5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lilia1975
Õppematerjali autor
Perekonnaõigus Objektiivne perekonnaõigus perekondlikke suhteid reguleeriv õigusnormide kogum Subjektiivne perekonnaõigus kõik õigused, mis tulenevad perekonnaõiguslikust õigussuhtest Reguleerimisala omavahel perekondlikult seotud eraõiguse subjektide vara- ja isikuõiguslikud suhted. Sugulus/põlvnemine Abielu/Kooselu Eestkoste 3 Perekonnaõigus tsiviilõiguse osana Suuremas osas imperatiivne (tuleb lähtuda sellest, mis on seaduses kirjas ja teisiti kokku leppida ei saa). Instituutide sisu on seadusandja poolt tüpiseeritud. Seotud ühiskonnas hetkel valitsevate moraali- ja kõlblusnormidega. Jaotus absoluutseteks ja relatiivseteks perekonnaõigusteks ei ole õigusnormide
pärimislepinguga ette näinud eestkostjana juriidilise isiku, võib eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku. Juriidiline isik peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavale füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja koolitamisega. Valla- või linnavalitsus eestkostjana- lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla-või linnavalitsus määratakse lapse eestkostja ülesannetesse kuni lapsele eestkostja määramiseni, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostjaks määratakse valla- või linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt seotud (lapse päritolu, elukoht, olulised sidemed, lähedaste elukoht). Lapse rahvastikuregistri aadressi muutumisel võivad vana ja uue elukohajärgsed valla-või linnavalitsused kokku leppida, et eestkostja ülesandeid täidab uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kuni kokkuleppe saavutamiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse
Perekonnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse reguleerimise ese 1. Perekond 2. Abielu 3. Põlvnemisest tulenevad õigussuhted 4. Eestkoste ja hooldus Perekonnaõiguse allikad 1. Rahvusvahelised õigusallikad (konventsioonid jt) 2. Siseriiklikud õigusallikad Põhiseadus perekonnaseadus 11 kõrvalseisvad seadused ja protsessuaalsed õigusallikad Euroopa Nõukogu konventsioonid: ÜRO konventsioonid: Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi konventsioonid:
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge
psüühikahäire all kannatavad. Teovõime piiratuse eesmärk - isiku enda kaitse, kuna ta ei mõista adekvaatselt oma tegusid. Piiratud teovõimega isiku huve eelistatakse heauskse isiku huvidele. · Piiratud teovõime (lähtuvalt vaimsest tervisest) omab erinevalt otsusevõimetusest kestvat iseloomu. Oluline on faktiline seisund (tõendamise küsimus), mida kohus saab tuvatada. Teovõime piiratust eeldatakse, kui isiku üle on seatud eestkoste (kohtu korras). Võimalik tõendada vastupidist. Teovõimet kohtu korras ei piirata (faktiline seisund), vaid tuvastatakse piiratus (ni minevikusündmuste kui tuleviku osas) nt eestkoste seadmise menetluses. Teovõimet saab hinnata konkreetse tehingu tegemise aja seisuga (ka tagasiulatuvalt). Täisealiste piiratud teovõime ulatus on reeglina erinev. (sõltub vaimsest seisundist ja tehtud konkreetsest tehingust) · Piiratud teovõime (lähtuvalt vanusest): a) 7-17.a
viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa – üldosa normid, TsÜS – 1. september 1994 → 1. juuli 2002; võime eristada: ∙ isikud ∙ esemed ∙ tehingud ∙ esindus ∙ hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus – 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: ∙ abielu ∙ perekond ∙ eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus – 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: ∙ üldsätted ∙ omand (kinnisomand, vallasomand) ∙ piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus – 1. jaanuar 1997 → 1. jaanuar 2009 ∙ pärimise alused ∙ pärimise käik 5. Võlaõigus, võlaõigusseadus – 1. juuli 2002 ∙ üldsätted ∙ lepingud ∙ lepinguvälised kohustused 1.4
tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa üldosa normid, TsÜS 1. september 1994 1. juuli 2002; võime eristada: · isikud · esemed · tehingud · esindus · hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: · abielu · perekond · eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: · üldsätted · omand (kinnisomand, vallasomand) · piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus 1. jaanuar 1997 1. jaanuar 2009 · pärimise alused · pärimise käik 5. Võlaõigus, võlaõigusseadus 1. juuli 2002 · üldsätted · lepingud · lepinguvälised kohustused 1.4
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid