Patsiendile füüsilise abi osutamine kujutab endast rasket füüsilist tööd, mille terviseriskiks füüsiline ülekoormus. Füüsiline ülekoormus soodustab vigastuste ja ülekoormushaiguste teket. Füüsiline ülekoormusega kaasneb alati lokaalne vere- ja ainevahetushäire, mis põhjustab kudedes hapnikuvaegust. Hapnikuvaegus soodustab kudedes patoloogiliste muutuste ja ülekoormushaiguste teket. Ülekoormushaigusteks on mitmesugused lihas- ja liigeshaigused (müalgia, lumbalgia, müosiit, müofastsiit, osteokondroos, osteartsroos jne.) 1.2. Koormust mõjutavad (suurendavad, vähendavad) tegurid. 1.2.1. Objektiivsed tegurid: · Patsiendit raskus (mass). · Ebamäärane kehakuju (raskused kinni hoidmisega). · Ebastabiilne (võib osutada vastupanu, teha ootamatuid liigutusi, jäik või lõtv). · Erinev füüsiline ja psüühiline seisund (vajab maksimaalset, osalist abi, julgustamist- turvamist). · Töökeskkond ja töövahendid.
19 saj. Lõppus pianistide hulgas olid väga levinud kätte haigused. Selline olukord sunnis mõneid muusikuid muuta oma õpetamis, harjutamis ja mängimis protsesse. Seoses selle teemaga Berliinis isegi avati muusikute tervisehoiu instituuti, kus uuritakse muusikute professionaalsi haigusi, nende ravimist ja vältimist, ehk profilaktikat. *Ülevaade haigustest Üheks suureks põhjuseks, miks muusikutel tekkivad erinevad ülajäsemete haigused on suur pinge. Pinge tõttu võib tekkida müosiit (lihasepõletik), ganglion (kooljaluu), polüartriit (mitme liigese põletik), spondüliit (selgroopõletik). Nende haiguste tõttu tekkivad valutunned, ning väga tihti ka raskusek mängimise ajal, piiratud mänguvõimed. On selge, et haigused, mis on seotud muusikute professioneelsete tegemistega puudutavad esialgu inimese liikumis süstemi. Võib olla üks kõige levinuid haigus paljude muusikute seas on liikumishäire, või teiste sõnadega – kordinatsiooni neuroos
Toimemehhanism: · kolesterooli sünteesi takistamine ensüümi HMG- CoAreduktaasi inhibeerimise kaudu maksas. Kõrvaltoimed · Seedetrakti kõrvaltoimed(kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, düspepsia), müalgia(lihasvalu, nõrkus ilma kreatiinkinaasitõusuta u 5%), peavalu- enamasti mööduvad. · Maksa transaminaaside tõus (ASAT, ALAT)-normaliseeruvad enamasti. · -tõus jätkub, sümptomid-ravi katkestada. · 0,1-1% müosiit(kreatiinkinaasi tõus üle 10 korra), välistada nt trauma, füüsiline koormus. Jälgida teisi ravimeid! · Lihasnõrkus (nt. mäest üles liikudes jne), lihasvalu, krambid · Rabdomüolüüs, neerukahjustus. Maksakahjustus tekib kuni 1%-l patsientidest, enamasti suurte annuste korral STATIINID ON TERATOGEENSED ESETIMIIB · Ravim inhibeerib transportvalku enterotsüütidel-vähendab kolesterooli transporti soolest verre. Ilma nö süsteemse toimeta!
2.1. Füsioloogilised mõjud Igas ametis ja kutsealal töötades on paratamatult omad ohud. Pole olemas tööd ega töökeskkonda, kus ohutegurid täiesti puuduksid. Sama kehtib ka mehhatroonikaga seotud ametikohtadele. Varem või hiljem toob pikaajaline ja sage korduvliigutuste sooritamine kaasa valulikud lihased ning liigesed. Valu võib kanduda käsivartesse, käelabadesse, sõrmedesse, kaela, õlgadesse, selga, jalasäärtesse ja mujale. Raskematel juhtudel võib välja kujuneda müosiit ehk lihasepõletik. Kaelavaevuseid põhjustavad näiteks korduvad käte tõstmised või pea pööramised küljele. Korduvad randmeliigutused koormavad randmeid, labakäsi ja küünarnukke. Seega on sagedased korduvliigutused ühed peamistest luu- ja lihaskonna vaevuste riski suurendavatest teguritest. 2.2. Psühholoogilised mõjud Pikaajaline monotoonne töö võib põhjustada ka psüühilise seisundi muutuseid, nt väsimust,
mitmekülgselt uurima. Haige uurimisel tuleb selgitada ja hinnata: · haige rühti ja selle hälbeid, · lihaste spasmi, · valu tekitavat positsiooni · tundehäirete esinemist Sümptomite koondamisel tuleks leida nende kuuluvus mingisse tuntud sündroomi. Sündroome on kuus: 1. Seljavalud on tingitud teiste elundite haigusest ( neeruhaigused, prostaliit jt. ) 2. Seljalihaste haigused ( sidemete rebendid, lihaste rebendid müosiit jt. ). 3. Vertebraalne sündroom. Sel puhul esineb lokaalne valu. Valu avaldumine ja tugevus varieerub koormuse, kehaasendi muutuse või liigutuste järgi. Iseloomulikud on kolm juhtivat sümptomit: rühimuutus esineb segmendi ulatuses, kahjustatud segmendi piires esinevad funktsioonihäires, paravertebraalses koes esinevad reaktiivsed muutused. 4. Spondülogeenne sündroom. Vahetu kontakt lülisambal närvisüsteemi ja
ning lümfiga vöötlihastesse. 2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes. Kliiniline pilt: inkubatsiooniperiood 5-45 päeva. I staadium: enteriitiline faas, kestab ~ 5 päeva - düspeptilised vaevused - kõhuvalud - kõhulahtisus - makulopapuloosne lööve(harva) - pneumoniit II staadium: larvide migratsioon lihastesse(7-21 päeva) - palavik (40º) - müosiit (lihasvalu, lihaste turse, lihasnõrkus) 8 - nahalööbed - hemorraagiad - düspnoe - köha - naha tundlikkuse häired III staadium: tsüstide moodustumine (kahe kuu jooksul peale infitseerumist). - kapseldumine vöötlihastes: larvi ümber tekib hüaliinkapsel koos rakulise infiltratsiooniga kuue kuu möödumisel kaltsifitseerumine. - müasteenia - asteenia Tüsistused: - müokardiit - perikardiit - äge südamepuudulikkus - meningoentsefaliit (10-24%) - pneumoonia Diagnostika: 1
sooleseina ja kanduvad vere ning lümfiga vöötlihastesse. 2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes. Kliiniline pilt: inkubatsiooniperiood 5-45 päeva. I staadium: enteriitiline faas, kestab ~ 5 päeva - düspeptilised vaevused - kõhuvalud - kõhulahtisus - makulopapuloosne lööve(harva) - pneumoniit II staadium: larvide migratsioon lihastesse(7-21 päeva) - palavik (40º) - müosiit (lihasvalu, lihaste turse, lihasnõrkus) - nahalööbed - hemorraagiad - düspnoe - köha 7 Helmintiaasid 8 - naha tundlikkuse häired III staadium: tsüstide moodustumine (kahe kuu jooksul peale infitseerumist). - kapseldumine vöötlihastes: larvi ümber tekib hüaliinkapsel koos rakulise infiltratsiooniga → kuue kuu möödumisel kaltsifitseerumine. - müasteenia
40. Haava (dermatiidi) paranemine- avaldub sidekoe vohanguna: tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude, mis aja jooksul muutub armkoeks 41. inflammatsioon – põletik • otiit – keskkõrvapõletik • lümfadeniit – lümfisõlmepõletik • apenditsiit – ussripikupõletik • dermatiit – nahapõletik • mastiit – rinnanäärmepõletik • entsefaliit – peaajupõletik • meningiit – ajukelmepõletik • müosiit – lihasepõletik • enterokoliit –peen/jämesoolepõletik • bronhiit – bronhipõletik • riniit – ninalimaskestapõletik • larüngiit – kõripõletik • arteriit – arteripõletik • flebiit – veenipõletik • vaskuliit – soonepõletik • gastriit – maopõletik • koletsüstiit – sapipõiepõletik • kardiit –
• Perioodilised paralüüsid: • Hüpokaleemiline perioodiline paralüüs • Hüperkaleemiline perioodiline paralüüs Omandatud lihashaigused 1. Toksiline müopaatia • Alkohol • Ravimid 2. Põletikuline müopaatia: • Inklusioonkehakeste müosiit • Dermatomüosiit • Polümüosiit 2. Infektsioosne müopaatia: • AIDS 2. Endokriinne müopaatia: • Hüpo/-hüpertüreoos • Hüpofüüsi haigused • Diabeet Perifeerse närvisüsteemi haigused. Perifeerne närvisüsteem = spinaalsed närvijuured ja kaugemad närvid (alates alumisest motoorsest närvirakust)
Kahjustunud, põletiku protsessid naha alustes rasvarakkudes. Põhjus: SV ja rasvarohke toit , vähene liikumine, hormonaalsed häired, alkohol, suitsud, ravimid, pärilikkus. Häiritud mikroverev, rasva rakkudesse pakendatakse toxained, slakid, mida ei suuda keha väljutada. Komplex-ravi: spet. Massaaz, mähkimised, vannid, erilised dieedid, vesi 2-3 l, taimeteed neerudele, mksale, intox kõrvaldamine: Se, savi, inuliin, kitosaa, letsitsiin, jood. Artriit, artroos, lumbalgia, müalgia, müosiit, reuma, luupus? ARTROOS: ehk liigesekulumus. Krooniline seisund mida iseloomustab liigese hävimine. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema. Sellise liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab iseloomulike sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades valu. Sõlmed on röntgenis nähtavad iseloomulike osadena (nimetatakse osteofüüdid).
Influenza A HA ja NA võivad muutuda reassortatsioonil (shift) ja mutatsioonil (drift), mistõttu ikkagi on olemas immunoloogiliselt naiivsed vastuvõtlikud inimesed. Influenza B-l toimub muutus ainult mutatsioonidega. Haigused. • Äge gripp täiskasvanutel: järsk palaviku, müalgia teke, kurguvalu, rögata köha. • Äge gripp lastel: sarnane, aga kõrgema palavikuga, GI sümptomitega (Oksendamine, kõhuvalu), otitis media, müosiit, krupp. • Tüsistused: primaarne viiruslik pneumoonia, sekundaarne bakteriaalne pneumoonia, müosiit ja südamejamad, neuroloogilised sündroomid (Guillain-Barré, entsefalopaatia, entsefaliit, Reye sündroom). Diagnostika. Materjal: respiratoorsed sekreedid. Isoleerimine kultuuris (tsütopatoloogilised efektid 2-4 päevaga, mittespetsiifilised; hemadsorptsioon; hemaglutinatsioon – viimaseid kahte teised viirused ka, paragripp näiteks). Kiiremad meetodid määravad genoomi või antigeene
muudab rakupinna gangliosiidretseptoreid, soodustab tromboosi kapillaarides. Spoorid. C. tetani. • Spoorid. • Tetanospasmiin – termolabiilne neurotoksiin, mis blokeerib inhibeerivate neurotransmitterite (GABA) vabanemise sünapsis. • Tetanolüsiin – teadmata tähtsusega termostabiilne hemolüsiin. Haigused. C. perfringens • Pehmete kudede infektsioonid. Gaasgangreen. • Tselluliit: lokaliseerunud ödeem, erüteem, gaasi tootmine pehmes koes, üldiselt valutu. • Mädane müosiit: mäda kogunemine lihasesse lihase nekroosi ja süsteemsete nähtudeta. • Müonekroos: valulik kiire lihaskoe hävimine, süsteemne levik kõrge suremusega. • Gastroenteriit. • Toidumürgistus: kiire algusega kõhukrambid, vesine diarröa. Palaviku, iivelduse, oksendamiseta. Lühikese iseparaneva kuluga. • Nekrotiseeriv enteriit. Äge nekrotiseeeriv jejunumi häving, kõhuvalu, oksendamine, veriroe, peritoniit. C. tetani. • Generaliseerunud teetanus. Sardooniline irve, opistotoonus
liigespinna kõrvalekalle ning liigne kalluse teke või lahtised liigesstruktuurid intraartikulaarse luumurru korral. • Avaskulaarne nekroos. Kui luu verevarustus on häiritud ning sellest tingituna hävineb luukude, siis liiges, mis on vastava luuga seotud muutub valusaks ja jäigaks. Avaskulaarset nekroosi esineb tavaliselt reieluu kaela, lodiluu, kontsluu (os talus) või kuuluu (os lunatum) murru tagajärjel. • Myositis ossificans (luustuv müosiit- seisund, kus lihaskoes tekib luukude). Esineb tavaliselt pärast küünarliigese piirkonna suprakondülaarmurdu (põndaüline), kuid võib esineda ka teistes liigestes, spetsiifiliselt puusas, õlas, põlves. Probleem esineb tavaliselt parapleegia või peavigastusega patsientidel, kus passiivseid liigutusi ja venitusi teostatakse regulaarselt, sageli pinges lihase või suurenenud lihastoonuse tingimustes. Pärast tõsist
annaabi.ee 
