Fundamentaal- ja rakendusteadused (1)

Bioloogia kordamisküsimused
1.Fundamentaal- ja rakendusteadused
Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist fundamentaalteadustega. Inimesed on ammustest aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi praktilistel otstarvetel kasutada.=rak.teadus.
2.Üldbioloogia ja eribioloogilised e. Rakendusteadused
Süvateaduslike uuringutega tänapäeva bioloogias tegelevad üldbioloogilised teadused , nagu geneetika , molekulaarbioloogia, rakubioloogia , arengubioloogia jt, aga ka eribioloogilised teadused, näiteks botaanika , zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia. Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ja teostamises.
3. Biotehnoloogia , bioonika, küberneetika
Biotehnoloogiaks nimetatakse rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Viimastel aastakümnetel on neile lisandunud tehnilis -matemaatilised rakendused bioonika ja küberneetika näol.
4.Biokeemia ja biofüüsika
Need on teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid – näiteks biopolümeeride struktuuri, fotosünteesi ja rakuhingamise protsesse ning raku membraantranspordi ja närviimpulsi ülekande mehhanisme .
5. Biotehnoloogilised tootlused, biotõrje, feromoonid , Louis Pasteur
Biotõrje seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega.
Omapäraseks biotõrje meetodiks on kahjurputukate meelitamine surmalõksu – feromoonpüünisesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained feromoonid.
Louis Pasteur (1822-1895). Maailmakuulsuse tagas talle marutõvevaktsiini edukas kasutamine 1885a. 1857-käärimise olemus. Vaktsineerimise põhimõte.
6. Biomeditsiin , antibiootikumid , Aleksander Fleming , bakteritoksiin
Biomeditsiin- see on bioloogiliste ja meditsiiniliste uuringute süntees, mis on suunatud uusima bioloogia avastuste meditsiiniliste rakenduste leiutamisele ja kasutamisele.
Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Antibiootikumid hävitavad neid või pärsivad nende paljunemist.
Alekander Fleming(1881-1955) –penitsilliini avastaja ja antibiootikumide ajastu sissejuhataja.
bakteritoksiin – mikroobne putukatõrjevahend, mis sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja põhjustab putuka surma.
7. Kloon , kloonimine , meriteempaljundus
Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni.
8.Hübridoomitehnoloogia, hübridoomid, monokloonsed antikehad
Hübridoomitehnoloogia - Rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks – immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine; immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade podutseerimine.
hübridoom – antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks.
monokloonne antikeha – kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon.
9.Embrüosiirdamine, superovulatsioon , surrogaatema
Embrüosiirdamine – embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks; teostatakse ka inimesel.
superovulatsioon – hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga.
Surrogaatema ( asendusema , laen -ema, embrüoretsipient) – emasimetaja (ka naine), kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.
10.Embrüonaalkloonimine, embrüonaalne tüvirakk, tuumkloonimine , Dolly -meetod
embrüonaalkloonimine – varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonemrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks.
em. Tüvirakk – embrüoplasti rakk, mis võib diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimeline arenema tervikorganismiks.
Tuumkloonimine – selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud .
Dolly= tuumadoonori udararakud+munarakudoonor= kloonlammas Dolly, kes on geneetiliselt identne tuumadoonoriga.
11.Tüvirakk, rakuteraapia , Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi.
Tüvirakk – hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks.
Rakuteraapia (rakkravi) – kahjustunud või hävinenud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega; on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega.
Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus.
Parkinsoni tõbi (PD) on degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, mis sageli kahjustab liigutus - ja kõnevõimet. Parkinsoni tõve iseloomulikeks tunnusteks on lihaste kangestus, värinad, liigutuste aeglustumine (bradükineesia) ja raskeimatel juhtudel liigutamisvõime kaotus (akineesia). Teisesed sümptomid võivad sisaldada kognitiivseid häireid ja keelelisi probleeme.
12. Reproduktiivne ja terapeutiline kloonimine, nabaväädi ja täiskasvanute tüvirakud.
Reproduktiivne kloonimine – inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeutilisele kloonimisele.
Terapeutiline kloonimine – inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks.
nabaväädivere tüvirakud – sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks.
Täiskasvanu tüvirakud (somaatilised tüvirakud) – sünnijärgse imetajaorganismi kudedes asuvad vähesed tüvirakud, millel arvati olevat suhteliselt piiratud diferentseerumispotensiaal; viimasel ajal on leitud mõjutamisviise, mille tagajärjel nende arenguvõimalused on oluliselt laienenud.