Mõisted
ISLAMI
TEKE
Kalifaat – Araabia nimetus,m is tuleneb profeti asemikust valitseja kaliifi järgi
Kaaba – tempel Mekas, mille seina on müüritud must meteoriit. Moslemid paletavad Kaaba templi poole
Allah
– Islami ainujumal
Islam – Muhamedi kuulutatud usk, kus austatakse ainult ühte jumalat, Allahit, ja mille pühakiri on koraan.
Moslem – Islami pooldaja , tõlkes tähendab „see, kes allub“
Koraan
– Islami püharaamat, mis on kirja pandud Muhamedi sõnade järgi
valdavalt peale tema surma.
Prohvet – Isik, kes on jumalalt saanud ilmutuse ning seda kuulutab.
Meka - Islami püha linn, kus asub Kaaba tempel ja islami prohveti Mohamedi sünnilinn.
Medina
– Linn, kuhu Mohamed põgenes, sai seetõttu „prohveti linna“
nime
Kaliif – prohveti asemik, kes valitseb kaliifi
Jihad – moslemi pingutus usu nimel, mõistetakse eeskätt püha
sõjanaislami eest ja muu-usuliste vastu
Vesiir – praktilisi riigiasju korraldav kaliifi poolt ametisse määratud
kõrgem riigiametnik
Emiir – eri piirkondi valitsevad araabia ülikute seast määratavad
asevalitsejad
Andaluusia
– Lõuna-Hispaanias olev islamiusuliste piirond
622
– Islamiusuliste ajaarvamise algus, sellel aastal põgenes Muhamed Mekast Mediinasse
630
– Mediina ja Meka vahelise vaenu lõpp, Muhamed naases vastupanuta
Mekasse
FRANGI
RIIGI TEKE
Chlodovech – kuulus Franfi kuningas, kelle juhtimisel tungisid frangid
Galliasse ja lasti ennast ristida
Karl
Martell – Frangi riigi majordoomus, kes lõi Poitiers ’ lahingus
(732 a) araablased tagasi, tugevdas ratsaväge maatükkide jagamisega
(feodaalkorra algus)
Feodaalkord – I at II poolel Lääne-Euroopas välja kujunenud ühiskonnakorraldus , mida iseloomustavad: põhjalikult
reglementeeritud alluvussuhted, sõjameeste klassi valitsemine,
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aplejose
Õppematerjali autor
Perioodi lõpus hakkavad tekkima tugeva keskvõimuga riigid (Inglismaa, Hispaania). 100 aastane sõda. Hiliskeskaeg/varauusaeg (15-16 saj) kriisid ühiskonnas, usuelus,usupuhastuse aeg, humanismi ja renessansi aeg. Tugevnevad veelgi Prantsusmaa ja Inglismaa, hakkab kujunema diplomaatia. Keskaeg ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj Liivi sõda Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon)
· 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. · Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. · Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. c. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased. 2. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine a. Islami kujunemine: · Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku allumist jumala tahtele kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam alistuma, Allah jumal). · Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. · Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust. · Islami võidulepääs 630.a. pöördus ta Mekasse tagasi, puhastas linna ja Kaaba pühamu ebajumalakummardamisest. · Muhamedi peetakse ka araablaste riigi rajajaks ja esimeseks valitsejaks. b. Islami mõjutused ja jagunemine:
Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti Skisma kirikulõhe 1054, jagunes ida- ja läänekirikuks, tekkis tüli, kas Püha Vaim lähtub Isast või Isast ja Pojast Renessanss keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus Kronograafia keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Rolandi laul tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse Vasall feodaalkorras Senjöör suurfeodaal Lään maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal
· Sõjaväe põhituumiku moodustasid stratioodid- talupojad-sõjaväelased · Silmapaistvamad valitsejad olid: 1. Justinianus I (527-565) · Ehitas Hagija Sofia katedraali · Tema korraldusel anti välja nn. Justinianuse koodeks (seadusekogu) · Välispoliitiliseks eesmärgiks oli Rooma Keisririigi taastamine endistes piirides. Osaliselt, ajutiselt õnnestus · Bütsantsi poliitilist ajalugu iseloomustas territooriumi ajutine laienemine, mis seejärel vähenes põhjast tulnud bulgaarlaste ja lõunast tulnud türklaste tõttu · 1453 langes Konstantinoopo Türklaste kätte ja riik lakkas eksisteerimast. · Bütsantsi kultuuri silmapaistvamateks saavutusteks olid 1. hoidis ja säilitas antiikkultuuri 2. töötati välja kirillitsa (Kyrillos ja Methodios, Bulgaaria mungad) slaavi tähestik 3. arenesid erinevad teadused
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga
* kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile) * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik * kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama ISLAM JA ARAABIA KALIFAAT 7. MUHAMED (570-632) islami usu rajaja jumal Allah KORAAN islami usu püha raamat, araablaste elukorralduse juhis Araablaste edu põhjus *vaprus, surmapõlgus *hea ratsavägi *kõrge võitluskunsti tase *hea distsipliin Islami leviku põhjused islam on mõjut. Judaismist ja kristlusest. *salliv suhtumine teiste rahvaste tavadesse *islamiusulised vabastati maksudest - Araabia kultuur levis tänu Ristisõjast naasnud Euroopa feodaalidele ja Araabia kaupmeestele - Leiutised: paber, kompass, püssirohi, tuuleveski, niisutuspõllundus, postituvide kasutamine, läätse abil kujutise suurendamine, abipuri laevadel 5 tugisammast e moslemi...
Ruunid omasid ka jõudu. Pidid eemale hoidma hauarüüstajad.Tekste kirjutati hästi vasakult paremale kui ka vastupidi. Pärimusi anti edasi suuliselt ehk saagadena. Kirja pandi need alles 7 saj, pärast seda, kui tuli ladina tähestiku kasutuselevõtt skandinaavias. Müüdid sisaldasid sageli lugusid hiiuddest ja jumalatest, kui reaalselt põhinevaid lugusid, kui väljamõeldis oli lahutamatult põimunud tõega. Retketest gröönimaale saame teada Erik punase saagast. Varasem Rootsi ajalugu on teada Ynglingerite saagast. Meieni jõudnud muistne põhjaala eepos on tuntud kui ,,Vanem edda" (islandi eepos). Vanem ja norem edda on üks peamisi allikaid skandinaavia jumalatest ja mütoloogiast. · viikingite retked Arenes künnipõllundus ja põhjamaised loodusolud ei võimaldanud toita suurt püsielanikkonda, mistõttu osa rahvast rändas maalt välja. Retketele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid