Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailmapilt enne Esimest maailmasõda (5)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

IMPERIALISM 1870 - 1914
Imperialism on maailma jagamine suurriikide vahel majanduslikeks ja poliitiliseteks mõjusfäärideks. Suurriikide mõjukuses tominub muutus:
  • USA muutub maailma suurimaks majandusjõuks.
  • Saksamaa on Euroopas esikohal.
  • Inglismaa majandus on kinni jooksnud, aga ta on kolmas tänu rahandusele, merendusele jms.
  • Prantsusmaa on arengus peatunud, aga tänu oma pangandusele ja luksuskaupadele neljas.
  • Venemaa püsib heal positsioonil tänu laiale siseturule ja odavale tööjõule.
    • Kaug-Idas on uus tõusev majandusjõud Jaapan. 1867. a. viiakse Jaapanis õnnestunult läbi Meiji reformid , mis tagavad riigi moderniseerumise.
    • Hiina avaneb ja Euroopa suurriigid hakkavd dikteerima Hiina tegevust : rendivad linnu, dikteerivad kaubandust. Hiina majandus allutatakse lääne huvidele. Hiinas hakkab kodusõdade ajajärk.

    (2009-11-02)
    JAAPAN
    Jaapani tõusu põhjuseks on Meiji reformid alates aastast 1867. Jaapanit hakatakse moderniseerima ja nad suudavad säilitada ka oma traditsioonid. Nad saavutavad hästi töötava majanduse, reformivad sõjaväge. Ehitavad üles sellise ühiskonna, mida suudavad ise kontrollida. (õp. lk 40).
    UUED ILMINGUD MAJANDUSES
    Hakkab toimuma globaliseerumine. Kujuneb suurtööstud ja tootmine hakkab kontsentreeruma. Põhjus on see, et uue tehnika rakendamine oli odavam suuremates ettevõtetes, aga samal ajal toob see kaasa ka tööliste kontsentreerumise ja sellega kaasnes töölisliikumine. Tekivad monopolid . Ühest otsast on monopol majanduse mootor, aga samal ajal hävitab ta konkurentsi. Samal ajal kui monopolid tekivad hakatakse ka neid välja tõrjuma.
    Monopolide vormid:
  • Kartell ehk hinna kokkulepe, mis tänapäeval on keelatud (kontrollib konkurentsi amet).
  • Sündikaat ehk turu jagamine kvootide alusel (üldiselt toimib maffia sellisel alusel).
  • Kontsern
  • Trust Ühte omandusse koondatakse kogu valdkond, hakkas tekkima uutes tootmisharudes nagu elektrotehnika ja naftatööstus. Võeti kontroll kuni müügini välja. Esimene trust oli Rockefeller Standard Oil. Koondab ka pagandust.
    Kõikide monopolide eesmärk on saavutada konkurentsitu turg . Suurtööstuse tekkega kaasnes ka pangamonopolide teke. Suurtööstus vajas suuri resursse . USA majandust kontrollisid kaks suurt panka: Rockefelleri pank ja J.P. Morgan , mis elas üle ka praeguse majanduskriisi. Saksamaad valitses kuus panka, Pr. kolm. Tööstus kapital ja panga kapital kasvavad kokku ehk lähevad sama
  • Vasakule Paremale
    Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #1 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #2 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #3 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #4 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #5 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #6 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #7 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #8 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #9 Maailmapilt enne Esimest maailmasõda #10
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mariette Vilgo Õppematerjali autor
    1) Imperialism 1870-1914
    2) Imperialistlikud riigid
    - USA
    - Saksamaa
    - Prantsusmaa
    - Inglismaa
    - Venemaa
    3) Kriisid enne I MS
    - Blokkide kujunemine (Kolmikliit ja Entente)
    - Kriisid Balkanil
    - Saksamaa sõjaplaan

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    13
    doc

    Maailm 20. sajandi algul

    massilises kolonisatsioonis põlistele poola aladele. · Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne: tehti katseid liidusuhete sõlmimiseks Venemaaga, vältimaks sõda kahel rindel (Prantsusmaa oli nii või teisiti Saksamaa loomulik vastane). · 1890-ndatel pöörduti Euroopa-kesksuselt maailmapoliitikale- alustati koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel teisel kohal enne I maailmasõda). Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga. 3.4. Austria-Ungari (lk.30-31): · Austria keisririigist moodustati 1867.a. kaksikmonarhia (Austria-Ungari loomisega püüti 1866.a. sõjas Preisimaaga lüüa saanud paljurahvuselist riiki tugevdada). · Riik koosnes: A) Austria keisririigist (Austria, Tsehhi, Sloveenia, Galiitsia ja Bukoviina). B) Ungari kuningriigist (Ungari, slovakkia, Horvaatia, Vojvodina).

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Maailm 20.sajandi algul

    KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism ­ marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism ­ suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon ­ rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium ­ emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia ­ poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon ­ pooliseseisev piirko

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    docx

    I Maailmasõda

    4.augustil kuulutab Suurbritannia sõja Saksamaale. 5.augustil tungib Saksamaa Belgiasse. 6.augustil kuulutab Austria-Ungari sõja Venemaale Kolmikliiduga ühinevad 1914.aastal Türgi ja 1915.aastal Bulgaaria. Antantiga ühinevad 1914.aastal Jaapan, 1915.aastal Itaalia, 1916.aastal Portugal ja Rumeenia ning lõpuks 1917.aastal Kreeka ning USA. Uuendused: Võetakse kasutusele miinipildujad, mürkgaasid, tankid, zeppelinid, läänes toimub kaevikusõda. Esimest korda toimub üldmobilistatsioon ja sõjaga on haaratud kõik maailmajaod. TOTAALNE SÕDA ­ õhus, vees, maal, vee-all. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan ­ Saksamaa purustab Prantsusmaa enne kui Venemaa jõuab oma inimressursid mobiliseerida. Läänes on kaevikusõda ehk positsioonisõda ­ suurtükid, kuulipildujad, miinipildujad, mürkgaasid, tankid. ÕHUSÕDA. Prantsusmaa sõjaplaan ­ piir kindlustatud, Belgia kaudu tungib Saksamaa

    Ajalugu
    thumbnail
    13
    odt

    20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda

    1900 oli 56,0 miljonit inimest, seega Prantsusmaast märksa suurem (neil 38,9 miljonit). Selle tõttu pidas Prantsusmaa Saksamaad suureks ohuks. Oli mitmeparteisüsteem, ehk parteisid oli rohkem kui kaks. Litsust moodustati koalitsioonide abil ehk olid koalitsioonivalitsused. Sisepoliitika oli sovinistlik ehk marurahvuslik, väljendus eelkõige poolakate suhtes. Poolakad elasid riigi idaosas. Sakslastele oli liiga vähe eluruumi, seega arvati, et nad peaks saama endale need alad, mis olid enne poolakate käes. Moodustati kolonisatsioonikomisjon, mille käsutusse anti 100 miljonit marka poolakate maa ära ostmiseks, mille saaks siis anda sakslastele. Maa hinnati turuhinnast madalamaks ja kui poolakad keeldusid maad müümast, tohtis komisjon selle maa ka võõrandada ehk igasuguse tasuta ära võtta. Poolakate peamine valik oli hakata palgatööliseks, sest maad ei olnud enam. Poolakeelne õpetus oli keelatud, õppida tuli saksa keeles. Prantslaste suhtesk käituti ka sovinistlikult

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Imperialismiajastu

    Imperialismiajastu Imperialismiajastu ­( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda ­ 19. saj. II p ­XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) ­ asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele, või ka

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    Ajaloo konspekt

    AJALOO KONSPEKT Aastad enne I maailmasõda - Iseloomulikum nähtus oli imperialism ehk suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja koloniaalvallutused - 20. saj algul tõusis tootmine tööstuses - Kiiresti arenesid keemiatööstus, raudteedevõrk, elektrotehnika - Hakkasid kujunema monopolid ehk hiigelettevõtted - Algas seeriatootmine - Kapitali hakati välja vedama, et leida paremaid paigutusvõimalusi ja suuremaid kasumeid saada

    Ajalugu
    thumbnail
    47
    doc

    Ajaloo kiirkursus

    ..........................................................................20 Sõjaliste liitude tekkimine......................................................................................................... 20 Kriisikolded:.............................................................................................................................. 20 Balkani poolsaar- "püssirohutünn"............................................................................................20 Esimene Maailmasõda................................................................................................................... 22 28.06.1914 ­ 11.11.1918............................................................................................................... 22 Põhjused.....................................................................................................................................22 Sõja algus...................................................................................

    Ajalugu
    thumbnail
    11
    docx

    Ajalugu konspekt 20. sajandi l osa

    Liidulepingud sõlmiti Austria-Ungari (1879) ja Itaaliaga (1882). Venemaaga liidu sõlmimine luhtus. 1890-ndatel, kui troonile tõusis uus keiser Wilhelm II, pöörduti Euroopa-keskselt poliitikalt maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel II kohal enne Esimest maailmasõda). Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemisele Inglismaaga, mis oli seni olnud suurim koloniaalriik maailmas. (Maailm oli 19.sajandi lõpuks sisuliselt suurriikide vahel ära jagatud ja veel hõivamata territooriumide pärast käis äge konkurents.) Inglismaa. Saksamaa põhirivaaliks mandril oli Pr, kellest hõivati peale Prantsuse-Preisi sõda (1870-1871) Elsass-Lotringi alad. Austria-Ungari Riigikord:

    Ajalugu




    Kommentaarid (5)

    Dolores007 profiilipilt
    Dolores007: polnud küll see mida mul vaja oli, kuid muidu väga hea
    22:19 26-09-2011
    roberta66 profiilipilt
    roberta66: Väga põhjalik ja hästi koostatud töö!
    19:50 27-03-2010
    Ranquin profiilipilt
    Ranquin: väga hüva materjal!
    21:42 16-09-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun