50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-08-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
175 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
klaasit6nn
Õppematerjali autor
domineerib ikka veel. Venamaa Prügi ladestamine Küpros Malta Leedu Läti Hiina Tšehhi Kreeka Poola Ungari Eesti • Jäätmekäitlus areneb nii, et prügi ja prügilate Sloveenia keskkonnamõju oleks võimalikult väike. Portugal Iirimaa USA Taaskasutus • Millised need mõjud on?
valmistoodang) Jäätmejaam on abinõu lahkusorditud jäätmete ökonoomseks kogumiseks. jäätmepunkt, kogumispunkt, prügikuur, jäätmekogumispunkt, jäätmeaedik jne JÄÄTMEJAAM kogumiskeskus kokkuveopunktid kokkukandepunktid JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE jäätmete mehaaniline/keemiline/bioloogiline töötlemine (s.h. Sortimine ja pakendamine) et võtaks vähem ruumi; et vähendada ohtlikkust; et hõlbustada nende käitlemist/taaskasutamist MEHAANILINE TÖÖTLEMINE jäätme ettevalmistamine/lihtsustamine edasiseks käitlemiseks/kasutamiseks. JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE- mahu vähendamine; sortimine; omaduste muutmine; pakkimine/pallimine ja lakku kogumine JÄÄTMETE PURUSTAMINE- jäätmehunt. Purustamine peab olema vastupidav ja taluma võõrkehasid (metalli, kive) JÄÄTMETE SORTIMINE -> eesmärgid: 1. eemaldada kasutuskõlblikud materjalid 2. eemaldada ohtlikud jäätmed/võõrised
· prügikastis- 0,1-0,3 t/m3; · prügiveo autos 0,7-0,8 t/m3 (kompakteeritud) · prügilademes 1-1,5 t/m3 (kompakteeritud) Miks on kasulik teada olmejäätmete sisaldust? · Jäätmetes leiduvate materjalide kasutamisvõimaluste hindamiseks · Jäätmekäitlusviisi kavandamiseks · Jäätmete koostis on piirkonniti erinev- ei saa kasutada teiste riikide andmeid · Ka eestis on olmejäätmete koostises erinevad, ei saa kasutada ühtset jäätmekäitluse mudelit Olmejäätmete koostist ja hulka mõjutavad tegurid: · Ajafaktor- jäätmete hulk muutub, päevade, kuude, nädalate lõikes · Geograafiline asend- suvilate piirkond · Majanduslikud tegurid- mida jõukam riik seda rohkem · Elamu tüüp ja asustustihedus · Elanike harjumused, veendumused ja tavad ( keskkonnateadlikkus) Tootmisjäätmed:
Ümbrus – maa kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, mürgised gaasid, hais, müra Prügimägi – linnud, närilised, putukad, lendpraht ja tolm, tule ja plahvatusoht, taimestik hävimine, pinnase reostumine Vesi – pinnavee reostumine, põhjavee reostumine Jäätmekäitlushierarhia – vältimine ja vähendamine Korduskasutus ja selleks ettevalmistamine Ringlussevõtt materjalina Bioloogiline ringlussevõtt Energia- ja muu taaskasutus Prügilasse ladestamine (kõrvaldamine) Säästlik jäätmekäitlus Tervikjäätmekäitlus on mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast. Tervikjäätmekäitlus on: – mitmesuguste käitlusvõtete – sihipärane koosrakendamine selleks, et – keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning – võimalikult väikeste kulutustega – vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast
. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Arvestuse tingimused - hindamiskriteeriumid KIRJANDUST Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat, 2001 Osalemine õppetöös (loengud, Aleksander Maastik, EnDic2004, Finnish
Jäätmekäitlus Referaat Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes
tarbijaid mõjutada, et nad oskaksid nõuda "rohelisemaid" ja vähem pakendatud tooteid *Jäätmetekke vähendamiseks tuleb tegeleda "algallikaga", s.t. kavandada pikema kasutuseaga ja väiksema toormemahukusega tooteid, rakendada vähem saastavaid tootmisprotsesse ning teiselt poolt suunata tarbijate valikut ja tekitada nõudlus väiksema keskkonnamõjuga kaupade ja teenuste järgi. Jäätmete kogumine ja vedu *Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80 % kuludest). *Kogumisviis sõltub sellest, mida jäätmetega ette võetakse. *Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: _ teenindavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad): _ omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud); _ jäätmete sorteerimisviisist; _ jäätmekäitluskoha või prügilakaugusest; _ seadusnõudeist Jäätmete sorteerimine
piisavalt kõrge. Seda muda nimetatakse tagastusmudaks. Kuna uut muda kasvab kogu aeg juurde ja aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv, peab süsteemist osa muda kõrvaldama. See nn. liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Madalakoormuselist protsessi nimetatakse ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid