Jean
Piaget
Piaget
lähtub seisukohast , et laps läbib oma arengus staadiume, milleks ta
on eelnevalt ette valmistatud ja mis on vajalikud järgnevale tasemele jõudmiseks. Ta toob välja 3 põhistaadiumi, mis jagunevad
omakorda alajaotustesse:
1.
Sensomotoorse arengu staadium – toimub lapse sensoorsete ja
motoorsete võimete areng. Kuid Piaget vaatleb lapse arengut selles staadiumis kuue ajalaotuse kaudu:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristi048
Õppematerjali autor
tegelemisel/suhtlemisel. Nt Isal (müügimees) on olnud edukas päev tööl ning koju tulles on ta heatujuline ning mängualdis lapsega. 4. Makrotasand e ühiskkond, sh seadused, määrused, eeskirjad, õppekavad jms. Ühiskond, kus laps elab, saab sellest mõjutatud toetuste, riiklike palkade (vanematele) jms läbi. Lapse heaolu sõltub sellest, millises keskkonnas ta elab, milliseks too keskkond seaduste ja kõikvõimalike toetus- ja abirahadega muudetud on. Jean Piaget (1896-1980) Oli Sveitsi psühholoog ja filisoof. Tuntud on tema epistemoloogilised uuringud lastega. Jean Piaget' kognitiivse arengu teooria Lapse arengu perioodid: *Sensomotoorse intellekti periood (0-2 eluaastat) *Operatsioonieelse mõtlemise periood (2-7 eluaastat) *Konkreetse mõtlemise periood (7-11 eluaastat)
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP II KÕ Helen84 VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat mäng ja lapse arengust Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises kahtlemata. Ometi lähevad arvukad katsed mängu defineerida üksteisest lahku
Jean Piaget Šveitsi psühholoogi Jean Piaget´i peetakse kognitivistliku suuna rajajaks. Tema käsitlused hakkasid levima 1950. aastate lõpus ning saavutasid kõrdpunkti 1970 aastatel. Piagt´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale
..........................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid......................................................................5 1.5. Rollimäng......................................................................................6 2 LEV VÕGOTSKI..................................................................................8 2.1 Elulugu.........................................................................................8 2.2 Võgotski mängust.............................................................................8 2.3 Kujutlusmäng..................................................................................9 2.4 Sotsiaalne kompetentsus mängus.........................................................10 2.5 Mängu ja arengu seos.......................................................................10 3 JEAN PIAGET....................................................................................11
· Pärast sündi hakkavd tohutu kiirusega arenema seosed närvirakkude vahel. Nende seoste algse vähesuse tõttu ei jäägi imikueast mingit mälestust. · Rikkalikuma arengukeskkonnaga lapsed on intelligentsemad. · Ajus toimuvad muutused kogu elu vältel, osa närviühendusi tugevneb osa nõrgeneb. · Ühe ajupoolkera kahjustumisel võib teine tema funktsioonid üle võtta. Tunnetuslik e kognitiivne areng · Jean Piaget- sveitsi psühholoog lõi kognitiivse arengu teooria. Uuris ja kirjeldas laste mõtlemise arengut. Tema meelest toimub laste kognitiivne areng astmeliselt. · Kohanemisvõime arenguga kaasneb intelligentsuse areng. See toimub assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. · Assimilatsiooni kaudu liidetakse uus info juba olemasolevatesse skeemidesse laps võtab keskkonnast endale sobivat. · Akommodatsioon- toimub kui info ei sobi skeemiga
käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon
normaalse arenguga või võib olla tegemist arenguprobleemidega. ÕPPEMATERJALID H. Gleitman, J. Gross & D. Reisberg (2014). Psühholoogia. Tartu: Hermes. Lk 643-697. TEEMAD Kognitiivse arengu arengu etapid ja sisu vastavalt KORDAMISEKS J. Piaget’ teooriale. Kaasaegsed täiendused J. Piaget’ teooriale. L. Võgotski teooria ühisosa ja erinevused J. Piaget’ teooriaga võrreldes. Sotsiaalse arengu toimumise eeldused. Keskkonnategurite (sh lähedussuhe, ühine ehk jagatud tähelepanu, kasvatusstiilid) mõju sotsiaalsele, keelelisele ja kognitiivsele arengule. Kõne arengu etapid ning kõne arengut mõjutavad tegurid.
(2/3 vara rääkima, 1/3 hilja, P vastupidi) Kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. 2 Kõne omandamise teooriad ÕPPIMISTEOORIA - Skinner KÕNEORGANI TEOORIA - Chomsky, Lenneberg, Fodor jt KOGNITIIVNE TEOORIA - Piaget, Sinclair-de Zwart jt SOTSIAALNE LÄHENEMINE (hoidekeel) - Nelson, (refereerirv/ekspessiivne) C. Snow Keele omandamiseks vaja: 1) suhtlemisvõimalust 2) keelemudelit Kognitiivne areng Peamised arengu uurijad: Ajalooliselt vanim - James Marc Baldwini (1861-1934) lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid