Muinasusundi mõjud
tänapäevale
Tänapäeval
on enamik maailma inimestest, kas kristlased , moslemid või uskumatud
ehk siis ateistid. Esimest kahte ühendab usk vaid ühte jumalusse.
Kolmandad ei usu ühtegi kõrgemasse olendisse või nähtusse, mis
oleks inimestest üle. Just need uskumused ongi välja tõrjunud
selle niinimetatud paganluse, mis korrektsemalt öeldes on muinasusk ja, millega seotud tavad ja uskuvused erinevad väga nendest , mida
tänapäevaste religioonide puhul tunneme . Kuid ometigi on just
muinasusk see, mis kujundas kõik meile tänepäeval tuttavliku.
Hing
oli muinasusundis üks olulisimaid asju inimese elus, kuna hinges peitus inimese olemus ning just hing oli see, mis andis talle elu.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
DrFang
Õppematerjali autor
Arheoloogilised allikad, raskesti mõistetav, ajas muutuv. Muinasusundit uurides saab kasutada, ainult sellest kindlast ajast pärinevaid allikaid, metodoloogiliselt ei ole õige kasutada hilisemast ajast pärit allikaid varasema usu rekonstrueerimiseks. Rahvausund on ristisusuaegne usund, pärast 13. sajandi vallutust. See ei ole ka ajas ühtne usund: katolikuaegne, rootsiaegne, 19. sajandi rahvausund, 20. sajandi rahvausund. Rahvausund ja ajalooline kultuuriruum 15. sajandil püsib muinasusund, kuid katoliku usk tungib tugevalt sisse. 16. sajandil on eestlastest saanud üldjuhul katoliiklased, kuid samas püsivad edasi mitmed muinasusundi traditsioonid (nt väikeste panuste kaasapanemine surnule). Tekib sünkretistlik sümbioos vanast ja uuest, kus kristliku sisuga uskumused on tulnud vanade uskumuste kõrvale ning vanadest on midagi kadunud. Vanad uskumused kestavad teatud sfäärides välja 19.-20. sajandini. Rootsiajal püsib olukord üsna samamoodi nagu 16. sajandil
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peava
1. UNIVERSUMI SEADUSED JA KOLMANDAS DIMENSIOONIS ELAMISE TINGIMUSED. 1. Külluse seadus (mõnikord nimetatud ka rikkuse või edu seaduseks) Luues edu visualisatioone oma elus tõmbame me eduenergia oma reaalsusse. Edu või küllus ei ole sama, mis olla rahakas. Edu on suhtlemises, vaimsuses, suhetes jne. Kui me loome kujutist finantsilisest kasust tuleb meeles pidada olemist selle maailma sees,mitte eemal sellest. Me(kosmos?) pole summa teie omamistest. 2. Tegutsemisseadus. Pole tähtis,mida me tunneme ja teame; pole oluline missuguseid andeid ja talente omame, ainult tegutsemine äratab nad ellu. Need meist, kes arvavad aru saavat, mida kohustus, julgus ja armastus tähendavad, toodavad vaid mitteteadmist, sest ainult tegutsemine toob arusaamise. Iga püüdleja on energia fookuspunktiks ja peaks olema teadlik fookus. Kolmanda dimensiooni kaose keskel peaks ta oma kohaloleku tuntavaks tegema. 3. Akasha seadus. Suur kosmiline seadus intelligentsi olemuse põhimõttest. 4. Sa
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid