Mõned KOVid püüavad vältida enda eestkostega sidumist sellel põhjusel, et paljudel sotsiaaltöötajatel puudub vajalik väljaõppe õiguslikes küsimustes, eestkostetavate elukorralduse ja ravi osas. KOVid et taha enda peale võtta eestkoste kohustused, kuna arvavad, et nende õlgade peale jääb eestkostetavale teenuste eest maksmine ja eestkostetava tekitatud materiaalse kahju kolmandatele isikutele hüvitamine. Tegelikult on eestkostja põhiline eesmärk hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. 3.Missugune omavalitsus on eestkosteasutus. Eestkostja ülesandeid peab täitma eestkostet vajava isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, mitte aga omavalitsus, mille territooriumil isik viibib erihoolekandeteenuse saamise ajal. Autor kirjutab ka kuna ja kuidas algatatakse elukoha aadressi kandmist ja muutmist. 4.Lapse ja täiskasvanu eestkostet vajavat isiku eestkostja määramise tähtajad.
Eestkostja määramine toimub kohtus kohtu algatusel või huvitatud isiku (k.a valla- või linnavalitsuse) avalduse alusel. Eestkostjaks võib olla täisealine teovõimeline füüsiline isik v.a. kui temalt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kui ta on rikkunud varasemalt eestkostja kohustusi või on ta selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötaja, kus eestkostetav viibib. Eestkoste liigid: Alaealise lapse üle: l) seadusjärgne, 2) kohtu seatud; Täisealise isiku üle: l) seadusjärgne, 2) kohtu seatud; Erieestkoste: l) kohtu seatud. Erieestkostja- kohus määrab erieestkostja toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha, eelkõige päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda
abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. · Mh on võimalik isiku asjade ajamiseks anda volitus. Seejuures peab täisealine isik teist isikut volitades saama aru volituse tähendusest ja tagajärgedest, st olema volituse andmise ajal volitamise osas teovõimeline, et volitus kehtiks. Kui isik on kehtivalt volitanud kedagi enda asju ajama, peab kohus eestkostja ülesannete määramisel seda arvestama. Eestkostja esindusõiguse välistamine Tehing, mida eestkostetav võib ise teha (PKS § 203 lg 2) Tehing, kus on huvide konflikti tõttu esindusõigus ära võetud (PKS § 181) Esindus, kus eeldatakse huvide konflikti: · Eestkostja tehing iseendaga / lähisugulasega, v.a kui eestkostetaval ei teki tsiviilkohustusi (PKS § 180 lg 1 p 1) · Tehing, millega eestkostetav loovutab tagatud nõude vms eestkostja vastu (PKS § 180 lg 1 p 2)
pruukinud olla juriidiline, teine oli manuse tekkimine(oli sõltuv mancipatio tehingust, kus is aandis tütre mehe võimu alla- conf puhul tekkis see automaatselt, ususe puhul samuti Manciaptio tehingu juures peab olema väh 5 rooma kodanikku, kaalumees(ka rooma kodanik) EESTKOSTE JA HOOLDUS Teatud isikutele oli võimalik määrata eestkostjaid või hooldajaid, tollel ajal hooldajad hooitses et eestkostetav ei teeks kahjulikke tehinguid, andis heakskiidu/oli vastu 1. Tutela impuberum- eestkoste alla 7a laste üle 2. Tulela mulierum- eestkoste naiste üle · Cura minorum- hooldus piiratud teovõimega laste üle · Cura prodigi- hooldus pillajate üle · Cura furiesi- hooldus hullumeelsete üle(arvestati ka seda kas oli tehingu sooritanud hullumeelsuse ajal või kas oli ,,valgustatud" selle tehingu tegemise ajal) Kaasuse lahendamine:
õe/vennaga · eestkostetava esindamine kohtus vaidluses iseenda või oma abikaasa, ülaneja/alaneja sugulase või õe/vennaga NB! Kehtib ka vanema ja lapse suhtes Eestkostesuhte lõppemine ja lõpetamine · eestkostja volitused lõpetatakse tema süülise käitumise tõttu (PKS § 102; TsMS § 530) · eestkoste lõpetatakse eestkoste seadmise aluste äralangemisel (PKS § 103; TsMS § 529) · eestkoste lõppeb (PKS § 104) : eestkostetav sureb või saab täisealiseks lapse vanema õigused taastatakse eestkostetav lapsendatakse PEREKONNASEISUAKTID · perekonnaseisuakt haldusakt, millega fikseeritakse riigi poolt kehtestatud korras perekonnaõiguslik õigusseisund ning selle muudatused · perekonnaseisutunnistus dokument, mis sisaldab perekonnaseisuakti andmeid ja tõendab akti olemasolu
nimetatud käsutusi tegema; - Eestkostetava isiku nimel kinnisasjade tasu eest omandamiseks, samuti anda eestkostetava isiku kinnisasja kasutusse andmiseks kolmandatele isikutele; - Eestkostetava isiku nimel ettevõtte omandamiseks, võõrandamiseks, rendile andmiseks, osaluste omandamiseks jur isikutes; - Väärtpaberite omandamiseks ja võõrandamiseks; - Laenude võtmiseks; - Eestkostetava vara koormamiseks või eestkostetav vastutab teise isiku kohustuste eest; - Loobuda eestkostetava nimel pärandist või annakust. Kui eelnimetatud tehing tehakse kohtu nõusolekuta, on selline tehing tühine, kui kohus ei kiida tehingut heaks (vt PerekS § 189 lg 1). Selliste tehingute tegemiseks ei saa seaduslik esindaja anda piiratud teovõimega isikule ka nõusolekut ega heakskiituilma kohtu nõusolekuta. Kohus teostab ka eestkostja tegevuse üle üldist järelevalvet, sh võib eestkostjalt nõuda
on prokuristiga, kes peab olema sisse kantud äriregistrisse ja sellega kaasnevad talle ÄrS-ist tulenevad volitused. Kinnisasjadega ta tehinguid ei tohi teha aga muid tehinguid tohib teha. Kinnisasjadega tohib teha siis, kui talle antakse selleks eraldi õigused. 10.3 Esinduse lõppemine Esinduse lõppemise puhul tuleb alati vaadata millise esindusega on tegemist. Kui on seadusjärgne, siis oleneb sellest, millise seadusjärgse esindusega tegemist on. Näiteks eestkoste puhul, kui eestkostetav omandab täis teovõime. Juriidilise isiku puhul siis kui juhatuse esimees vabastatakse ametist või ta sureb. Volitus lõpeb 125 lg 2 sätestatud juhtudel. Esindatav võib alati volituse tagasi võtta. Esindaja võib ka volitusest loobuda. Kui esindatav sureb ja tal oli käsundusleping ja keegi elab ta majas, ja majas elaja on esindatav, siis see käsundusleping mitte ei lõpe vaid läheb pärijatele üle. 10.4 Volituseta esindus § 128-130
annaabi.ee 
