Kindlustusõigus konspekt (0)

3 HALB

Esitatud küsimused

Millised on eraõigusliku ja avalik-õigusliku kindlustuse erisused ?
Mis on kindlustuse eesmärk?
Kes on kindlustuslepingu subjektid?
Mis alustel?

Lõik failist

Kindlustusõigus
Kirjaliku arvestuse küsimused

Millised on eraõigusliku ja avalik-õigusliku kindlustuse erisused? Iseloomustada.
Erakindlustusõigus reguleerib eraõiguslikku kindlustust ning avalik kindlustusõigus reguleerib avalik-õiguslikku kindlustust. Kui eraõiguslik kindlustus võib esineda nii vabatahtliku kui ka kohustusliku kindlustuse vormis, siis avalik-õiguslik kindlustus on reeglina sundkindlustus. Avalik-õigusliku kindlustuse peamine haru on sotsiaalkindlustus . Sotsiaalkindlustus ja eraõiguslik kindlustus on kaks iseseisvat kindlustussüsteemi tuge, mis on erinevalt struktureeritud ja mis täiendavad teineteist.
Kindlustusetüübid jagunevad:
Avalik kindlustus (sotsiaalkindlustus)
–Avalik
–Kohustuslik
–Universaalne
–Solidaarne
Erakindlustus
–Individuaalne
–Vabatahtlik
–Vabad valikud
–Aktuaalselt arvutatud preemia vastavalt hüvituse suurusele

Mis on kindlustuse eesmärk?
Kindlustus võimaldab isikul anda oma ettevõtmistega seotud riskid üle kindlustusseltsi kanda. Süsteemina on ta suunatud riskidega seotud majanduslike kahjude katmiseks, ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude hüvitamiseks eelnevalt kokkulepitud alusel.

Millised on kindlustusandja põhikohustused lähtuvalt võlaõigusseadusest ja tüüptingimustest?
§ 422 lg 1 sätestab, et Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus).
Swebanki tüüptingimustest lähtudes:
Kindlustusandjal on ka teatamiskohustus, mis tähendab, et kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusanda nimi, õiguslik vorm, aadress või selle kontori aadress, kus kindlustusleping sõlmiti, või kindlustusjärelevalve aadress, teatav kindlustustusandja sellest kindlustusvõtjale elektrooniliselt või avaldab teate internetis.
Samuti kõik teates, mis kindlustusndja peab kindlustuslepingu või

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

115 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nufikable Õppematerjali autor

kindlustus kindlustusandja kindlustusjuhtum kindlustusvõtja kindlustusandjal kindlustusleping kindlustusobjekt lähtu soodustatud isik kindlustusväärtus

Sarnased õppematerjalid

doc

Kindlustus

riskist, edasikindlustamisele kuulub risk kokkulepitud omavastutusega) 2. Ebaproportsionaalne (aluseks on mitte riski all olevate väärtuste proportsioon, vaid kahjude hüvitamine, ülekandev kindlustusselts maksab ühest juhtumist tekkinud kahjude katteks esimese kokkulepitud summa ning edasikindlustaja maksab ülejäänud osa, kindlustatakse kogu kahjuportfell). Kaaskindlustusega on tegemist siis, kui sama kindlustus või sama varaga seotud kindlustusriskide kindlustus jagatakse mitme kindlustusandja vahel määratud osades ning iga kindlustusandja on kohustatud maksma hüvitist üksnes võrdeliselt tema osaga. Kaaskindlustus on mitme esmakindlustaja koondumine ühe suurema riski kindlustamiseks 19. Ala- ja ülekindlustus Ülekindlustusega on tegemist siis, kui kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust. Ülekindlustuse korral hindab klient vara turu- või taastamisväärtusest oluliselt kallimaks.

Rahandus ja pangandus

docx

Majandus kindlustus mõisted

(kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid). Kindlustusselts D.A.S., ERGO, AS Inges, Salva, If, Seesam, Swedbank. Kindlustusvahendaja on isik, kes tasu eest tegeleb kindlustusvahendusega. Kindlustusmaakler - on isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Sealjuures on eesmärgiks pakkuda kindlustusvõtja kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Kindlustuse põhiliigid kahjukindlustus, elukindlustus, edasikindlustus. Vabatahtlik kindlustus -kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Nt kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustuslik kindlustus -isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Nt liikluskindlustus . Sundkindlustus - on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusleping -

Majandus alused

docx

TÖÖÕIGUS

KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhti

Tööõigus

docx

Lepingute liigid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping............

Õigus alused

doc

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011

Kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustusväärtus kindlustatud sobjekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustussumma - rahasumma, mis on kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja poolne maksimaalne väljamaksusumma. 76. Kindlustuspreemiat mõjutavad: · Riskifaktorid · Inflatsioon · Intressimäär · Konkurents · Tegevuskulude tase 77. Kindlustuse erinevad vormid: · Vabatahtlik kindlustus (nt. Kasko) · Kohustuslik kindlustus (nt. Liiklusk.) · Sundkindlustus (nt. töötuskindlustus) 78. Kindlustuspakkujate sissetulekud: · kindlustuspreemiad · aktsionäride panused · investeeringutulud · muud tulud Väljaminekud: · hüvitiste väljamaksed · tegevuskulud · dividendid 79. Sotsiaalkindlustuse eesmärk ressursside ümberjagamine inimeste vahel, sest osad vajavad

Rahanduse alused

214

doc

KINNISVARA HALDAMINE

KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012

Kinnisvara haldamine

rtf

Garantiilepingu blankett (näidis)

Garantiileping Tallinnas, "_____"__________________ 200__a. ______________________________________ (Juriidilise isiku ärinimi), registrikoodiga ______________, aadressiga _______________________________, mida esindab __________________________ (Ametikoht, nimi, vajadusel esindusõigust tõendava volikirja väljastamise kuupäev ja nr) (edaspidi nimetatud Garantii andja) ja ______________________________________ (Juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi), registrikoodiga/isikukoodiga ______________, aadressiga ____________________, mida esindab __________________________ (Ametikoht, nimi, vajadusel esindusõigust tõendava volikirja väljastamise kuupäev ja nr) (edaspidi nimetatud Võlgnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: Märkus: Näidis on üks võimalik kokkulepe garandi ja võlgniku vahel, millega sätestatakse poolte kohustused ja garandi tagasinõudeõigus v

Tsiviilõigus

doc

Võlaõigusseadus

Võlaõigusseadus Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 1.VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD..................................................................................... 4 1.1Üldosa ........................................................................................................................ 4 1.2Võõrandamislepingud.................................................................................................5 1.3Kasutuslepingud..........................................................................................................5 1.4Kindlustusleping......................................................................................................... 6 1.5Toetamisleping............................................................................................................6 1.6Kompromissileping........................

Õigusteadus

Rohkem sarnaseid