50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
CaT12323
Õppematerjali autor
Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda
Augustus Sergei Saal Üldinfo • sünninimi Gaius Octavius (Thurinus) • Aunimi Augustus • 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr • Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr • Augustus oli esimene Rooma keiser Elukäik • Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus • Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur • Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar. • 46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks Valitsemine • Aastaks 29 eKr oli 34-aastane Octavianus Rooma
kindlustasid talle riigi kõrgeima võimu. Veel samal aastal sai Octavianus Austava hüüdnime Augustus, mille tähendus sarnaneb väljenditega ,,suureks tehtud" või ,,ülendatud". Varem kuulus selline väljendus ainult templitele või pühamutele seega tähendas see väga suurt austatust. Templite taastamine, senaatorite uue nimkirja koostamine, vabariigi taastamine, nime muutmine- kõik eelnev pidi tähistama kodusõdade lõppu ja uue ajastu algust. Augustus astus poliitikaga tõsiselt tegelema kui Caesari kasupoeg ja pärija. Oma võimu kehtima pannes arvestas Augustus eelkõige oma saatust. Ta ei võtnud ka endale kuninga ega diktaatori tiitlit ning keeldus tavadega vastuolus olevaist magistratuuridest. Sellele vaatamata oli vabariigi taastamine siiski ainult näiline. Augustus osutuski Rooma riigi ainuvalitsejaks.(Maskin, 1962, 292) 8 2.1 Augustus
üleliigse uhkuseajamise. Seadus määras kindlaks, kui palju võis kodanik kulutada toitudele ja missugust kallihinnalist rõivast ei tohtinud ta kanda. Kaubanduse edendamiseks võttis ta tarvitusele kallihinnalise kuldraha, kuna seni tarvitati ainult hõberahasid. U. 44 a. pakkus üks ta poolehoidjaist, konsul Marcus Antonius, talle kuningatrooni, kuid Caesar keeldus sellest: ta kartis rahva rahutust ja otsustas esialgu hoiduda ametlikust monarhia väljakuulutamisest. Keiser Octavianus Augustus Gaius Ocatvius Thurinus elas 23. september 63 eKr- 19. august 14 pKr. Gaius Octavius oli esimene Rooma keiser. Ta oli pärit auväärsest, kuid silmapaistmatust perekonnast. Kui Octaviuse isa ära suri, lapsendas Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe enda pärijaks. Peale seda võttis Gaius Octavius enda nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus. Hiljem sai ta lisanime “Augustus“ (auväärne). Augustus oli 40 aastat isevalitseja, kuid suutis nende aastate jooksul tuua Roomale kodurahu,
Saturnus- ka ja eelkõige põllutööde ja viljakasvu jumal 2. Kirjasõna: Kreeka mõjud ja reaktsioon nende vastu (Cato Vanem); teater (Plautus; Terentius); varane eepika (Naevius, Ennius); luule (Catullus); Cicero; Varro. 24) Varane keisririik ehk printipaat 30 eKr 284 pKr Pop: 50milj. Reaalne võim sõltus armeest ja kuulus selle juhtidele, mistõttu senat ei suutnud enam võimu säilitada: sellest tulenes sõjaline diktatuur, mida Octavianus hakkas ainuisikuliselt omama ja sai nimeks Augustus (ülendatud). 1. Augustus 27 eKr-14 pKr: ühendas vabariigi ideed ja sõjalise diktatuuri
Kui Octavianus marssis Egiptusse lootis Kleopatra Octavianuse kaudu võimule jääda, aga sellest polnud kasu ja ta tappis ennast. Varane keiserriik ehk printsipaat 30 eKr 3 saj pKr Algab Octavianuse võimule tulekuga. Valitses 30 eKr 14 pKr. Ta nimetas ennast vabariikliku korra taastajaks. Octavinause ajal rajatud riigikorda iseloomustab võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku ehk princepsi vahel. Senat andis talle aunimetuseks augustus, mis tähendas suursugune. Lisaks sellele sai ta Rooma leegionite ülemjuhatajaks ja siit tiitli imperaator. Lisaks sellele oli tal veel konsuli tiitel, provintside asevalitseja, rahvatribuun ja ülempreester. Pealmised keisri dünastiad printsipaadi ajal · Juliuste - Claudiuste dünastia ( 27 eKr 68 pKr) Augus, Tiberius, Calignla, Claudus, Nero · Flaviuste dünastia 69 96 pKr · Antoniuse dünastia 96 192 pKr · Severuste dünastia 193 235 pKr (Caracella)
ajaloo puhul kutsuti proletaarlasteks neid keda riik pidas üleval. Mariuse reformiga hakati sõdureid riiklikult relvastama ja võeti kasutusele palgaarmee. Palgasõdurid olid kohustuslikest efektiivsemad ja palgamaksjale ustavad. Väepealikud hakkasid palgasõdureid oma ambitsioonide elluviimiseks palju kasutama ja toimusid mitmed kodusõjad. Võitjana kodusõdadest tuleb välja Octavianus, kellest saab ainuvalitseja. Valitsejaks sai Octavianus 31 eKr ja Rooma senat andist talle aunimetuse Augustus. Pärast keisririigi algust vormiliselt vabariik säilis aga de facto mitte, keiser nimetas ametisse väepealikud jm. Säilisid küll senat ja mitmed muud riigiasutused aga tegelik võim oli keisril. Suurima territooriumi saavutab Rooma keiser Traianuse valitsemise ajal, valitses ta 98-117pKr. Traianuse ajal Rooma hõlmab endas terve Vahemerd ümbritseva ala ja ka osa Euroopast, Britannia, Gallia, Germaania, Hispaania, Kreeka, Juudamaa, Mesopotaamia jne
eemaldub meist. Aeneis - „Aeneis” on heroiline eepiline poeem, Vana-Rooma kirjaniku Vergiliuse (70-19 eKr) tähtsaim teos ja üks tuntumaid ladinakeelseid kirjandusteoseid. See idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Aeneis” on ühtlasi Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. Just see idee ajendab Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. Vergiliuse enese seisukoht oli, et teos on lõpetamata ja surma eel palus ta selle põletada. Keiser Augustus aga käskis selle avaldada. Ahhailased - 1. Homerosel kreeklaste üldnimetus. – 2. Vana-Kreeka Ahhaia maakonna elanikud. 280 eKr asutatud Makedoonia-vastane Ahhaia linnade liit hajutati 146 eKr. Kreeklaste muistsed esivanemad Akvedukt - Akvedukt ehk sildveejuhe (ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid