Laagri Kool
Referaat
Skorpionid
Koostas:
Klass:
Juhendaja :
2008
SISSEJUHATUS
Selles referaadis sooviksin teada saata ühtteist skospionidest. Kas
on põhjust karta kõiki skorpione keda näed või mitte.
Skorpionid äratavad inimestes hirmu, kuna nende salvamine võib olla surmav . Skorpione esineb peaaegu kõikides maailma soojades
piirkondades, ent nad on pelglikud, seetõttu ei pälvi nad sageli
inimeste tähelepanu. Euroopas elutseb neli skorpioniliiki. Üks
neist on Euscorpius flavicaudis, kes on inimesele täiesti ohutu.
ELUVIIS
Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult
kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus
ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla.
Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga
sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed , millega
skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone.
Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate
võimalike vaenlaste kohta.
Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks
kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Euscorpius flavicaudise hammustus on mõnedele putukaliikidele surmav, ent inimesele see
ohtlik ei ole.
TOITUMINE
Kõik skorpionid on jahimehed , kes toituvad loomsest toidust.
Euscorpius flavicaudis sööb ämblikke, kärbseid, ööliblikaid ja
teisi putukaid.
Kui saak on nii suur, et seda on kerge alistada, halvab ja surmab
skorpion selle, sirutades saba ettepoole ning lüües mürgiastla
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Helena69
Õppematerjali autor
Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened kaevakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Toitumine Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Skorpion läheb jahile öösel. Eriti aktiivne on ta palaval ajal. Ta liigub aeglaselt, saba üles tõstetud, sõrad ettepoole suunatud ja pisut avatud. Skorpion reageerib elava objekti puudutusele. Kui saak on suuruselt sobiv, siis ta haarab selle ja sööb ära,
Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Jahipidamine Skorpion tegutseb öösel, jahtides putukaid ja ämblikke. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga. Saagi tapab skorpion mürgitades, tema keha tagaosas on tal astel, millest väljub mürk, mis võib tappa ka inimese. Tavaliselt kasutab ta seda ikkagi saagi, mitte vaenlase või inimese peal. Tema tagakeha on väga liikuv ja seda saab painutada üle selja ettepoole.
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid