Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust
surmaga. Toitumishäirega inimene hakkab märkamatult toitu vältima või siis ei toitu normaalselt. Kõik see eesmärgiga alandada kaalu nii palju, kui võimalik. Kui tavalisest dieedist saab toitumishäire, võib inimese elu sattuda ohtu, kuna organism ei saa enam vajalikke toitaineid. Seejuures ei anna inimene endale probleemist sageli üldse aru, vaid suhtub ka väiksesse kaalutõusu paanikaga. Huvitavat : Toitumishäired maailmas · 90% söömishäire all kannatajatest on 1225-aastased naised. · 80% lastest on enne 4. klassi jõudmist pidanud dieeti. · Rohkem kui 50% 915-aastastest tüdrukutest teeb kaalu alandamiseks trenni, 50% on vähendanud oma toidukoguseid ja 5% kasutab dieedipreparaate või lahtisteid. 2 naist viiest ja 1 mees viiest annaks 35 aastat oma elust ära, et saada vastutasuks soovitud ideaalkaalu. · Vähemalt 50 000 inimest sureb söömishäire tagajärjel
Tallinna Nõmme Gümnaasium Liisa Sildmaa Toitumishäired Uurimistöö Juhendaja: Õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Toitumishäired Kuu ja aasta Lehekülgede arv Mai 2012 17 Referaat Minu uurimistöö eesmärk on rohkem teada saada erinevatest toitumishäiretest, mis need on, mida need endaga kaasa võivad tuua, kuidas ravida jne. Uurimiseks kasutasin erinevaid internetiallikaid ja raamatut. Uurimistöö on kirjeldav ning ülesehitatud neljale suuremale pealkirjale, mis omakorda jagunevad alateemadeks vastavalt teemale. Esimeses teemas kirjeldasin üldiselt, mis on toitumishäired, kuidas neisse haige
Selle grupi haiguste puhul on tõsiseks probleemiks see, et söömishäirete all kannatavad inimesed jätavad probleemi enese teada või isegi eitavad seda. Kuid mida varem seda tüüpi haigus avastatakse, seda suurem on eduka ravi võimalus Söömishäiretega isikutel ei ole probleeme ainult söögiga. Need on pigem isiku sügavuses peituvate eluprobleemide sümptomid. Võimalikud põhjused võivad olla pingestatuse tunne, elu poolt rööpast väljalöömine või saamatuse tunne. Söömishäire on tavaliselt katse suunata oma elu ja leevendada pinget, viha ja ärevust. (Söömishäired, www.hm.ee) Briti suurima toitumishäirete ühingu sõnul mõjutavad söömishäired saareriigis ligi miljonit inimest, kellest tervelt 20% on mehed. Söömishäirete all kannatavate meeste arv on 10 aastaga tõusnud 66% (Toitumishäirete all kannatavate meeste osakaal tõuseb pidevalt, www.forte.delfi.ee, 18. juuli 2011). Kirsti Akermanni on oma doktoritöös leidnud, et Eestis
- Naistele omasem kiire meeleolude vaheldumine 4 või rohkem episoodi aastas Tsüklotüümia - Vähemalt 2 a kestnud arvukaid hüpomania ja depressiooni sümptomeid, mis ei vasta kummagi häire kriteeriumitele - Sümptomite vaba periood ei ületa 2 kuud - 0,4% elanikkonnast Bipolaarsuse levimus - Elu jooksul 2-6% elanikkonnast - Ülimalt heterogeenne grupp - Kõrge kaasuvate psüühikahäirete % - Ärevushäired, söömishäired, sõltuvushäired, isiksusehäired Bipolaarse meeleoluhäire negatiivsed mõjud - Tagasilangused, haiglaravi ja suitsiidiriski suurenemine - Psühhosotsiaalse funktsioneerimise halvenemine - Suhete halvenemine, kooselus toetuse vähenemine - Elukvaliteedi langus - Töövõime langus majandusliku olukorra halvenemine - Probleemilahendusoskuste alanemine toimetuleku raskenemine emotsionaalse ja praktilise elu pingega
psühhopatoloogia tüüpi Haiguse vaatenurk - Leitakse haigus ja käsitletakse selle nurgast – kas ennetada või ravida Dimensioonide vaatenurk – psühhiaatrilised haigused - Osad patsiendid on haavatavad psühholoogilisele distressile lähtuvalt enda paiknemisest psühholoogilise variatsiooni skaalal (intellekt, isiksusejoon vms) - Intellekt – kõrge IQ ei garanteeri edukust Käitumuslik vaatenurk - Tehakse asju mida ei peaks tegema – söömishäired, sõltuvused - Mida tehakse liiga palju või liiga vähe Eristuvad - Füsioloogiline tung - sotsiaalselt õpitud käitumised Eluloo vaatenurk - kuidas elukogemus mõjutab kedagi - mis tingimustes üles kasvatakse, kuidas ollakse õppinud reageerima asjaoludele - Raske on olla ise jumal - Probleem oma elu narratiiviga Psüühikahäirete levik - Levimus – haigete inimeste arvu suhe uuringu objektiks oleva elanikkonna üldarvu
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid