Koostaja:Kadi Teidla
MTT-p11
Hostel
Hosteli ehitis on iseseisev majutushoone,
hoonete kompleks või selgelt piiritletud osa
hoonest, kus kõik hosteli funktsioneerimiseks
vajalikud tehnilised süsteemid on hosteli
valduses.
Hostel on toitlustusteenust või
toiduvalmistamise võimalust pakkuv
majutusettevõte.
Allika Hostel(Hiiu
maakonnas)
Hostelis peavad olema:
1) hommikusöögi saamise või köögi kasutamise
võimalus;
2) pesemisruum kuni kümne voodikoha kohta;
3) üks meeste ja üks naiste tualettruum kuni kümne
voodikoha kohta;
4) puhke- või söögiruum minimaalse pindalaga 12 m 2
kuni kümne voodikoha kohta ja iga lisanduva
voodikoha kohta täiendavalt 0,5 m2;
5) personali riietusruum.
Hostelis peab olema tagatud:
1) voodipesu ja rätikute olemasolu
Signe Sarapuu Ä11 Hotelli järkude õiguslik regulatsioon ja tööõiguslik probleem haigestumisel ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe Väimela 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus .....................................................................................................................3 2. Nõuded hotellidele ..............................................................................................................4 3. Järkude saamise tingimused ja järke reguleerivad õigusaktid ..............................................7 4. Tööõiguslik probleem haigestumisel ...................................................................................9 Kokkuvõte ..........................................................................................................................
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtlus õppetool Mirell Põllumäe HOSTEL MULK Äriplaan Juhendaja: Alje Nohrin Viljandi 2013 Sisukord Hostel Mulk 1. ÜLDOSA 1.1 Äriplaani kirjeldus Hostel on ühiselamulaadne madalama teenindustasemega majutusettevõtte. Hosteli eesmärk on pakkuda võimalikult odavat öömaja. Odavuse tõttu eelistavad hostelit eeskätt noored. Hostel paikneb on Abja-Paluojal, Sarja teel, Veskimäe külas. Majas on kolm kahe, kaks kolme ja kaks nelja voodikohaga tuba. Seega on majas kokku 20 voodikohta. Majas on kolm WC ja kaks pesemisruumi, mis on kasutamiseks kõigile külalistele.
4) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma perekonna liikmete või teiste isikute majutamist ilma sellekohase reklaamita; 5) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel kuni viie isiku majutamist; 6) majutamist regulaarliinil sõitvas transpordivahendis. §18. Majutusettevõtete liigid (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte. (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine. (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.
Ekasmiküsimusi : 1. Mis on majutustoode? On kliendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjus, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago jne. 2. Turismiseadus majutusettevõtlusest Vastavalt turismiseadusele on majutusettevõte majutusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. 3. Majutusettevõtte registreerimise kohustus Ettevõtja, kes soovib osutada majutusteenust, esitab majutusettevõtte registreerimise taotluse majutusettevõtte asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Riigilõiv, registreerimine tähtajatu, vald võib tagasi võtta 4. Majutusettevõtete liigitamine turismiseadusest lähtuvalt Hotell, motell, külalisemaja, puhkeküla ja laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. 5. Majutusettevõtete liigitamine omandisuhtes
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Selles asendis püüa uksepiidad justkui laiali suruda. · Tõmba lõug rinnale, nii et tekib lottlõug sedasi venitad kaela · Aseta käsi ümber pea võimalikult kaugele, vastas õlga mitte üles tõstes venita kaela 30sekundit. Seejärel vaheta kätt · Istu sel ajal, kui paned padjale parjapüüri ümber · Siruta selga sirutades käsivarsi lae suunas ja venita ennast võimalikult kõrgele Venita säärelihaseid 17. Nõuded hotellipesu valikul Nõuded hotelli pesu valikul Hotelli pesu valikul tuleb lähtuda, et kangas oleks vastupidav (kuna seda pestakse iga päeva), kergelt pestav ja puhastatav ning kiiresti kuivav. Siin omab tähtsust ka kanga kvaliteet ja eeltöötlused, et tagada tekstiilide kasutamist ka pärast pesusid (korduvpesu). Mitte nii kvaliteetse kanga puhul võib pesu kokkuminek võib toimuda pärast iga pesukorda. Voodipesu
Kord nädalas: 1. seinte niiske pühkimine 2. uste niiske pühkimine 3. toolide pühkimine 4. põranda märg pühkimine/pesemine, soovitavalt ka hooldusaine kasutamine Koolivaheaegadel: - põranda põhjalik puhastus - seinte pesu - põranda liistude puhastamine - laudade pesu - uste pesemine - muud kohad, mis nõuavad puhastamist Tervisekaitsenõuded koolidele Sotsiaalministri 29. augusti 2003. a määrus nr 109 §2. Nõuded kooli maa-alale (2) Kooli haljastus ei tohi takistada õpperuumide valgustatust ning haljastuses ei ole lubatud kasutada mürgiseid taimi. §3. Koolihoone ja kooli ruumid (3) Koolihoone aknad peavad olema ohutud, võimaldama pesemist ja vähemalt üks kolmandik neist peavad olema avatavad, et tuulutada ruume. -7- (4) Trepiastmete kattematerjal ei tohi olla libe. (5) Koolihoone asend peab tagama õpperuumides optimaalse loomuliku valgustuse.
· Vastu võetud 27.10.2004 nr 315 RT I 2004, 75, 525 jõustumine 01.01.2005 · Muudetud järgmiste aktidega (näita) Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 20.09.2007 RT I 2007, 53, 357 01.10.2007 · Määrus kehtestatakse «Ehitusseaduse» § 3 lõike 11 alusel. · 1. peatükk ÜLDSÄTTED · § 1. Määruse reguleerimisala · Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded (edaspidi tuleohutusnõuded). · § 2. Olulised tuleohutusnõuded · (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda;
Kõik kommentaarid