Essee Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Ümbrikupalk on palk mida makstakse inimestele kes on tööl mitteametlikult. Tuleb eristada kahte mõistet ,,must" palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks.
RP14 Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem, millele ei näi lahendust tulevat. „Musta“ palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja „must“ palk päris sama mõiste- esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgraha makstakse mustalt. Teise all aga
Tänavu tõusis üleriigiline alampalk 2690 kroonini, ületades ligi kaks korda viie aasta taguse taseme (1400 krooni 2000. a). Töötajale pealesunnitud pahe Kindlasti on ümbrikupalga osakaalu vähendanud ka pensionireform ja töötuskindlustus sõltub ju mõlemal puhul hüvitise suurus otseselt sellest, kui suurelt palgalt on tasutud maksud. Kuigi Eestis taunib ümbrikupalga maksmist valdav enamik inimesi (89% küsitletutest) ning seda pooldab vaid 3% vastanutest, on ümbrikupalgad meil jätkuvalt terav probleem. Asjade selline seis tuleneb tõsiasjast, et väga sageli on inimene, kes tööd soovib, sunnitud valima kahe halva vahel: kas nõustud ümbrikupalgaga või oled ilma tööta. Kõrge tööpuudus võimaldab seadust eiravatel tööandjatele otsida töötajaid, kelle jaoks on esmatähtis saada mistahes sissetulekut ning keda tööandja seaduskuulekus ei huvita karvavõrdki. Ümbrikupalgad pole tingitud teadmatusest, tegemist on küünilise (st teadliku ja tahtliku)
Nagu paljude seaduste/reeglitega ikka, siis on ka siinpuhul neid, kes hiilivad kohustustest kõrvale või hoiduvad nendest sootuks. 2010. aastal tuvastas Maksu- jaTolliamet, et deklareerimata ja tasumata jäeti 63 miljonit eurot makse. Heaks näiteks siin kohal on ettevõtted, kes maksavad oma töötajatele palka täielikult ümbrikupalgana või makstakse maksud miinimumpalgalt. Miski pole üdini hea ega halb, nii ka ümbrikupalk. Kõige suurem kasu ümbrikupalgast on otseselt töötajale endale ja tööandjale. Töötaja saab tunduvalt suuremat tasu tehtud töö eest. Kõrgemalt tasustatud töötaja on rohkem motiveeritud ja teeb oma tööd paremini. Tööandjad saavad maksta rohkem boonuseid, mis innustavad töötajaid veelgi. Ettevõttel on väiksemad tööjõukulud, mis omakorda suurendab kasumit. Ehk ettevõtte on edukam. Kõige heaga kaasneb ka halbu situatsioone. Töötaja kes nõustub ümbrikupalga riskib kaudselt ka oma tervisega
Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem. Selle palga maksmist on maksuametil raske tuvastada ning ka ettevõttel on mugav ja kasulikum nii. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste, esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult enamasti miinimumpalka ja ülejäänud palgaraha makstakse ''mustalt''. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt. Sellise palga pealt ei maksta makse ja nii jääb riigil saamata tohutuid summasid, mida võiks kasutada ettevõtlusele ja töötajatele paremate tingimuste loomiseks või mõnel muul otstarbekal viisil. Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel sai 2004. aastal ümbrikupalka 14 protsenti palgasaajatest. Ümbrikupalk on paljudele hea võimalus töötada suurema palga eest, kui seda on praegu miinimum. Vähesed
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................3 1 MAKSUAUK....................................................................................4 2 PEAMISED RIKKUMISED...........................................................7 3 ETTEPANEKUD..............................................................................9 .............................................................................................................12 SISSEJUHATUS Maks - maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. Läbi
Eelarve Eelarve on tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamise kolm sammu: 1. finantseesmärkide püstitamine. Kuna paljud raha nõudvad elusündmused on ette teada sünnipäev, lapse koolilõpetamine, eluaseme kindlustusmakse jne saab needki vastava kuu eelarvesse sisse arvestada ning vajadusel alustada raha kogumist. 2. tulude hindamine 3. kulude planeerimine Reklaamist saadav kasu info hindade ja uute toodete kohta suureneb müüjate vaheline konkurents alandab hindu tarbijate jaoks maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad ohud reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab mõnede toodete hinda reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste meedia sõltub reklaamist Säästmine sõltub: tulude suurusest ootustest pankade intressimääradest maksuseadustest
tegemist ainult siis, kui on täidetud alljärgnevad neli punkti: 1. tööandja annab 2. töötaja saab 3. töösuhtest tulenevalt 4. rahaliselt hinnatava hüve ja kui kas või üks nendest komponentidest puudub, siis ei ole tulumaksuseaduses tegemist erisoodustusega. Eesti Riigikohus viitab, et erisoodustused on tööandja poolt töötajale antavad rahaliselt hinnatavad hüved, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu. Erisoodustus on õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära. Erisoodustus on oma olemuselt mitterahaline palk, kuid maksumaksjaks on töötaja asemel tööandja. Töötajat vabastatakse saadud erisoodustuste deklareerimisest ja maksustamisest. Erisoodustuse deklareerimise ja sellelt maksude tasumise eest Eestis töötamise korral alati ja 14 ainult vastutab tööandja
Kõik kommentaarid