Kinesioloogia II kontrolltöö

Laumets, Rauno

Kinesioloogia II kontrolltöö (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks.
Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi.
Isomeetriline dünamomeetria:
* lihasvastupidavus
* tahteliseaktivisatsiooni protsent
* jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul)
* lõõgastus kiirus
* reaktsiooni kiirus
Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga)
Tsentraalne -aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini.
Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine
* jõumoment
* võimsus
* töö
* mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu
Ennem taastub kiirus pärast jõud
Goniomeetria- liigeste liikuvuse mõõtmine.
* Mehaaniline goniomeeter
* elektromehaaniline
* gravitatsiooniline
Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel.
Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline lihase ja närvi uurimise meetod.
Lihaskiudude aktivisatsiooni potensiaalide registreerimise põhimõtted:
* bipolaarsed nahapinna elektroodid- mõjutavad ja uurvad pindmisi kiireid lihaseid
* nõelelektroodid- lükatakse lihase sisse, uurivad aeglaste lihaste potensiaali
* traatelektroodid
Väsimusel väheneb lihases sagedus. Motoorsed ühikud

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rauno Laumets Õppematerjali autor

Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks.
Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi.
Isomeetriline dünamomeetria:
* lihasvastupidavus
* tahteliseaktivisatsiooni protsent
* jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul)

kehakultuur kinesioloogia tartu ülikool sport

Sarnased õppematerjalid

doc

Kinesioloogia konspekt eksamiks

KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt

Kinesioloogia

doc

KinesEKSAM

KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on:1. Liigutustegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika Inimese motoorika võrreldes loomadega: a)Tserebralisatsioon b)Kortikalisatsioon 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 2. Sihtmotoorika planeerimisel osalevad: a)ajukoore tasand b)koorealuste tuumad 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused(ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüve(s) struktuuride tasand 3. Tagasisidet teostav ajustruktuur (komparaator): suuraju koor 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastaseks saamisel. 4. KNS morfo-funkts areng lõpeb: 13-15a 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 5. Vanuritega meditsiiniharu: geriaatria/ge

Anatoomia ja füsioloogia

doc

Füsioloogia

I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil

Anatoomia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid