Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuumaelektrijaam - plussid ja miinused (2)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Tuumaelektrijaam
Sissejuhatus
Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.
Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos.
Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis.
2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31).
Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati.
Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70-200 aastaga.
Tuumaenergia
Tuumaenergia all mõistetakse raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel vabanevat
Tuumaelektrijaam - plussid ja miinused #1 Tuumaelektrijaam - plussid ja miinused #2 Tuumaelektrijaam - plussid ja miinused #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 130 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaaaa eiiiiiiiiiiii Õppematerjali autor
Tuumaelektrijaama miinused, plussid, kasu Eestile. Kuna loodi esimene tuumaelektrijaam.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
pptx

Tuumaenergia powerpoint

tekitades nii ahelreaktsiooni. Click to edit Master text styles ·. Uraani lõhustumisel vabanevat energiat Second level kasutatakse tuumaelektrijaamades ja Third level laevadel ka allveelaevadel. Fourth level Tuumareaktsiooni kasutatakse mõnede Fifth level ainete sünteesimiseks samuti. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam , kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam ­ Obninski tuumaelektrijaam­ alustas Click to edit Master text styl tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Second level 2009. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat

Keemia
thumbnail
7
doc

Tuumareaktorid

e gaasireaktor a või elekter veeris TUUMAELEKTRIJAAM Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö

Füüsika
thumbnail
9
doc

Tuumajaamad

sisseviimine võib toimuda pidevalt, ilma reaktori seiskamiseta ümberlaadimise otstarbel. Ühtlasi see eelis komplitseerib ka reaktori konstruktsiooni ja rakendab ta tööd, sest kütuse pidevaks regenereerimiseks on vajalik spetsiaalne sõlm, milles kogu aeg peab viibima osa reaktoris ringlevast lõhustuvast materjalist. 5 AATOMIELEKTRIJAAMAD Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Elekter on praegusel ajal kõige käepärasem ja mitmekülgsem energia vorm ning teadlased ennustavad elektri osatähtsuse suurt kasvu ka tulevikus. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene aatomi- ehk tuumaelektrijaam ehitati 1954.a.

Füüsika
thumbnail
27
pptx

20. sajandil inimkonda kõige enam mõjutanud teadus - ja tehnikasaavutused

tuumapommid on oma massi kohta oluliselt väiksema purustusjõuga. Tuumapommi negatiivsed küljed.  Tuumapommi leiutamine oli pigem negatiivne, kuna tegemist on väga suure raadiusega massihävitus relvaga.  Ilma tuumapommita ei peaks inimesed kartma tuumasõda, mis võib maale lõppeda laastavalt. Tuumapommi positiivsed küljed.  Tuumapommi leiutamine pani aluse tuumaelektrijaamade tekkele. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam  Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.  Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos.  Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised  Tuumaelektrijaamad ei eralda

Tehnikaajalugu
thumbnail
2
docx

Kas Eesti vajab tuumajaama?

Kas Eesti vajab tuumajaama? Tuumaelektrijaama kasutamise plussid: · Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. · Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. · Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaama kasutamise ohud: · Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada

Geograafia
thumbnail
9
doc

ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE

Madalpinge liinides langeb pinge kuni 10% ühe kilomeetri kohta. Suurema pinge korral võivad ka ülekande kaablid olla väiksema ristlõikega, seega kulub vähem materjali. Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini. Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu: · hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat · soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest · tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate (energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul) hulka. 3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA

Füüsika
thumbnail
1
doc

Tuumaelektrijaamade plussid ja miinused

Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamade kasutamise plussid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaamade kasutamise miinused Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks.

Füüsika
thumbnail
9
docx

Tuumaelektrijaam

2008 Referaat Tuumaelektrijaam Füüsika Juhendaja: Indrek Karo Mari Parts Pelgulinna Gümnaasium Sisukord Tuumaelektrijaam.......................................................................................

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (2)

ktm931 profiilipilt
ktm931: vikipeediast kopitud
00:23 14-12-2012
helbe321 profiilipilt
08:37 11-04-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun