Ehitusfüüsika praktikumi protokoll 1 (1)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Ehitusfüüsika

4 HEA

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikool
Ehitusteaduskond
Ehitiste projekteerimise instituut
Ehitusfüüsika
Puitmajade välisfasaadi renoveerimine

Nimi *******
EAEI-**
Matr nr **** Juhendaja : Lauri Mikli
Tallinn 2011

Puitmajade välisfasaadi renoveerimine

Eesmärk
Leida erinevaid lahendusi vanade muinsuskaitse all olevate majade välisfasaadi renoveerimiseks.

Töö teoreetilised alused
Projekt algab ideede genereerimisega tellija poolt. Tellija esitab oma plaanid projekteerijale ja hankijale. Projekteerija lahkab kogu süsteemi tagurpidi, seega tellijal peab olema võimalikult palju varuideesid. Projekteerija teeb ka kontraettepaneku.
Ideede genereerimisel kasutatakse erinevaid strateegiaid : etteantud ja hargnev strateegia, kohanev strateegia ning juhusliku otsingu strateegia.
Etteantud ja hargnev strateegia tähendab, et on üks idee, mida hakatakse lahkama. Igal ideel on omad tegevused ja igast tegevusest areneb järgmine tegevus. Kuid iga tegevus võib ka omakorda hargneda. Pärast kindlat arvu tegevusi jõutakse lõpplahendini.
Kohanev strateegia tähendab, et ideele järgneb küsimus “mida teha?”. Tegevus kordub kuni on jõutud lõppeesmärgini.
Juhusliku otsingu strateegia. Võimalikult paljudest ideedest leitakse see üks ja ainus õige, millega on võimalik lõpuni töötada.
Iga strateegia koosneb kolmest erinevast staadiumist : analüüsi, sünteesi ja hinnangu staadium.
Analüüsi staadium on abstraktne staadium. Eesmärgiks on kindlustada küllaldane avarus eduka lahenduse otsinguks. Selle ülesande piirid on määratlemata, eesmärgid ebaselged, lähtekohaks on tellija ülesanne. Oluliseks kogu protsessi juures on jälgida tellija reaktsiooni. Sobiv ülesannet täitmaks on laia silmaringiga ja paindliku mõtteviisiga n.-ö. “teadlase” tüüp.
Sünteesi staadium on staadium, kus arvestatakse ka realiseeritavust. Eesmärgiks on luua edasiseks tegevuseks kindlad alused. Selle staadiumi käigus selgub töö eesmärk, määratakse ülesande piirid. Ülesanne jagatakse alaülesanneteks, lihtsustatakse, toonitades olulist ja kõrvale jättes ebaolulist. Sünteesi staadium on loominguline staadium, kus on oluline projekteerija isiksus. Selles staadiumis tehakse ka kõige suuremad vead, mis on põhjustatud üleliigsest pessimismist ja optimismist. Sobiv isik selles staadiumis on kunstnik, kes on võimeline otsuseid vastu võtma vähesteteadmiste baasil. Staadiumi lõpul pannakse paika ka kriteeriumid.
Hinnangu staadium on niinimetatud “jalad maapeal” staadium, kus valitakse alternatiivsetest lahendustest edukam. Üldjuhul tuleb selles staadiumis toime arvuti. Inimene peab ainult vastu võtma otsuse otsuse vastuvõtmise kohta. Vajalik inimene selleks on kitsa silmaringiga- “ matemaatik ”.
Analüüsi staadiumis toimub ideede genereerimine. Ideede genereerimiseks kasutatakse kolme meetodit: ajurünnak, sünektika ja morfoloogiline analüüs.
Sünektika eeliseks on kaugete analoogide edukas kasutamine, kuid sellel ametikohal ei ole soovitatav töötada rohkem kui 2 aastat, sest tegu on psüholoogilise tööga, mis nõuab ka profesionaalse juhendaja olemasolu. Sobib igale ülesandele, aga tulemus ei pruugi seda väärt olla.
Morfoloogiline analüüs võtab arvesse kõik võimalused, kuid võib küsida kas see meetod tasub ennast ära.
Kõige tasuvam meetod on ajurünnak, mida me kasutasime ka nende ideede genereerimisel. Piiranguks on lühikene süvenemise aeg. Selle meetodiga on sobiv lahendada ülesandeid, milledel on hõlbsalt formuleeritavad vajadused, millede rahuldamiseks on palju võimalusi.

Metoodilised alused
Uute ideede genereerimiseks kasutati ajurünnakut (brainwriting), mis nägi välja järgmine: Koguneti ~10-liikmelisteks gruppideks ning alustuseks oli igal osalejal tühi paber, kuhu tuli kirjutada kolm ideed. Seejärel anti paberilehed kolme ideega endast järgmisele osalejale, saades vastu eelmise osaleja ideed. Olles saadud ideed läbi lugenud, lisati eelnevatele ideedele kolm juurde. Sel viisil saadi inspiratsiooni eelnevatest ideedest, mõeldi uusi ja korduvalt täiustati neid. Ideede kriitika ning analüüs pole lubatud ideede genereerimise staadiumis.

Tulemused

Fasaad katta erinevate materjalidega

Erinevad vaigud ja vahad
Mass mis kuivades näeb välja kui puit
Klaasist “ Kuppel ” umber ehitada
Hülgerasv
Eeltöödeldud puit, mis näeb välja vana
Vaakumis kile
Ronitaimed
Puzzle tükkidest teha sein
Plastik , mis on identne puiduga

Seinte hooldamine ja säilitamine

Spetsiaalsed kliimaseadmed seintesse
Seintesoojendus
Soojustada kummivillaga
Liivapritsiga sein puhastada
Terastalade kasutamine toestamisel igas võimalikus punktis
Soojaveetordue vedamine läbi fasaadi , et seda paremini soojas hoida.
Tamme kasutamine seintes
Aknad välja vahetada
Teha 3-D printeriga vanadele detailidele täpsedk oopiad, mida vaja vahetada.

Muud ideed

Kasutada eelvalmistatud fasaade
Uus fasaad sisse ja välja vaid välisilmseks vana sein korda tehtud.
Kasutada rohkelt vanu sepiseid
Puitakanad
Prillid mis muudavad koleda ilusaks
Maja laiendaine hiiglasliku peegli abil.
Ehitada puidust tehtud LEGO-klotsidest maju.
Puidu asendamine sarnase vatika või suhkruvatiga

Ennetamine

Hooldada hooneid piisavalt, et ei tekiks olukorda, kus oleks raske renoveerida.

Säilitada või mitte

Maja hoopis maha lammutada ja kütteks müüa
Linnapildis näevad küll head välja, kuid peaks analüüsima ja arutama, kas neid on otstarbekas säilitada.

Tulevik

Laserid , mis hävitaksid reostust seintelt
Bioloogiline materjal, mis kasvaks seintel , puhastaks ja kaitseks fasaadi
Programeerida robot fasaadi eest hoolt kandma.

Teostamatud

Kasutada magnetvälju, et hooneosi paigal hoida. Siis ei peaks neid fasaadi kluge kinnitama .
Magnetitega kinnitada fasaadi osad. Hea kerge hiljem vahetada.
Teha maja umber klaaskuppel .

Töö järeldus
Ajurünnaku käigus tuli rohkelt värvikaid lahendusi. Tihti kiskusid ideed kogu muinsuskaitse süsteemi muutmise poole. Kuid tuli ka rohkelt ideid, mida teha vanade puitfasaadidega. Osad ideed pole tänapäeva tehnoloogia juures veel võimalikud või vajaksid eelnevalt uute materjalide või töömeetodite välja töötamist. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ideed olid väga loodussõbralikud ja tänapäevased.

Teostas:
Nimi: Märt Pakats
EAEI-53
Matr nr 092576

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

95 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Piip1 Õppematerjali autor

Brainstormimise tulemuste vormistus. Esimene osa praktikumist.

ehitusfüüsika ehitusfüüsika praktikum eh füssi praks ehitusfüüsika prax puitmajade välisfasaadi renoveerimine puitmajade välisfasaad puitmajad

Sarnased õppematerjalid

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin

Ehitusfüüsika

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused