Ajaugu 1955-85 (3)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised olid kriiseide ja rahvusvaliste suhete tervnemise põhjused aastatel 1955-85?
Millist rolli etendas maailmas USA aastatel 1955-85?
Mis oli ühist Lääne-Euroopa ja USA arengus aastatel 1955-85?
Millised olid 1956 aasta Ungari ülestõusu põhjused?
Mida oli ühist NSV Liidu ja Hiina reziimil ning millised olid erinevused?

Lõik failist

Millised olid kriiseide ja rahvusvaliste suhete tervnemise põhjused aastatel 1955-85?

Külm sõda demokraatlike riikide ja sotsialismileeri vahel jätkus ja tingis lokaalseid konflikte kolmandates riikides. Külm sõda avaldus kõigis vormides – majanduses, poliitikas, ideoloogias, sõjamajanduses jne.
Kolonialismist vabanenud rahvad otsisid oma kohta maailmas.
Pingelõdvendus asendus aeg-ajalt uute külma sõja vormidega – algasid poliitilised kriisid maailmas.
Ida-Euroopas toimusid vastuhakud kommunistlikult režiimile.
1956. aastal teravnesid taas rahvusvahelised suhted:
- Moskva -meelse kommunistliku režiimi vastu suunatud ülestõus Ungaris ja selle mahasurumine NL vägede poolt.
- Lähis-Ida uus Araabia -Iisraeli sõda, millesse sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa.

1970. aastal kujunes välja ülemaailmne majanduskriis.
Algas kosmose vallutamine .
Sotsialismileer jõuab kriisi seisusesse.

Kriisid tervnesid, sest maailm oli jagunenud kahels vastandlikuks leeriks ja nende vaheline võitlus mõnes piirkonnas teravnes. Koloniaal süsteemi lagunemine .

1957. aastal saatis NSV Liit kosmosesse esimese Maa tehiskaaslase (sputniku) ning katsetas mandritevahelist ballistilist raketti. Nüüd võis ka Nõukogude tuumalöök tabada USA’d. Suur sõda muutus veelgi ohtlikumaks ning sellepärast ka vähem tõenäolisemaks.

Millist rolli etendas maailmas USA aastatel 1955-85?

1950. aastate jooksul oli USA maailma stabiilsuse eest vastutava üliriigi rolliga harjunud . Selle rolli võttis USA enda peale mitte niivõrd omal tahtel, kuivõrd ajalooliste asjaolude sunnil. Selle rolliga kaasnesid suured kulutused, mis olid seotud võidu relvastumisega ning osalemisega nn väikestes sõdades.
USA andis majanduslikku abi Lääne-Euroopa riikidele.
USA toetas kohalikke väikesõdu.
Kosmose vallutamine.
Juhtiv roll tuumarelvastuses, tuumasõja ärahoidmises.

Mis oli ühist Lääne-Euroopa ja USA arengus aastatel 1955-85? Millised olid erinevused?
ÜHINE:

1950-60 aastatel toimus majanduskasv , mis omakorda tõi kaasa elatustaseme kasvu ning kommunistliku mõjuvõimu vähenemise.
1970. aastatel tabas majanduslangus –

Põhjused ja poliitilised tagajärjed olid sarnased:

Ühiskonnas toimus nihe paremale
Kärbiti sotsiaalprogramme
Taganeti üldise heaoluriigi põhimõttest
Naaseti turumajanduse juurde
Naaseti loomuliku konkurentsi reeglite juurde.
- 1980. aastal oli majanduskasv.
- Noored ei olnud rahul valitseva korraga.
- Kord oli kommunismi vastane.

Erinevused:

USA’l oli juhtroll Lääne-Euroopa riikide üle. Lääne-Euroopa maade julgeoleku tagas USA ning USA abistas peale sõda majanduslikult Marshalli plaani järgi Euroopa maid.
Euroopas hakati väha tootvaid ettevõteid riigistama.
Euroopas oli tekkinud enne heoluriigi põhimõte, kuna eurooplased olid hakanud sotsiaalset turumajandust kasutama juba enne I MS’i, USA aga pärast Suurt Depressiooni.

Millised olid 1956. aasta Ungari ülestõusu põhjused?

1956. aastal teravnesid taas rahvusvahelised suhted. Üheks põhjuseks olid Moskva-meelse kommunistliku režiimi vastu suunatud ülestõus Ungeris ja selle mahasurumine NL vägede poolt.
1956. aasta Ungari ülestõus sai alguse meeleavaldustest ja protestidest Ungeri Tööpartei juhi M. Rakosi vastu. Neis osalesid ka kommunistid . [NSV Liidus oli alles hiljuti hukka mõistetud Stalini isikukultus ning suurem osa stalinlike repressioonide ohvriks langenud kommunistidest pääses vabadusse . Rakosi kuulus eriti paindumatute stalinistide hulka ning oma valitsemisaastate jooksul jõudis ta hukata suure rühma opositsionääridest kommuniste ning saata paljusid vangilaagritesse. Rakosi tagantati ning rehabiliseeriti postuumselt. Kommunistid, keda Rakosi ajal oli represseeritud vabastati.]
NSV Liidu valitsus eesotsas Nikita Hruštšoviga nägi Ungaris kaotamises ohtu sotsialismileerile ning seega viis Hruštšov oma väed Ungarisse.
Astuti välja totalitarismi vastu. Tekkis vastuseis, esimestel sõjajärgsetel aastatel, seda põhjustes isiksuse allutamine riigile ning kõikide maade ühtlustamine Nõukogude malli järgi. Klassivõõraks ja vaenulikuks elemendiks tembeldatud opositsioone hakati maha suruma massiliselt ja julmalt.
Nõnda toimus totalitarismi vastased väljaastumised 1956. aastal Ungaris.

Millised sündmused andisd alust kasutada 1970. aastate iseloomustamiseks mõistet „pingelõdvendus”? Mis sundis üliriike parandama omavahelisi suhteid ja vähendama pingeid rahvusvalises elus?

1960. aastate lõpus algas uus pingelõdvenduse periood.
Seda soodustasid:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kasspuuris Õppematerjali autor

ungari ülestõus lääne euroopa usa nsv liit hiina poola

Sarnased õppematerjalid

rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama

Ajalugu

doc

Maailm peale teist maailmasõda - sõja tagajärjed ja seda lõpetavad rahud

Teise maailmasõja tagajärjed ja seda lõpetavad rahud Üldist rahulepingut ei sõlmitud.1945 toimus Potsdami konverents, kus põhiküsimusena Sakamaa saatust. Rahu tuli sõlmida ka Sm liitlastega. 1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitjate- ja vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste l

Ajalugu

doc

Külm sõda

Külm sõda Külma sõja mõiste · Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. · Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal k

Ajalugu

docx

Külma sõja kriisid

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Osalejad: NSVL ja Lääne-Saksamaa. Põhjus: Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform, mis ei meeldinud NSVLe. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aas

Ajalugu

docx

II MS ja Külm sõda

KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused  Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse  Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad  Albaania sai taasiseseisvaks  Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad P

Ajalugu

odt

Külm sõda

Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pidada1980-

Ajalugu

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti

Ajalugu

docx

Lähiajalugu II 12. klass

LÄHIAJALUGU II MÕISTED 12.klass Kahepooluseline maailm - riikide jagunemine demokraatlikeks lääneriikideks ja kommunistlikeks riikideks külma sõja ajal. Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riikide söjalis-poliitiline liit, mis asutati 1949. aastal võitlemaks NSVL-ga. Tänapäeval on eesmärgiks liimesriikide ühine kaitse. (28 liikmesriiki, viimased liitujad Albaania ja Horvaatia) Juht: Anders Fogh Rasmussen. Peakorter: Brüssel

Ajalugu

Rohkem sarnaseid