TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug.
Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945 Vaata ka: https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx Teise maailmasõja põhjused: 1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. 2. Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne) 3. Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust. 4. MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine. 5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu so
Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945 Vaata ka: https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx Teise maailmasõja põhjused: 1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. 2. Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne) 3. Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust. 4. MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine. 5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu so
Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945 Vaata ka: https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx Teise maailmasõja põhjused: 1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. 2. Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne) 3. Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust. 4. MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine. 5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu so
Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945 Vaata ka: https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx Teise maailmasõja põhjused: 1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. 2. Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne) 3. Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust. 4. MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine. 5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu so
II MS 1.sept 1939 -2.sept 1945 (Jaapan kapituleerus) 8.-9.Mai (Saksa kapituleerus, sõda lõppes Euroopas) Rahvusvah. Suhted 1930ndatel aastatel (118-123) 30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õlleputs'' Hitler vangi. Natsipartei
Mussolini ja panid ta uuesti enda loodud Salo vabariigi etteotsa. Itaalias jätkus nüüd saksa vägede tugev vastupanu liitlaste edasitungile. 2. Teherani konverents 1943 - Roosevelt, Churchill, Stalin - liitlased avavad teise rinde Prantsusmaal - NL kuulutab peale Saksamaa purustamist Jaapanile sõja - NL tunnustas Poola eksiilvalitsust - liitlased tunnustasid NL 1940.a. piire, aga keeldusid Baltimaade annekteerimise õiguspärasuse tunnustamises V. Sõja lõpp 1944.a.-1945 1. Sõda jõuab Saksamaa piiridele a) Idas NL pealetung kogu rinde ulatuses - sõda Baltimaades. 9.märtsil oli Tallinna pommitamine, 22.septembril vallutati Tallinn. Enne seda tegi Eesti Rahvuskomitee katse taastada iseseisvust: peaminister presidendi kohustes J.Uluots määras ametisse O.Tiefi valitsuse. - Soome sõlmis vaherahu 19.septembril. - 1. august –2. oktoober Varssavi ülestõus – 250 000 tapetut, 85% linnast hävitatud b) Liitlaste edasitung - 6
rahuleping Jaapaniga 1951 NÜRNBERGI KOHUS 1945-46 oktoobris ?Potsdami konverentsi otsusena püütakse mõista kohut natsikurjategijate üle. ?Süüdistus esitati 24 inimesele sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes ?peale II MS'i muutusid oluliseks rahvusvahelised inimõigused ?12-le määrati surmanuhtlus ja 2-le eluaegne vanglakaristus KORDAMINE ?kaks kaardiülesannet: tähtsamad lahingupaigad (El Alamein, Stalingrad, Normandia dessant, Pearl Harbour 7.12.19.., Midway), sõja lõpp, millised territoriaalsed muutused leidsid aset? ?Venemaa: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia saba, Ida-Preisimaa (Saksamaa), Soome, Rumeenia ?Poola nihkub tervikuna läände ?Sõja algus. Miks olid teljeriigid edukamad. Kuidas põhjendad teljeriikide edu? Millised riigid alistati? ?Seati sisse uus kord peamine rahvas, kes orjastada jne. AARIA RASS ?Saksamaal olid välksõjaplaanid ?Konverentside osalejad ja otsused ?overload Normanida dessant 6.juuni 1944.
Kõik kommentaarid