekst. EMOTSIOONIDE KÄSTLUSED 1. Bioloogiline(psühhobioloogiline)- juured antiikajas: emotsioone võib määratleda kehatalitluse kaudu. James- Lange teooria- emotsioon on kehaluste muutuste tagajärg! ,, Oleme rõõmsad, sest naerame" Kriitika: ei vasta tõele( sibul->nutt=kurb) Aju põhjustab nii emotsiooni kui kehalise muutuse. Tänapäeval: Aju juhib: limbiline süsteem+ ajukoor+ virgatsained+ hormoonid. Vasak poolkera->meeldivad emotsioonid, parem poolkera-> ebameeldivad emotsioonid. 2. Kognitiivsed käsitlused- juured Vana- Kreekas. (N. Aristoteles: emotsioon sõltub sellest, kuidas me maailma tõlgendame)

Psühholoogia
thumbnail
7
docx

Emotsioonide konspekt

inimorganismis, tema kogemustes ja käitumises, mis algab emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldumisega Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused ­ iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine ­ sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang ­ sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon ­ Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus ­ sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine- näo ilmed, hääle muutus · Regulatsioon ­ tahtlik pidurdamine või võimendamine. Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste Inimestel 1

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
thumbnail
3
docx

EMOTSIOONID ja motivatsioon

Emotsiooni komponentidest osalevad sündmus, füsioloogiline reaktsioon ja regulatsioon. Kõige enam on kultuurinormidest mõjutatud regulatsioon. 2. Emotsioonide uurimisvõimalused: küsimustikud, eksperimendid, näoväljenduse uurimine, psühhofarmakonide toime uurimine, eksperimendid loomadega, ajukuvamismeetodid. 3. Põhiemotsioon ­ kuus põhiemotsiooni ­ viha, hirm, vastikus, üllatus, õnnelikkus, kurbus + põlgus. Kõik ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid, alamkategooriad. Põhiemotsioonide tunnused: · universaalsete näoväljenduste olemasolu · emotsioonide esinemine teistel primaatidel · emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena · kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel · emotsiooni kiire teke · lühiajaline kestus · kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun