personalile? (Haljala Gümnaasium) Vastuste põhjal selgus, et Võhma kooli õpilaste arvates on nende koolis direktor heaks eeskujuks. Jah 31 88,6% Ei 4 11,4% Joonis 6. Kas teie koolis on direktor heaks eeskujuks õpilastele ja kooli õpetajatele ning personalile? (Võhma Gümnaasium) 2.4 Hinnang psühholoogile ja sotsiaalpedagoogile Haljala ega Võhma koolis ei ole psühholoogi. Vastuste põhjal selgus, et koolides ei teata, kas on olemas psühholoog või ei. 12 Jah 5 19.2% Ei 2 7.7% Ei oska öelda 11 42.3% Koolis pole 8 30.8% Joonis7. Kas teie kooli psühholoog on usaldusväärne? ( Haljala Gümnaasium) Jah 2 5.7% Ei 1 2.9% Ei oska öelda 10 28.6%
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
nurisemiseks, olin väga rahul, et ka mina sain selles koolis käia. 2013 algas minu teekond LÜGis. Tunnid Tundide pikkus oli uudne, algas ettevalmistus ülikooliks, kus loengud minimaalselt 90min, Lügis olid tunnid 75min vana 45min asemel, esialgu oli see väga harjumatu, aga päevad olid igati positviised, kuna tundidega jõudis töödelda palju materjali ja reaalselt ka midagi omandada, mitte ainult nuusutada igat teemat. Mida pikemad tunnid, seda vähem tunde päevas mis andis selge võimaluse oma koolikott kergena hoida. Päevade pikkus väga ei muutunud, oli vähem tunde aga päevad olid ikkagi sama pikad. Vaba aeg Vaba aeg LÜGis, on üks suurimaid plusse mida välja tuua. Meil oli spordihoone, kust sai süüa juua, istuda. Meil olid kott toolid üleval korrusel, kus sai lösutada
informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli pofessionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv. Õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidavust. Puuduvad süsteemsed seosed õpetaja koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Holland). Puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolidestoimuva uurimis- ja arendustöö vahel. Õpetajakoolituse eesmärk
Maksimaalne tundide arv on 7 tundi päevas. Tavaliselt kestab tund 60 minutit: juhendamine toimub vähemalt 45 minuti ulatuses ning ülejäänud aeg on puhkamiseks. Klassi suurust ei ole reguleeritud, väljaarvatud eripedagoogikas, kus maksimaalne õpilaste arv rühmas on 6 10, vastavalt nende erivajadustele. Tavaliselt õpivad ühes klassis samaealised lapsed. Lubatud on õpetada ka eriealisi ühes rühmas, eriti väikestes koolides. Õpilased esimeses kuues klassis õpivad ühe õpetaja käe all, kuid kasutatakse ka aineõpetajaid, näiteks muusika- ja kunstiõpetuses ning kehalises kasvatuses. Õpilastel klassides 7 9 on erinevad õpetajad peaaegu igas õppeaines. Õpetajatel on õigus valida oma õpetamismeetodid ja nad saavad kasutada enda õppematerjale. Kohustuslikud õppeained on emakeel (soome ja rootsi keel) ja kirjandus, teine
tausta, terviseseisundit huvi ja kogemusi. Nõue arvestada ülesannete ea- ja jõukohasust ning anda aega piisavaks puhkuseks ja huvitegevuseks on igati lapse arengut toetav. Põhikool peab kasvatama lapsest õppimisele motiveritud indiviidi, kellel on kriitiline mõtlemisvõime, huvi õppida ja julgus ennast väljendada. Takistavaks asjaoluks võib siinkohal saada iganenud väärtused koolides. Õpetaja on väärtuskasvataja koolis niikaua, kui on koolides nn ,,nõukogude aja pärand" on raskendatud väärtustepõhine õpetus koolis, mis on suunatud reaalses elus hakkama saamisele mitte tuubitud teadmiste kogumile. Õpetajate suhtumiste ja hoiakute muutumine õpilasekeskseks on siinkohal sama oluline, kui uutsete hoiakute kujundamine põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas. 2. Mida tähendab, et õpetaja on alati väärtuskasvataja? Õpetaja kujundab oma õpilase ja tervikuna ka klassi hoiakuid ja hinnanguid väärtuste osas
keskkoolilõpetanuid noorte hulgas ebapopulaarsetele tööaladele ehituses ja põllumajanduses. 1960. aastate keskel hakati maal väiksemaid koole sulgema, linnas õppijate osakaal kasvas 71%-ni õpilaste koguarvust. Sellega kaasnes maarahva koondumine keskustesse, talude tühjenemine ja noorte jätkuv võõrandumine maaelust. Töö ja elu sidemete tugevdamiseks algab 1969. a. õpilaste kutsenõustamine. Pidevalt laiendatakse soodustusi töölisnoorte koolides ja üldhariduslikes õhtu- ja kaugõppekoolides õppivatele isikutele. Üldise majandusolukorra halvenemise taustal tugevdati ideoloogilist survet lähtudes rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see 1970. aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui "teise emakeele" jutlustamist, emakeele ja teiste võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981. a. hakati vene keelt eesti
Lihtsustatud õpe Autor: Anna Veeber Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (§ 2) on kirjas: "Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi
3 1. SISSEJUHATUS 1.1. Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule. Valitsused on alati mõjutanud haridussüsteemi vastavalt nende arusaamadele ja nii arutelu ümber teema ,,Haridus" ei lõpe. Haridussüsteem Suurbritannias on keeruline ja mitmetasandiline. Suurbritannia haridus on juba pikemat aega meelitanud laia kaliibriga õpilasi erinevatest rahvustest ja taustaga
Mina jäin enda otsusele kindlaks, et tahan just selles koolis õppida kokaks. Mäletan väga hästi kui oli päev millal olid katsed ja ma nägin seda tohutut rahva massi, kes tahtis saada kokaks ja mõtlesin, et siin läheb küll sissesaamise nimel tihedaks rebimiseks. Asja tegi veel raskemaks see, et mul oli tehtud valik ainult koka erialale ja kui ma sinna sisse poleks saanud siis ei kujuta ettegi kuhu kooli ma läinud oleksin, sest igalpool olid juba katsed ja sisseastumine läbi. Minu õnneks, sain ma siiski sisse ja tuli sammud seada Pärnusse. Esimesel koolipäeval olid kõik vaiksed meelde on jäänud, et Ingrid ja Triin nemad olid kaks kõige aktiivsemat ja julgemat. Alguses ei julgenud keegi eriti omavahel suhelda ja hakkasid tekkima mingid grupid, kes kellega koos ringi käib ja tundides istub. Mina tahtsin kõigiga läbi saada ja ei kuulunud ega kuulu siiani ühtegi gruppi, minu asrust pole see vajalik.
· õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul · ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli professionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv · õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidevust (prof. areng) · puuduvad süsteemsed seosed õpetaja (esma) koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Hollandi näide)
SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus
Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on
Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Koolide edetabelid ja reality Autor: Maria Helen Känd Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress.ee 07. september 2011 12:08 Probleem, millele artikkel keskendub: Lapsevanemaid huvitab rohkem kooli kõrgus edetabelis, kui see mis koolides tegelikult õpetatakse ja tavaline koolilaps on tark, kuid ei oska häält teha. Autori põhiseisukohad, näited: Paljudes koolides direktorid terroriseerivad avaaktusel oma õpilasi sellega, et nad peavad oma eelkäijatest paremini tegema, et mitte kooli mainet alla viia. Kunagi tulid sakslased Eestisse õpilastele tunde andma ja nende jaoks oli algul sokeeriv, kuidas lapsed ei julgenud käsi
Selle konkursi juhendis oli öeldud, et konkursi võitnud õpikud võetakse kasutusele kogu NSVLs. Seega sattus tõsisesse ohtu eestikeelne eesti autorite poolt kirjutatud õppekirjandus. Kuid konkursist otsustasid osa võtta ka meie V-VI klassi matemaatikaõpikute autorid A. Telgmaa ja E. Nurk. Nende käsikiri tunnistatigi konkursil parimaks. Vastavad õpikud tõlgiti erinevatesse keeltesse ja võeti kasutusele enamikus liiduvabariikidest. Nende kirjutatud õpikuid kasutatakse mitmetes Venemaa koolides ka praegu ja 2003. aastal ilmus VI klassi õpik ka USAs. Järgnevatest konkurssidest meie autorid enam osa ei võtnud, sest Eestis algasid uued liikumised ja iseseisvuse püüdlemine. 1986. a toimus Eesti Õpetajate Kongress. Seal võeti vastu otsus hariduse diferentseerimiseks, humaniseerimiseks, demokratiseerimiseks ja humanitaarhariduse osatähtsuse suurendamiseks (ehk humanitariseerimiseks). Asuti koostama uusi õppeplaane, alates 1987. aastast ilmus igal aastal uus versioon
ees ootas, kui laev Inglismaa rohelisest ja lubjakivisest rannikust eemaldus... 1950ndail (pärast Teist maailmasõda) olid paljud minu kooli meesõpetajatest teeninud relva- Hulga aastaid hiljem, ühel oma paljudest reisidest tagasi Inglismaale, et korraldada seminare jõududes ega suhtunud leebelt õpilastesse, kes näisid kas või pisutki kõigutavat täiskasvanute käitumise juhtimise ja distsipliini teemadel nii koolides kui ülikoolides, kohtasin ma õpetajat, autoriteeti. Küllap andsin avalikult teada, et mul on põhiõigused. Nende õiguste tuumaks oli kelle isa õpetas mind samas keskkoolis, kus ma „selle pildi“ olin maalinud. Jutustasin talle oma soov olla koheldud elementaarse väärikuse ja lugupidamisega; veidral kombel polnud mul maali-episoodist ning tema jagas seda kohaliku ajakirjandusega (ma ei teadnud, et ta mu jutu
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
· Muusikaline võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusikaliste intevallide hea tajumine, rütmitaju. Puudumisel võib ilmneda näiteks ka kalduvus emotsionaalsele ükskõiksusele, ei suudeta määrta aja kulgu. 7 · Kehalis-kinesteetiline osavus keha kasutamisel, liikuvus hea tasakaal ja koordinatsioon, kehaline aktiivsus. Puudumisel näiteks ei õpita ära jalgrattasõitu, halb käekiri, oskamatus oma keha valitseda. · Naturalistlik võime ära tunda elus- ja eluta looduse objekte ning nendega opereerida, süstematiseerimisvõime, tuntakse end hästi looduses. Puudumisel võib olla omane näiteks ka ruumi ja esemete korratus, mõtete kaos. · Interpersonaalne võime tajude teiste mõtteid ja tundeid, oskus adekvaatselt neile reageerida, juhtimisoskused. Puudumisel ei suudeta näiteks kiirelt
arvates et tehtud valik on parim ja ollakse kindad oma valikutes. Pigem ei räägita oma mõtetest, on ju teadagi tõsiasi, et eks need eestlased üks hall mass ole, üritavad hakkama saada oma oskuste ja võimete piires. Küll aga tuleks just noori rohkem suunata ja nendega tegeleda, et nende otsused ei tuleks ülepea kaela, ise neid hiljem kahetsedes. Selleks et noori varakult märgata ja neid aidata on olemas hulk oma eriala spetsialiste, kelle poole oleks võimalus noorel pöörduda. Aga kas me teame neid võimalusi ja kuidas nendeni jõuda? Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning individuaalset arengut. Õppenõustamiskeskus pakub eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist lastele, lastevanematele, haridusasutuste töötajatele ja ametnikele. (Õppenõustamis..
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
Perioodiliselt viiakse sisse ja rakendatakse ka teisi kiusamisvastaseid strateegiaid. Turvaline kool tagab aktiivse ja tegutseva õpikeskkonna. Selline kool tunnustab ja toetab mitmekesisust nii õpetajaskonna kui õpilaste hulgas ning püüdleb kultuuripõhise afektiivse intelligentsi kasvatamise poole, intellektuaalse aktiivsuse ning koostöö ja vastastikuse austuse poole. Sellises keskkonnas saab toimuda nii sotsiaalselt kui ka akadeemiliselt edukas õppimine. Kokkuvõte Kiusamine on koolides järjest enam tähelepanu koguv nähtus. Viimase paarikümne aasta jooksul on seda järjest rohkem uurima hakatud ning avastatud väga palju negatiivseid tagajärgi, mis jäävad kiusamisega seotud inimeste hinge ja ellu väga pikaks ajaks. Kiusatud inimeste vaimne ja füüsiline tervis kannatavad kiusamise tagajärgede all meeletult nad langevad kergemini depressiooni, kannatavad enesetapumõtete ning muu enesehävitusliku all. Noored, keda koolis kiusati ei pruugi kunagi saada tagasi oma
aluseks. Oluline põhjus kakskeelse hariduse jätkamiseks keskkoolis on keele hariduslik järjepidevus. (Baker, 2005, 194-197.) Kakskeelne hariduse koolitüübid Leidub paljusid erinevaid kahe õppekeelega koole. Kahe õppekeelega koole võib järjest rohkem leida ning nende kirjeldamiseks kasutatakse terve rida erinevaid termineid: kahe õppekeelega koolid, kahesuunaline keelekümblus, kahesuunaline kakskeelne haridus, arendav kakskeelne haridus ja kakskeelne haridus. Kahe õppekeelega koolides on enamuskeelsete ja vähemuskeelsete laste hulk enamvähem tasakaalus, tegemist on segaklassidega. Kahte keelt kasutatakse koolides võrdselt, et võimaldada lastele kahe keele omandamist keeles ja kirjas. Kui kahte keelt ei oleks võrdselt, võidakse hakata kasutama rohkem ühte keelt, jättes teine keel teisejärguliseks. Kahe õppekeelega kooli eesmärk on midagi enamat kui kakskeelsete ja kakskeelse kirjaoskusega laste väljaõpetamine
Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks
Mina olen üles kasvanud sel ajal, kui õigused olid juba tekkinud ning pooldan seda, et õpilasi austatakse, kuid samas arvan, et õpetajate õigused on siin kohal jäetud tagaplaanile. See omakorda ainult süvendab õpetajate madalat enesehinnangut. Nõustun Kristi Leppiku poolt Postimehes kirjutatud artikliga, kus õpetajad nõuavad oma õiguste kirjapanemist seadusesse. (3) Koolivormide ja õpilaste välimust puudutavate reeglite kadumine. Mõningates koolides on siiski koolivormid uuesti kasutusele võetud, kuid neil juhtudel on riietusel kindlasti mitmeid erinevaid variatsioone. Samas on koolivorm oluline seisuslikust aspektist. Parema majandusliku olukorraga perest lapsed võivad olla tihtipeale julmad ja neid lapsi, kellel pole nii uhkeid ja vägevaid firmariideid kiputakse sageli kiusama ja narrima. Seda probleemi aitaks ära hoida koolivormi kehtestamine. Mina koolivormi omava kooliga kokku puutunud ei ole,
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?................................................................................6 3.ANNE KUI ERIVAJADUS.....................................................................................................8 3.1.Andekus Eesti seadusandluses.............................................................................................8 3.2.Kuidas andekat last märg
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov ,,RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL" Vaatluspraktika Õppejõud: Meeli Männamäe Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest". Asutuse olemusest, pakutavatest teenustest, ametitest ja asutuse klientidest. Tutvuda klientidega vestelda ja kui antakse võimalus, siis ka tegeleda asutuse klientidega. Ajalugu 1992 aastal asutati Rakvere Tugikoolkodu, mille eestvedajaks olid eraisikud Maie Sild, Ene Udevald, Lea Pilme. Aastal 2000 Rakvere Tugikoolkodu likvideeriti, asutuse uueks nimeks sai MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus. Asutuse nimi: MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate
inimese õpetuse õpik ja töövihik 5.klassile Kersti Leppik 2012, PowerPoint esitlus ,,Tervislik toitumine" slaidid 8-15, kaardid tagasiside küsimustega. Tunnikäik: Aeg Tunni osad Õpetaja tegevus Õpilaste tegevus Märkused 1 min TUNNI Kontrollib, et õpilased oleksid tunniks valmis. Seisavad tunni algul ORGANISEERIMINE Tervitab õpilasi. Palub istuda. püsti,tervitavad õpetajat. Istuvad. 5 min I HÄÄLESTUS Kodutöö kontroll Vastavad õpetajale Töövihiku ülesanne 7 Suuliselt kontrollib kodutöö. milleseid sõnad nad
Ühel päeval pidi isa aga üksi klassi ees laulma ja tal ei olnud sõnad pähe õpitud. Isa laulis kuidagi laulu ära, aga sellegipoolest pani õpetaja talle viie. Ta ütles: ,, Kuna sa julgesid üksinda ette laulma tulla, saad sa viie". Kui isa käis juba kuuendas klassis juhtus naljakas lugu, mis on meeles siiani: ta rikkus vene keele tunnis korda. Sellepeale tahtis vene keele õpetaja teda tutistada, aga ta ei saanud, kuna isal oli siilipea. Õpetaja proovis igat moodi teda tutistada, aga ei tulnud välja. Sellepeale hakkas muidugi üks klassivendadest naerma. Õpetaja läks väga vihale ja tutistas hoopis seda klassivenda. Põhikooli ajal tegeles isa erinevate asjadega. Ta käis alati talvel suusatamas. Suvel aga sõitis koos sõpradega rattaga Kubijale ujuma. Seal nad mängisid tihti pallilekat. Vabal ajal jällegi meeldis neile mängida kodumaja keldris. Seal nad kustutasid kõik tuled ära ja hakkasid üksteist kummiotstest nooltega loopima
Abiõpetajaid saaks siis kaasata oma ideedega nädalaplaanide tegemisse ja lihtsustada õpetaja tööd. Paljudes lasteaedades ei ole toitlustust rühmas, see on viidud eraldi ruumi, eraldi personaliga, mis on vägagi taunitav.See oleks ainult toetavaks jõuks õpetajale, siis jagub abiõpetajal rohkem aega laste ja nende tegemiste jaoks. Artiklist tuleb ka välja mure lasteeaia muusikaõpetajate pärast. Kes peaks neid koolitama,kui muusikaakadeemia lõpetajad ei ole sellest huvitatud aga koolides, kus seda siiamaani on tehtud, lõpetatakse vastavad kursused. Väga mõtlemapanev. Kas ühel hetkel on alushariduses erialaspetsialistide põud? Siinkohal jõuaksin esimese artikli teema juurde, kus arutletakse ühe õpetaja ja kahe assistendi koostöövõimalust, vajalikkust ja sobilikkust. Leian, et meil on alushariduses tunduvalt suuremaid muresid ja probleeme, kui sellised muutused. Me ei vaja hetkel muutusi, mida me
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. MILLEST TEKIB STRESS? Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks
Tänapäeval pole enam haruldus, et alaealisena rasedaks jäädakse ja noortesse emadesse suhtutakse tolerantsemalt. Aborti suhtutakse kriitiliselt, kuna abort on ohtlik nii füüsiliselt kui vaimselt. Mitte ainult ei või abordi tagajärjel jääda viljatuks, vaid võivad tekkida tõsised vaimsed häired ning süümepiinad, mis naist elu lõpuni jälitavad (www.naistearst.ee, 2013). Siiski peetakse alaealisena sünnitajaid riskigrupiks, kuna tekib oht, et noorel emal jääb kool pooleli ja hiljem tekib raskusi töö leidmisega (Eesti Päevaleht, 2007). Kuid koolid on tänapäeval vastutulelikumad ja kui õpilane tahab koolis edasi käia, siis tavaliselt tal see võimalus ka on. "Kindlasti ei ole koolid lapseootel õpilastega kogu aeg nii sõbralikud olnud suhtumine on aastatega inimlikumaks muutunud, leiab Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi endine õppealajuhataja Helda Venderström. Samuti lähevad arvatavasti ka praegu lapse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
