2) mitmekihilist seotist – normaaltingimustes. Mitmekihilises seotises langevad 3...5 järgneva kivirea (olenevalt kivipaksusest: 88 mm või 65 mm) pikipüstvuugid kokku, mis seejärel seotakse põikikivi-ridadega. Vähekorruseliste hoonete välispiirete ehitamiseks kasutatakse kergseinu: välimise kivivoodriga puitkarkassil Harju- ja Nõmmeseinad püst- ja rõhtdiafragmadega seinad – Gerardi-, Rolok- ja Nopsaseinad Sillused Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kahte liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust: 9 PB 25-3 : silluse kandevõime 350 kg/m, silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 : silluse kandevõime 3800 kg/m, silluse pikkus 2460 mm
· nägusus · kestvus, tööiga · keskkonnakaitse 3 Põhiosad: Hoonete tarindid jagunevad kande- ja piirdetarinditeks: 1. hooneosi, mis võtavad vastu koormusi (omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi) ja kannavad need üle teistele hoone osadele või alusele, nimetatakse kandetarinditeks; 2. hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdetarinditeks. Kandetarinditeks on vundamendid, seinad, sambad/postid, talad/fermid, laepaneelid, trepid, rõdud ning piirdetarinditeks kõik seinad, uksed, aknad, vahelaed ja laed, katused. Eelnevast selgub, et mõned hooneosad võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdetarindid seinad. Välisseinad liigitatakse: a) kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule ka vahelagedelt ja katuselt tulevaid koormusi ning tuulekoormust; b) ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust
250x120x88, 250x120x138, 250x120x65, 250x85x65, 250x60x65. Silikaatkivi toodetakse kolme eri pinnaprofiiliga: sile, klombitud ja murtud. 11 Tellisseinad Tellisseinu võib laduda massiivseinana või kergseinana. Massiivsein on tänapäevaseid nõudeid arvestades liiga väikese soojapidavusega. Nõuetele vastavad seinad oleksid liiga paksud, rasked ega oleks ökonoomsed. Seotised: Kahekihiline plokkseotis: plokkseotis: vahelduvad põiki- põiki- ja pikikiviread omavahel; Mitmekihiline seotis (kasutatakse kuue-kuue- ja neljakihilist seotist): kuuekihilise seotise puhul laotakse kuni 5 rida telliseid kohakuti, ilma sidumata põiki müümüüri. ri
3)Eesti vabariigi Ehitusseadus näeb ette: talad.Taladele toetakse vahelae kk-nide elemendid- 2)Vundament(on hoonete maa-alused konstruktsioonid,milledele karkassi külge kahel viisil : poltidega läbi paneeli ja kinnitakse -mis on projecteerimine vahelaepaneelid) toetavad seinad ja millede ülesandeks on hoone koormuse ülekadmine surveplaadiga -mis on ehitamine alusele. Kasutavad matejale: paekivi, betooni, kivik- raud- -missugused nõuded esitatakse ehitusprojektile Vastavalt k
1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt: 1
Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne
ulatuses. Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi. · Massiivseinad. · Kergseinad. Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. · Tellisseinad · Väikeplokkseinad · Suurplokkseinad · Paneelseinad · Karkass-seinad · Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. · Looduskividest seinad · Tehiskivi seinad · Puidust seinad · Metallist · Klaasist Kiviseinad Kiviseinte detailid. Sokkel - välisseina alumine osa, mis tavaliselt astub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kiviseinte detailid
- Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi - Massiivseinad - Kergseinad Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. - Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. - Looduskividest seinad - Tehiskivi seinad - Puidust seinad - Metallist - Klaasist KIVISEINAD Kiviseinte detailid. - Sokkel – välisseina alumine osa, mis tavaliselt asub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kivisente detailid. Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale
Kõik kommentaarid