Gümnaasium
ja põhikool -- kas koos või lahus
Tere kallid
õpilased ja õpetaja!
Mina olen täna
siin, et tutvustada teile teemat, Gümnaasium ja põhikool – kas
koos või lahus. Isiklikult olen mina täiesti veendunud, et
gümnaasium ja põhikool peaksid olema lahus. Selles kõnes
põhjendangi oma arvamust.
Iga aasta lõpetavad tuhanded nooded
põhikooli ja tahavad astuda gümnaasiumi.
Selleks, et gümnaasiumi sisse saada
peavad noored läbima katsed. Paljud noored ei tea veel, kelleks
saada või mida edasi õppida. Samuti on ka kooli valimine väga
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
iamhuman
Õppematerjali autor
Gümnaasium)......................................................................................... 13 Joonis 10. Kas teie kooli sotsiaalpedagoog on usaldusväärne? (Võhma Gümnaasium)......................................................................................... 13 Hea kuulaja (5)....................................................................................... 14 Peaks olema elus midagi läbi elanud enne kui tuleb kedagi teist õpetama või ravima. (3)........................................................................................ 14 Oskab lahendada probleeme (4)............................................................14 Hea suhtlemisoskusega (3)....................................................................14 Rahulik (2).............................................................................................. 14 Peaks seadust tundma (1)........................................................
.......................................................................................11 2.1. Mis üldse on ,,väärtused"?............................................................................................11 2.2. Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused?.....................................11 2.3. Kuidas on seis eestlaste väärtusega?............................................................................11 2.4. Kas inimene on eesmärk või vahend?..........................................................................11 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?............................................................................12 2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?...................................................................12 2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks.................................................................................12 2.8
Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli
areng) KLASSI FÜÜSILINE KESKKOND Milline peaks olema klassiruum, kus õpetate? - puhas, hästi valgustatud Kes vastutab teie klassiruumi väljanägemise eest? Milliseid ja toole vajate? Milliseid tehnilisi vahendeid vajate õpetamiseks? Soovitused õpetajatele: Klassiruum peab olema turvaline, puhas ja atraktiivne Seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele Jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid Kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti liikuda ja ei tekiks ummikuid Kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad Mõelge varutsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule Klassi materiaalne keskkond peab olema nii korraldatud, et see aitaks kaasa õpilaste iseseisvuse ja vastutuse suurendamisele.
....................................................................................11 Kasutatud Kirjandus...........................................................................................................................12 Ülevaade Soome haridussüsteemist Soome haridus tugineb inimõigustele, võrdsusele ja demokraatiale. Kõigile lastele ja noortele luuakse võrdsed tingimused hariduse omandamiseks, sõltumata soost, elukohast, vanemate sotsiaalsest või majanduslikuks taustast, emakeelest, kultuurilisest taustast või tervislikust seisundist. Soome koolisüsteem püüab hoolt kanda iga õpilase erivajadustest. Lisaks eeltoodule väärtustatakse Soome hariduses looduse mitmekesisuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamist ning multikultuursuse heakskiitmist. Haridussüsteem toetab kollektiivsust, vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Samuti võetakse arvesse
siiski kooliiga. 2. küsimus: Miks peaks õpetaja reflekteerima oma väärtushoiakute üle? Õpetaja kutse-eetika kätkeb endas suuremat väljakutset, kui tavaametite esindajatel. Ta peab olema eeskujuks, nende käitumine ja tehtud otsused peavad olema eeskujuks. Proffessionaalsuse aluseks ei saa olla lihtsalt koodeksite lugemine vaid sisemiselt omaks võetud hoiakud. Iga õpetaja kujundab õpilase väärtushoiakuid kas siis teadlikult või vähem teadliklult. Õpetajate endi hinnangutest ja väärtushoiakutest oleneb nii õpi- kui hindamismeetodite valik. Kindlasti ka suhtlemisviis õpilaste, vanemate ja kolleegide vahel. Kui õpetaja ei sea õpilaste huve kahjustavaid reegleid või nõudmisi kahtluse alla, siis on ta käitunud ebaeetiliselt. Õpetaja kui väärtuskasvataja võimuses on inspireerida õpilasi saama teadlikuks oma
a. NSV Liitu, kus ei olnud veel jõutud üldise kirjaoskuseni (1930.a. oli kirjaoskajaid 62,6%) ja kehtis demokraatlikest läänemaadest tunduvalt erinev koolikorraldus: valitses riiklik koolisüsteem, keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said
" Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad) kehtestab Vabariigi Valitsus." Lihtustsatud õpe on põhikooli lihtsustatud õppekava variant (vastava määruse lisa 1), mis on mõeldud kerge vaimse alaarenguga õpilastele. Nendeks on RHK-10 järgi isikud, kes on võimelised saavutama · "täieliku sõltumatuse eneseteenindamisel (söömine, pesemine, riietumine, puhtuse pidamine); · samuti praktilised ja koduse tegevuse oskused; · nende oskuste kujunemise tempo on tunduvalt aeglasem normist."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid