50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MIS98
Õppematerjali autor
Kuid seekord oli eriline, keisri öökimisel ei paistnud lõppu tulevat. Arst, kutsuge arst!,, hüüdis Agrippina, keisri abikaasa erutatult. Veidi aja pärast saabus Xenophon, Kosi saarelt pärit kreeklane, keda Roomas tunti oma ravitsemiskunsti poolest. Xenophon palus keisril suu pärani ajada, et sulega kaasa aidates keisri öökimisele kaasa aidata. Täiesti apaatne Claudius ei märganudki, et ravitseja kastis suleotsa täpselt samasugusesse pudelisse kui oli olnud Halotusel. Claudius vajus korisedes kokku nii kiiresti, et Xenophon ei jõudnud surijal isegi sulge suust tõmmata jahmunult põrnitsesid keisri lapsed Britannicus, Octavia ja Antonia seda vaatepilti. Kaheteistkümneaastane Britannicus nuttis kibedasti. Agrippina astus kasupoja juurde ja püüdis teda lohutada, ise teeseldud valust lõhkemas. Kogu selle salakavala plaani taga oligi just Julia Agrippina, Lucius Domitius Ahenobarbuse, troonipärijaks saades Nero, ema. Kuna aga tähed ei ennustanud 12.
Tallinna 21. Kool Nero Margus Peil 11.C klass Sisukokkuvõte Nero sündis 15. detsembril 37. aastal meie aja järgi. 49. aastal abiellus Nero ema Agrippina keiser Claudiusega. Samal ajal kihlus Nero noore tüdruku Octaviaga. 50. aastal adopteeris Claudius Nero, mis tähendas imperaatorile sisuliselt surmaotsust. Raamatu esimestes peatükkides kirjeldatakse, kuidas Agrippina tappis Claudiuse, lastes surmavat mürki sampinjonide peale tilgutada. Mürk mõjus aeglaselt ning Agrippina tegevusest ei jäänud jälgegi. Kuigi Agrippina pidi seda halbade tähemärkide tõttu järgmise päevani salajas hoidma. Pärast Claudiuse surma jäi troon vabaks ning valitsemine läks üle Nerole
Keiser Nero 11.b Ingrid Sukk Üldinfo 15.12.37-09.06.68 sünninimi Lucius Domitius Ahenobarbus Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani Caesari õe laps Oli abielus oma õega Nero välimus Heledapäine, siniste silmadega Paks kael, lõtv kõht, haisev ja täpiline keha Rahva ette ilmus ta tavaliselt paljajalu, ilma vööta rüüs, kandes kaela ümber salli. Paradoksaalne isiksus: ta oli artistlik, sportlik, brutaalne, nõrk, sensuaalne, ekstravagantne, sadistlik ja biseksuaalne Enne keisriks saamist 51. aastal sai endale konsuli tiitli tagati sissepääs nelja kõrgemasse preestrite kolleegiumisse 53
kiitusest segi. Caligula meeltesegadus, alalised pidutsemised, tohutud rahvapeod ja uute templite ehitamine tühjendasid riigikassa, mille kokkuhoidlik Tiberius oli ääreni täitnud. Lõpuks tappis üks pretoriaan hullumeelse keisri. Senat kavatses nüüd vabariigi taastada, kuid neile astusid vastu pretoriaanid ja Rooma proletariaat, kes elasid ainult princepsi palgast ja viljast. Pretoriaanid andsid truudusvande Germanicuse vennale Tiberius Claudius Nero Germanicusele. Rahvas foorumil nõudis samuti uut keisrit ja senat oli võimetu. 50- aastaselt keisriks saanud Claudius oli vaikne teadlane, kuid kohmakas, hajameelne ja inetu välimusega. 17-aastaselt võimule saanud Nero (54-68. a) sooritas esimestel valitsusaastatel palju kiiduväärset. Valitsusasju juhtis sel ajal tema õpetaja filosoof Seneca. Nero iseloomu oli rikkunud tema ema, au- ja võimuahne naine. Keisrina läks tal pea üldisest austusest lõplikult segi.
piirkond andis ühe hääle. Rooma keisririik Keisririigi kujunemine Mariuse sõjaväereform 1. ja 2. sajandi vahtusel (palagaline sõjavägi) tõi kaasa kodusõjad. Alguses võitlesid omavahel kaks võimasat vähejuhti Marius ja Sulla. Sulla kehtsestas vägivaldselt mõneks ajaks oma ainuvõimu. Järgnevalt kerkis esile triumviraad (Crassus, Pompeius, Caesar). Crassus langes sõjakäigus Aasiasse. Caesari ja Pompeisue vahel puhkes kodusõda. Caesar purustas Pompeiuse väed ja sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. Oma võimu seadustamiseks lasi end diktaatoriks nimetada. Pärast Caesari puhkes kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus purustas Antoinuse väed 31 eKr merelahingus. Octavinius hõivas 30 eKr Egiptuse ja ühendas kõik Vahemeremaad oma võimu alla ja nimetas ennast Augustuseks. Seda sündmuste loetakse Rooma vabariigi lõpuks. Institutsioonid ja võimu teostamine
Ühe esimese sammuna restaureeris Octavianus vanu templeid ja pühitses sisse uusi. (Maskin, 1962, 291) Alates 31. eKr. Valiti Octavianus igaks aastaks konsuliks. 29. a. Sai Octavianus tsensorivolitused, mille alusel ta aastail 29-28 uue senatiliikmete nimekirja koostas. Samuti viis ta läbi Rooma kodanike tsensuse, mida poldud korraldatud juba 42 aastat. Selleks ajaks oli senaatorite arv tõusnud juba 1000 inimeseni. Caesar ja triumvirid olid senatisse oma pooldajad viinud, kes olid peamiselt ratsanike ja tsentuuriote hulgast. Octavianus kõrvaldas senatist need, kes oma päritolu tõttu ei võinud kuuluda kõrgemasse seisusesse. Sellega näitas Octavianus välja oma hoolitsust senaatoriseisuse väärikusest, aga ühtlasi andis see talle võimaluse välja heita Antoniuse pooldajad. Äsjakoostatus nimekirja pandi kirja esimesena Octavianuse nimi, sellest ka tema tiitel princeps cenatus
Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA KUNST Mõned tähtsamad valitsejad Roomas: Julius Caesar (Caesari Foorum, Circus Maximus) Augustus (31.e.m.a.- 14 a m.a.j.) (Pont-du-Card) Flavius (69-96 m.a.j.) (Colosseum, Tituse Triumfikaar) Trajanus (98-117 m.a.j. ) (Trajanuse foorum, Basilica Ulpia) Hadrianus (117-138 m.a.j.) (Pantenon, Hadrianuse värav) Antonius (138 m.a.j.) (Caracalla termid) Constantinus (337 m.a.j.) (Constantinuse basiilika ja Triumfikaar) LOE LUGU ROOMA LINNA RAJAMISEST III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Rooma ühendas kogu antiikmaailma oma võimu alla
revideerida, kohtuvolitused senaatoritele. 79 loobus ta võimust. Spartacuse ülestõus 73-71 eKr: Spartakus oli Traakia päritolu endine gladiaator kes alustas orjade ülestõusu Kampaanias. Spartakus kogus orjadest hiigelväe kuni 12 000 meest ning suundus põhja vabaduse poole, kuid pöördus enne Alpe lõunasse tagasi Rooma poole, mida ei rünnanud. 71 eKr lahingus kaotas Crassuse armeele ja langes. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias; Crassuse surm. Cicero 1.saj: ratsanike seisusest homo novus, kes optimaatide ideoloogiks. Konsulina paljastas Catilina vandenõu võimu haaramiseks riigis. Selle eest aunimetus ,,pater patriae". Crassus 1 saj: summutas Spartacuse ülestõusu. Mõjukas ja rikas. Pompeius sai 67 eKr rahvakoosolekult erivolitused võitluseks piraatidega, milles oli edukas, kuna jagas Vahemere 30 ringkonnaks ja tegutses koordineeritult. Seejärel sai väejuhatajaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid