Vaimulikkond (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest saadab kõikjal ime. See o

Ajalugu

49

pdf

Keskaeg - kirik

Muretseti, kas senised kombed lunastust ikkagi tagada suudavad ­ reformikalduvused. Toimusid mõned kloostrisisesed reformid, linnades tehti otsus võtta vaimulikkonnad enda kontrolli alla. Keskaegsetes kirikutes on palju altareid, olemas linnu, kus kahe kiriku peale kokku üle 300 altari ­ toimus palju missasid korraga. Nende läbiviijad said vähe palka, aga neil oli ka palju vaba aega ­ neid võeti linnaametnikeks. Seega tekkis linna teenistusse vaimulikkond juba enne reformatsiooni mitte selle tagajärjel. Enamik kiriku sissetulekust pärines selle maa-alalt kümnise kogumisest. Tavaliselt on selle hulk suurem kui 10%. Juba varakeskajal koguti kümnis pigem maahärra kätte, kes oli kiriku patroon ja ülalpidaja. Nõuti sisse ka lõivusid vaimulike ametissemääramise eest. Ius spolii ­ ametis surnud piiskopi pärandus läheb paavsti käsutusse. 13. saj alates oli paavstil aina enam ainuõigust vaimulike määramisel ­ provisioon. 13

Keskaeg

30

doc

Keskaeg

vaimulikele institutsioonidele. Ida ­ Euroopas ja Saksamaal alles toimub talupoegade sunnismaastamine. Keskaegses ideaalis igasuguse tootmise eesmärk on äraelamine, mitte rikastumine. Hiliskeskajal Lääne ­ Euroopas siiski talupoegade seisukorra paranemine sotsiaalselt. Talupojad moodustasid rahvastiku põhimassi, ent põhirolli mängib aadel. Aadel kui õiguslik seisus kujuneb varakeskajal. Paremate hulka kuulutakse sünnipäraselt, omaette seisus vaimulikkond. On ka mittevabu vaimulikke, kes palvetavad isanda eest. Kõrgkeskaeg mittevaba vaimulikkonda ei tunne. 8.sajandil elanud inimeste seast kuulutati pühakuteks 130 inimest, kellest 97% aadlikud. 12. sajandil kuulutati pühakuteks 290 inimest, kellest 50% mungad, piiskopid. 13 Varakeskajast pärineb sõna orja jaoks ehk sklaav, mis tuleb skandinaavlasest, sest paljud sõjavangid olid Skandinaaviast. SERVUS =SLAVE =SKLAVE

10.klassi ajalugu

17

doc

Keskaeg

AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil langes Lääne-Rooma. Kes

Ajalugu

14

doc

Keskaeg I

Heinrich astus jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Keiser seisis kolm päeva paljajalu lumes, oodates paavstilt armu. Pühitsetud preestrina ei saanud paavst keelduda Heinrichile meeleparanduse sakramendi andmisest. GregoriusVII ja HeinrichIV kohtumist Canossas hinnatakse sageli kui paavstluse moraalset võitu ilmaliku võimu üle. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri HeinrichV ja CalixtusII 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkordaat (kokkulepe). Piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel; vaimuliku võimu ametitunnused andsid paavst või peapiiskop(vaimulik investituur). Olles enamikud oma piiskopkonna või abtkonna ilmalikud valitsejad, keisri vasallid, said nad ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt(ilmalik investituur). 11  Suurima ilmaliku mõju saavutas InnocentiusIII (1198-1216)

Ajalugu

34

doc

Ajalugu 10. klassile

AJALOO ARVESTUS ­ TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhial

Ajalugu

15

doc

Keskaeg

See juhtus 12 sajandil Läänes. - Talupoeg seostus nüüdseks rohkem turuga e. Peamiselt linnadega - Talupojade vabakssaamine käis läbi vabaksostmise peamiselt (mõisnikud vajasid rohkem pappi) - Kui mõis kadus majandusüksusena, tekkisid külakogukonnad, et elu ise korraldada - Hiliskeskajal läheb suur osa maavaldustest linnade kontrolli alla, aadli mõjuvõim väheneb - Talupoja eesmärk pold rikastumine, vaid äraelamine - Vaimulikkond oli enamasti pärit aadli seast - Suurem osa orjad oli slaavlased - Aadel kui õilsad e. Parema verega - 10-11 saj vahetuseks toimus aadlistruktuuris muutus. Ühisk. Olud stabiliseerusid, liikuv maavaldus kinnistus ühele perekonnaliinile. Maavaldus üle isalt pojale. Seega aadli pereonnale sai tähtsaks valdus, mille järgi ennast nimetati. Sellest sai aadli keskus. Von tähistas eesliidet, kust aadlik pärit, hiljem tähistas tiitlit.

Ajalugu

17

doc

Keskaeg, reformatsioon

AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika

Ajalugu

Kommentaarid (0)