50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lauri Kasak
Õppematerjali autor
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. 1) teadmine kui tuttavolek 2) teadmine kuidas 3) teadmine - et 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele et, kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetas ta vaikivaks teadmiseks. See on keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omandada ainult raamatutest. 3. Selgita mõiste teadmine. K.Popper kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16. Teadmine on põhjendatud, tõene uskumus.
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Loe lisaks õpik lk. 10-11. 1) teadmine kui tuttavolek teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes Ma tean, mis on hambavalu, sest olen hambavalu tundnud. Ma tean, mis tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatu, st ma olen selle läbi elanud. Ma tean seda meest juba sellest ajast, kui ta koolis käis, st ma tundsin teda juba tollal. 2) teadmine kuidas teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Ma tean, kuidas pannkooke teha, st ma oskan pannkooke valmistada. Ma tean, kuidas lipsusõlme teha, st ma oskan lipsusõlme teha. 3) teadmine et teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Ma tean, et päike tõuseb idast. Ma tean, et vesi keeb 0 kraadi juures. Ma tean, et Päike on Maale lähim täht.
süüdistatu,st ma olen selle läbi elanud)2.Teadmine kuidas: om tegevuse kaudu(matean kuidas pannkooke valmistatakse,st ma oskan neid valmistada;ma tean kuidas teha lipsusõlme,st ma oskan lipsusõlme teha)3.Teadmine-et:saab omandada lugedes või kuulates(ma tean, et päike õtuseb idast,; ma tean miks ta mind niii imelikult vaatas; ma tean et Päike on Maale lähim täht) Vaikiv teadmine- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omand. ainult raamatutest, nt, oskus mängida mingit pilli. M.Polanyi- on olemas mõistete ja väidete abil väljendatav teadmine ning keele abil väljendamatu teadmine nt oskus rääkida meie emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Teadmine- on põhjendatud tõene uskumus. Jah, võivad, sest tema arvates on teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodaustavad justkui omaette maailma. 1
Antiikfilosoofia Filosoofia jaguneb neljaks perioodiks: 1. Antiikfilosoofia 2. Keskaja filosoofia 3. Uusajafilosoofia, millest võib eraldada Renesaansiaja filosoofia 4. Keskaegne filosoofia Antiikfilosoofia jaguneb järgmisteks alaperioodideks: 1. Eelsokraatiline periood – põhiliselt otsib ürgalget või algainet, millest kõik koosneb ja on alguse saanud 2. Klassikaline periood – sel perioodil pöörati vähem tähelepanu maailma ja selle asemel hakati uurima inimest ja ühiskonda 3. Hellenistlik periood 1. Mileetose koolkond: Thales: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis veest (niiskus) Anaximandros: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis APEIRONIST(mõiste sisu pole päris selge, sest tegemist ei ole mingi konkreetse elemendiga, vaid kaugele arenenud apstraktsiooniga. Tõlkida võiks seda kui ammendamatu piiramatu lõputus.) Kuidas kõik apeirnonist sündis? Anaximandrose arvates eraldusid kõige pealt soe ja külm, vedel ja tahke, nende kombinatsioonidest te
Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde?
-tean, kuidas teha lipsusõlme, st ma oskan lipsusõlme teha 3)Teadmine-et-teadmine kui informatsiooni omamine. Need teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Need teadmised on raamatutest saadud, teadlased on kindlaks teinud. Pole ju ise käinud ega näinud osooniauke, kuid tean, et need on olemas. Näiteks: -tean, et päike tõuseb idast -tean, miks ta mind nii imelikult vaatas -tean, et Päike on Maale lähim täht *Micheal Polanyi vaikiv teadmine Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmised-kuidas) taanduvad teadmistele-et. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele-et, kuid on neid, mida ei saa ning neid nimetatakse vaikivaks teadmiseks. See on teadmine, mida saab väljendada mõistete ja väidete abil, kuid keele abil mitte. See teadmine ilmneb vilumustes, oskustes, meisterlikkuses ning seda ei saa omandada raamatutest, vaid see antakse vahetult edasi õpetajalt õpilasele.Näiteks:
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on.
6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. Vastand materialism. Usub maailma loomist ja hinge surematust. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. Peab esmaseks ainet. Mateeria/ aine on põhiline ja teadvus tuleneb sellest. Maailm on olemuselt aineline. Eitab maailma loomist ja hinge surematust. 8. Relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsusestruktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. Relativism toob sageli kaasa seisukoha, et inimeste uskumuste ja käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid sõltub näiteks nende ajaloolisest ja kultuurikontekstist ning on mõistetav ja hinnatav ainult selles kontekstis. Kõik on suhteline,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid