poiss) õpetajaks. · Aristotelesest sai kuningas Aleksander Suure nõustaja. Kuid kui 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele, naabus Aristoteles Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli. Kooli nimetati Lykeioniks või peripatee- tikute kooliks, kus Aristotelesel arutles õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripate) ARISTOTELES · Ta õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. · Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus õpetus oli ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. · Kirjutas traktaate (mida ka tänapäeval tuntakse), mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. · Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest ta tegi kuningale väga kehva soovituse. · Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks.
Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aristoteles läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis, mida kutsuti Lykeioniks. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks. Aristoteles õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi.Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla
õpilasena Ateenas 347 eKr läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike- Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Pythiasega. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aristoteles, pärast õpilase troonile asumist, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli, mida kutsuti Lykeioniks. Aristoteles õpetas Lykeionis 13 aastast (335–322 eKr.) Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Ta kirjutas dialooge ja ka traktaate, kirjutanud üle 400 teose. Pärast Aleksandr Suure surma esitati talle süüdistus jumalasalgamises, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Euboial. Seal ta suri varsti,
37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias õpilaste seas silma. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Väike-Aasias. Ta abiellus Atarneuse valitseja Hermiase kasutütre Pythiasega. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele naases Aristoteles Ateenasse. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Kool sai nimeks Lykeion. Aristoteles õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Tema looming on tohutu. Aristoteles kirjutas teadusteooriast, loogikast, moraaliõpetusest, psühholoogiast, bioloogiast, mehaanikast, matemaatikast jpm. Ta kirjutas ka dialooge ja traktaate. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuse. Aristoteles asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus.
Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12-aastane. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud gümnaasiumis. Kool sai nimeks Lykeion. Aristoteles õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Suuremalt jaolt kirjutas ta aga traktaate, mille lugemine nõuab põhjalikumat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus
Aleksander oli 12-aastane. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud gümnaasiumis. Kool sai nimeks Lykeion. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes edasi-tagasi jalutades . Aristoteles õpetas Lykeionis 335-322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga halvenesid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla
tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis, mida kutsuti Lykeioniks. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripate).Aristoteles õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla
riigijuhtimisega oma isa eemalviibimiste ajal. Aastal 336 eKr aga Philippos tapeti ühe tema ihukaitsja poolt ning Aleksandrist sai Makedoonia kuningas. Head suhted õpetaja ja kasvandiku vahel säilisid, kuid Aristoteles lahkus siiski Pellast umbes 50- aastaselt. Ta naases Ateenasse ning asutas oma kooli Apollon Lykeioni templi läheduses. Seda piirkonda nimetatigi vastavalt Lykeioniks. (Meos, 2000) 4 Lykeionis asus ka gümnaasium, milles enne oli toimunud õppetöö sofistide käe all ning mida nimetati samuti lykeioniks. Gümnaasiumi ümbritses aed, kus olid teerajad jalutuskäikudeks (kr peripatos) ja õppetöö toimus jalutamise ajal. Sellest siis ka Aristotelese koolkonna levinud nimetus peripateetikute (s.o "jalutajate") koolkond. (Meos, 2000) Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki (Lykeionit) osta. Raha oleks
nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis, mida kutsuti Lykeioniks. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripate). Aristoteles õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla
Temalt pärineb ka õpetus ideaalsest riigist (sarnaneb totalitarismile ja Sparta riigikorrale). Erinevalt Sokratesest kirjutab palju. Oma teostes esitab nii enda kui ka Sokratese tõekspidamisi nii, et vahel on Plantoni mõtteid Sokratese omadest raske eristada. Aristoteles (384-322 eKr). Oli Platoni õpilane. On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise"; "Voorus on keskktee äärmuste vahel". Oli Makedoonia Aleksandri õpilane 4 aastat. Asutas kooli Lykeionis, sellest nimest on tulnud lütseumi nimetus. Tema õpetuse puhul on tähtis mateeria ja olemus ehk vorm. Iga asja puhul on olemas mateeria (puitu on vaja laua materjaliks) ja olemus ehk vorm (puidul on vorm, et laud oleks laud). Aristotelese õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju. Hilisemal antiikajal ja eriti keskajal tunti kreeka klassikalist kultuuripärandit suurel määral just tema tööde kaudu. 2
Herakleitos - "Pantha rei" - kõik voolab. Zenani Apooria - vastuolulised laused (noole lend, Achilleus ja kilpkonn). Sofistid - tarkuse armastajad. Filosoofia ja retoorika õpetajad. Sokrates - "Ma tean, et ma midagi ei tea."; "Tunne iseennast." Temale järgnes küünikute põlvkond (Diogenes tünnis). Plaaton - idealismi rajaja, koopamüüt. Oma teosed pani kirja dialoogidena. Rajas oma akadeemia. Aristooteles - peripateetik (jalutaja). Õpetas õpilasi pargis jalutades. Tema kool asus Lykeionis. Rajas õpetuse riigist: Monarhia -> Türannia Aristokraatia -> Oligarhia Demokraatia -> Ohlokraatia (korralagedus). Platoni ja Aristootelese teosed on säilinud peaaegu tervikuna, tänu araablastele. Epikuurlased - prpageerisid rahulikku ja lõbusat elu. Stoiku - sisemiselt vaba ja rahulik inimene. Stoiline rahu - sisemine rahu. Skeptikud - kõiges kahtlejad. 8 1.8 HELLENISMI AEG. 330 EKR - 146 EKR.
Teadma peab ka tegutseja suutlikkuse kohta, tegutsemise konkreetseid tingimusi, kasutatavate ressursside kohta jm. Aristotelese poliitilise õpetuse olulised erinevused oma õpetaja õpetusest tulenevad nii nende olemisõpetuse ja tunnetusõpetuse erinevustest kui ka teoreetilise ja praktilise tegevuse erinevast käsitusest. Aristoteles saabus Platoni Akadeemiasse 18-aastaselt ja õppis-töötas seal ligi 20 aastat, kuni Platoni surmani; hiljem juhtis oma kaastöötajate akadeemilist tegevust Lykeionis. Kui Aristoteles sai juba küpseks mõtlejaks, alustas ta oma filosoofilise süsteemi ülesehitamist Õpetaja süsteemi kriitilise analüüsiga. (,,Platon on mu õpetaja ja sõber, aga tõde on mulle kallim".) Aristoteles kirjutas u 170 raamatumõõdulist tööd, vaid 47 vähemviimistletut neist on säilinud meie päevadeni. Platoni ideedeõpetuse kriitika. Aristoteles jõudis arusaamisele Platoni olemisõpetuse tuuma
ümbritsevate olevuste loomuse põhjal järeldusi selle kohta, milliseks inimsugu oleks võinud kujuneda, kui ta oleks jäetud üksnes enda hoolde. Just seda minult küsitaksegi, just seda kavatsen ma käesolevas Arutluses uurida. Kuna mu teema puudutab inimest üldiselt, püüan kõnelda viisil, mis oleks mõistetav kõigile rahvastele; või õigemini -- unustades ajad ja kohad, et mõelda ainuüksi inimestest, kellele ma kõnelen --, kujutan ma ette, nagu viibiksin Ateena Lykeionis 8 ja kordaksin oma õpetajate õppetunde, kohtunikeks Platonid ja Xenokratesed, kuulajaskonnaks -- kogu inimkond. Oo, inimene! Ükskõik, mis maalt sa ka pärined või millised on su tõekspidamised-- kuula: see on sinu lugu. Ma usun, et ma ei lugenud seda välja teiste sinusuguste raamatutest, sest need valetavad --, vaid otse loodusest, mis ei valeta kunagi. 9 Kõik, mis on pärit loodusest, on tõene--väär saab olla vaid see, mille ma olen tahtmatult ise lisanud