Samuti on juhendaja ülesandeks leida tööle retsensent. Juhendamisest räägib kaheksas peatükk. RETSENSENT uurimistöö arvustaja, kelleks on antud töö ainevaldkonda hästi tundev TJG õpetaja (retsensent võib olla ka vastava aine spetsialist väljaspool kooli, kelle juhendaja leiab). Retsensent koostab uurimistööle retsensiooni, mis annab töö vormist ja sisust tagasisidet. Retsensiooni koostamisest räägib üheksas peatükk. PLAGIAAT ehk LOOMEVARGUS kellegi teise mõtete, ideede või andmete esitamine oma nime all ilma viiteta tegelikule autorile (viitamine vt peatükk 7.3.). Selleks, et plagieerimist vältida, kinnitab õpilane oma allkirjaga tiitellehe pöördel, et töö vastab autorikaitse nõuetele. Uurimistöö koostamisel leiad abi: Keeleveebist http://www.keeleveeb.ee (sõnaraamatud õigekirja kontrolliks) Raamatukogude elektroonilisest kataloogist http://ester.utlib.ee Hirsjärvi, S., Remesi, P., Sajavaara, P. (2007). Uuri ja kirjuta
välja mõeldud, tuleb viidata. Võõraste mõtete esitamist enda omadena käsitletakse plagiaadina. Erandiks on üldtuntud faktid ja seisukohad, mille puhul viitamist ei nõuta. Tähelepanu tuleb pöörata ka kõigi töös kasutatavate teiste autorite fotode, graafikute jm illustratiivse materjali viitamisele. Peamine viis teoreetilistele allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võetakse teise autori mõte kokku või jutustatakse ümber oma sõnadega. Refereeringu puhul ei kasutata jutumärke, kuid tekstist peab olema selgelt nähtav, kust refereering algab ja kus lõpeb. Tekstisisese viitamise puhul on kõige lihtsam viidata allika autori perekonnanime ja allika ilmumisaasta kaudu, väga täpsete andmetega teksti ning tsitaadi korral lisada ka lehekülje või lehekülgede number. Viide paigutatakse teksti sisse ümarsulgudesse (Kask, 2010, lk 33).
16 Näide: Ringi pindala saame arvutada valemiga: , (1) kus S - ringi pindala; r – ringi raadius. 4 Viitamine Kirjalikke allikaid võib töös kasutada erineval moel: neid võib tsiteerida, refereerida, need võivad olla lihtsalt mainitud või võib neist teha lühikokkuvõtte. Tsiteerimisel esitatakse sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse kui kirjavahemärkide poolest. See peab olema tekstist eraldatud kas kaldkirja või jutumärkidega. Kui jäetakse sõnu välja, märgitakse (...). Kui lisatakse omalt poolt midagi, siis märgitakse tekst nurksulgudega. Tsitaati kasutatakse siis, kui tahetakse edasi anda eriti ilmekas või huvitav näide/mõte. Viide esitatakse kohe pärast tsitaadi lõppu, sõltumata sellest, kas tsitaat asub lause lõpus või keskel.
..................................................63 Lisa 3. Tiitelleht..............................................................................................................................65 Lisa 4. Sisukord..............................................................................................................................67 Lisa 5. Kasutatud kirjandus (näidis)...............................................................................................68 Lisa 6. Diplomitöö retsensioon......................................................................................................70 Lisa 7. Diplomitööde hindamine....................................................................................................72 TABELID: Tabel 1. Õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlus. ............................................................36 Tabel 2. Osakonniti anketeeritud patsientide sooline jaotus.....................................................37 Tabel 3
eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida (Referaadi vormistamine ... 2005). MS Word'is koostatakse sisukord automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud Heading- stiilis. Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, leheküljenumbrid sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed (Lepikult, Tamm 2003, lk.17). Näide: SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 4 1. Alapeatüki pealkiri 2. Alapeatüki pealkiri 5 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 6 2.1. Alapeatüki pealkiri 2.2. Alapeatüki pealkiri 7 2.3.1. Alapeatüki pealkiri 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD Lisa 1. Pealkiri 11 Lisa 2. Pealkiri 12 5. SISSEJUHATUS Sissejuhatuses peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, · teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, · probleem (võib olla küsimuse vormis), · töö põhieesmärgid ja -ülesanded, · ülevaade allikatest, materjalidest
1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded Õppija lõputöö peab vastama eetikanõuetele. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad eetilised reeglid, mida tuleb lõputöö koostamisel arvestada. Lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata. Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse. Mõne teise uuringu raames kogutud avaldamata andmete kasutamisel/analüüsimisel oma töös peab olema luba andmete valdajalt/kaasautori(te)lt (ka juhul, kui töö autor ise osales uurimisgrupis või andmete kogumisel). Tuleb tagada, et uuring ei põhjustaks selles osalejatele mingisugust kahju (ei füüsilist, vaimset, kõlbelist ega materiaalset). 5
eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida (Referaadi vormistamine ... 2005). MS Word'is koostatakse sisukord automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud Heading- stiilis. Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, leheküljenumbrid sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed (Lepikult, Tamm 2003, lk.17). Näide: SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 4 1. Alapeatüki pealkiri 2. Alapeatüki pealkiri 5 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 6 2.1. Alapeatüki pealkiri 2.2. Alapeatüki pealkiri 7 2.3.1. Alapeatüki pealkiri 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD Lisa 1. Pealkiri 11 Lisa 2. Pealkiri 12 5. SISSEJUHATUS Sissejuhatuses peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, 4 · teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, · probleem (võib olla küsimuse vormis),
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus.
Kõik kommentaarid