Endine igav ja eesmärgitu elu sai hoopis uue näo. Svidrigailov ei tahtnud enam mõeldagi oma endise mõttetu elu peale ning tegi kõik selleks, et Dunja süda võita. Suureks takistuseks sai aga mehe naine Marta Petrovna. Armastatu eest ollakse ju tavaliselt kõigeks valmis ja nii jätkus mehel julgust oma naise tapmiseks. Dunja aga ei tahtnud mõeldagi tööandja naiseks saamisest. Ta kolis emaga Peterburi ja pidas plaani hoopis Luziniga abielluda, kuid see ei meeldinud neiu vennale Raskolnikovile sugugi. Kui pulmaplaanid lõpuks katki jäid, sõitis linna ka Svidrigailov, kes ei olnud harjunud mõttega, et ta peab armastatust ilma jääma. Dunja poolehoidu püüdis ta võita rahaga. Neiu jäi aga oma otsusele kindlaks. Nüüd ei olnud vaesel mehel midagi teha. Koos Dunjaga kadus ka tema elu mõte. Surnud oli ka Marta Petrovna, kelle ülalpidamisel ta varem oli elanud
kes püüdleb millegi kõrgema poole ja mõtles, et kui ta tapab kõigi poolt vihatud vanaeide, siis pole see kuritegu, vaid tõend sellest, et ta kuulub erandlike inimeste hulka. Kindlasti võib lugeda oluliseks ka seda, et Raskolnikov elas vaesuses, ta oli üks niinematatud alandatutest ja solvatutest. Tal oli hädasti raha vaja. Teda valdas ka süütunne ema ja õe ees. Dunja kavatses raha pärast, selleks, et venda toetada, abielluda talle ebameeldiva mehe Luziniga. 2. Sonja Marmeladova ja Raskolnikovi vastandlikkus: Raskolnikov on väga haritud ja abivalmis. Tal oli vajadus tõestada endale, et ta on eriline ja teistest parem. Sonja Marmeladova vastupidiselt on väga lihtne inimene. Ta ei püüelnud millegi võimatu ega keerulise poole. Sonja on väga tundeline inimene, sest ta on ülesse kasvanud suures paljulapselises perekonnas, kus üksteise eest hoolitsemine on igapäeva tegevus ja harjumus
Keegi ei oleks uskunud, et ta sellise tööga hakkama saaks. Raskolnikovi põhimõtte järgi võib jaotada ka inimeste iseloomu, mille nad välja näitavad, kaheks: tõeks ja teeskluseks. Seega võib öelda, et inimesed, kes tunduvad korralikud ja on targad ning tublid võivad sisemuses olla hoopis midagi muud. Tihtipeale toimivad inimesed meelega valesti. Siin võib näiteks tuua Dunja käitumine enne esimest kohtumist Luziniga Peterburis. Kuigi Luzin oli palunud kirjas Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja seda ikkagi. Ta tahtis just näha, mis saab siis, kui ta Luzini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Dunja ema, Pulheeria Aleksanrovna, oleks talitanud just vastupidi. Ema kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Ka Dunja teadis, et sellega võib ta ilma jääda Luzinist ja tema rahast
Keegi ei tea, mis/kes meie sees neid mõtteid juhib või miks me üldse selliseid mõtlematuid tegusid teeme. Kas oma heaolu jaoks või lihtsalt me arvame, et see on meile hea? Dostojevski maailmakuulsas teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljusid erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ning isikupärane, olles omane ainult neile, mitte kellelegi teisele. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Luziniga Peterburis. Kuigi kirjas oli Luzin palunud Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja vastupidi ja kutsus ikkagi. Ta tahtis just näha, mis siis saab, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Arvatavasti naine tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Aga seevastu Dunja ema, oleks talitanud just vastupidi, ei oleks Raskolnikovi õhtusöögile kutsunud, kuna ta kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Kuid loomulikult ka Dunja teadis seda, et
Endine igav ja eesmärgitu elu sai hoopis uue näo. Svidrigailov ei tahtnud enam mõeldagi oma endise mõttetu elu peale ning tegi kõik selleks, et Dunja süda võita. Suureks takistuseks sai aga mehe naine Marta Petrovna. Armastatu eest ollakse ju tavaliselt kõigeks valmis ja nii jätkus mehel julgust oma naise tapmiseks. Dunja aga ei tahtnud mõeldagi tööandja naiseks saamisest. Ta kolis emaga Peterburi ja pidas plaani hoopis Luziniga abielluda, kuid see ei meeldinud neiu vennale Raskolnikovile sugugi. Kui pulmaplaanid lõpuks katki jäid, sõitis linna ka Svidrigailov, kes ei olnud harjunud mõttega, et ta peab armastatust ilma jääma. Dunja poolehoidu püüdis ta võita rahaga. Neiu jäi aga oma otsusele kindlaks. Nüüd ei olnud vaesel mehel midagi teha. Koos Dunjaga kadus ka tema elu mõte. Surnud oli ka Marta Petrovna, kelle ülalpidamisel ta varem oli elanud.
juure, kuid ei öelnud talle midagi. Tänaval nimetas sama mees Raskolnikuvi mõrtsukaks. Raskolnikov naases sellepeale koju tagasi. Raskolnikov nägi õudusunenägu. Ärgates oli keegi võõras tema toas. NELJAS OSA Külaliseks oli mees, kelle juures Dunja varem töötas. Marfa Petrovna oli testamendis jätnus Dunjale 3000 rubla. Razumihhin ja Raskolnikov läksid õhtusöögile. Mindi tülli Dunja peigmehega. Keegi ei soovinud teda endam kunagi näha. Kõik olid õnnelikud, et nad enam Luziniga tegemist ei pea tegema. Razumihhin tegi ettepaneku hakata raamatuid tõlkima ja kirjastama. Ideega oldi nõus. Raskolnikov lahkus ning teatas, et nad teda ei otsiks. Tuleb ise tagasi kui soovib. Razumihhin jättis pere eest hoolitsema Raskolnikov läks Sonja poole. Enne lahkumist ütles Raskolnikov, et kui ta homme naaseb ütleb ta Sonjale, kes tappis Lizaveta. Nende jutuajamist kuulas pealt Svidrigailov(mees, kelle juures Sonja ennem töötas) Raskolnikov läks jaoskonda
juure, kuid ei öelnud talle midagi. Tänaval nimetas sama mees Raskolnikuvi mõrtsukaks. Raskolnikov naases sellepeale koju tagasi. Raskolnikov nägi õudusunenägu. Ärgates oli keegi võõras tema toas. NELJAS OSA Külaliseks oli mees, kelle juures Dunja varem töötas. Marfa Petrovna oli testamendis jätnus Dunjale 3000 rubla. Razumihhin ja Raskolnikov läksid õhtusöögile. Mindi tülli Dunja peigmehega. Keegi ei soovinud teda endam kunagi näha. Kõik olid õnnelikud, et nad enam Luziniga tegemist ei pea tegema. Razumihhin tegi ettepaneku hakata raamatuid tõlkima ja kirjastama. Ideega oldi nõus. Raskolnikov lahkus ning teatas, et nad teda ei otsiks. Tuleb ise tagasi kui soovib. Razumihhin jättis pere eest hoolitsema Raskolnikov läks Sonja poole. Enne lahkumist ütles Raskolnikov, et kui ta homme naaseb ütleb ta Sonjale, kes tappis Lizaveta. Nende jutuajamist kuulas pealt Svidrigailov(mees, kelle juures Sonja ennem töötas) Raskolnikov läks jaoskonda
Avastanud vea Marfa Petrovna läheb maale näidates kirja ja nõudes Dunja süütust ja jumalikkust. Sellel ajal, Marfa Petrovnal oli ,,kinsman", Pjotr Petrovits Luzin, kes tahtis vaest, kindla reputatsiooniga naist, kes on kahtlemata kaasavara ja tänu sellele alatiseks truu. Ta palub naise kätt ja too nõustub. Lõpuks Pulheeria Alexandrovna ütleb oma pojale, et nii tema kui ka Dunja on varsti St. Peterburis, et olla koos Luziniga, kes leiab neile sobiva pinna elamiseks ning ema lubab pojale saata rohkem raha niipea, kui ta seda laenata saab. Peatükk 4 Raskolnikov leiab, et Dunja ei abiellu eales enda ohverdamiseks venna nimel. Ta järeleandmatult keeldub sellisest ohrvist öeldes: ,,Kuni mina elan, seda abiellu ei toimu". Edasi näeb ta Luzini kurja ja nõelava inimesena, kes lubab oma kihlatul ja tolle emal sõita talupoja vankris 17 vertsa ja kolmanda klassi vagunis rongis
Tegevus toimub 1860-ndate aastate Peterburis, mis ühelt poolt on piinatud naiste, nälgivate laste ja haigete enesetapjate linn, teiselt poolt aga rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja hangeldajate paik. Romaani peategelaseks on vaesunud aadliperekonnast pärit Rodion Romanõts Raskolnikov, kes äärmise puuduse tõttu oli sunnitud õpingud ülikoolis katkestama. Mitmete põhjuste (haigus, meeletu vaesus, õe Dunja alandav ,,kasulik" abielu ametnik Luziniga)kokkulangemisel otsustab ta tappa ja paljaks röövida liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Raha abil tahab ta olla täisväärtuslik ühiskonna liige  tema idee järgi korvaks see kuriteo (1 väike kuritegu 1000 heateo vastu), sest maailma ümber kujundavad geeniused ei peatu eesmärgi nimel ei vere ega ohvrite ees. Kuid kuriteost enesest sai Raskolnikovi lootuste täielik kokkuvarisemine ning kohutav karistus. Ta ei kasuta röövitud rahast sentigi ning pärast mõrva
ja seepärast on ka inimene saladus. Kuna kõiki huvitavad saladuslikud asjad, siis huvitab neid ka inimene. Sellepärast uurivadki ka paljud kirjanikud inimest ja tema mõttemaailma. Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljud erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Luziniga Peterburis. Kuigi Luzin oli palunud kirjas Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja seda ikkagi. Ta tahtis just näha, mis saab siis, kui ta Luzini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Dunja ema, Pulheeria Aleksanrovna, oleks talitanud jut vastupidi. Ema kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Ka Dunja teadis, et
Svidrigailovi naine Marfa Petrovna kuulis seda pealt ning sai asjast valesti aru. Ta viskas Dunja majast välja ja hakkas tema kohta külas kuulujutte levitama. Svidrigailov tunnistas oma naisele üles, kuidas asi tegelikult oli ja ta naine vabandas Dunja ees ning käis kõikide tuttavate juures rääkima sellest, kuidas see lugu tegelikult oli. Dunja hakkas saama palju tööpakkumisi, kuid ta keeldus neist. Marfa otsis Dunjale isegi kosilase, kellega neiu kihlus - Luziniga. Ema ei rääkinud tütre kihlatust hästi, mille peale Raskolnikov otsustab, et ei lase neil abielluda. Ema arvab, et abielludes aitaks Luzin ka Raskolnikovi rahaliselt. Raskolnikov avastas, et on teel Razumihhini poole, kuid otsustas siis, et läheb sõbra juurde peale kuritegu. Koju minnes nägi ta turul Lizavetat ja sai teada, et teda pole järgmisel õhtul kodus. Raskolnikov otsustas sel ajal tappa liigkasuvõtja. Järgmisel päeval tegi mees ettevalmistusi
1860'ndate Peterburi  Raskolnikov tahab olla raha abil täisväärtuslik ühiskonnaliige, tema idee kohaselt korvaks tema üht kuritegu 1000 heategu. Põhilised süzeeliinid: Raskolnikov; Marmeladovid; Raskolnikovi ema ja õe Dunja lugu; Svidrigailov ja Luzin. Tapmise põhjused 1. Raskolnikov tahtis seda julgeda, enese proovilepanek. 2. Tahtis teistele head teha  uskus, et varastatud raha saab teha palju head. 3. Ta ei tahtnud, et õde tema pärast Luziniga abiellub. 4. Liigkasuvõtja polnud enam nõus temalt pante võtma. 5. Tahtis korraga palju kapitali saada. Raskolnikovi teooria hakkab tema enda vastu pöörduma, sest ta tapab Lizaveta. Esialgu pettub Raskolnikov iseendas, leiab, et tema on nõrk, mitte tema teooria. Raskolnikov tunnistas oma kuriteo Sonjale üles, sest tahtis seda kellegagi jagada ja enam mitte üksi olla. Põhiprobleemid: 1) Kas on õige, et mõnel on õigus tappa ja teisel mitte?
Pidi oma väites pettuma, kõik inimesed on võrdsed. Raskolnikov pettus iseendas ning lõpuka ka oma teoorias  nõrk, polnud teooria vääriline. Ei saavutanud mida soovis. Uskus algul oma elu ühte põhimõtet, kuid sunnitööl hindab ümber. Miks läheb tapma? 1)tahtis julgeda  tõestus teooriale; proovile panek, kas ta on eriline; 2)tahtis head teha vaestele ja perele  kuid tapab Lizaveta, trambib üle II inimgrupist, keda aidata tahtis. Headusega jõuab kuritööni; 3)Dunja abielu Luziniga  tüdruku müümine, L tundus juba kirja lugemisel vastumeelsena; 4)liigkasuvõtja ei olnud nõus tema asju panti võtma; 5)tahtis rikkaks saada  tahtis korraga kogu kapitali, mitte kopikaid korjata. Kas tapmine võib olla õigustatud? R. arvas, et teeb vaestele inimestele heateo, kui tapab liigkasuvõtja, kuid sellega koos pidi tapma ka tema õe ja tänu sellele saab aru, kuidas ta tegelikult trambib üle sama klassi inimestest, keda ta aidata tahab. Tapmine võib olla
ja seepärast on ka inimene saladus. Kuna kõiki huvitavad saladuslikud asjad, siis huvitab neid ka inimene. Sellepärast uurivadki ka paljud kirjanikud inimest ja tema mõttemaailma. Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljud erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Luziniga Peterburis. Kuigi Luzin oli palunud kirjas Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja seda ikkagi. Ta tahtis just näha, mis saab siis, kui ta Luzini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Dunja ema, Pulheeria Aleksanrovna, oleks talitanud jut vastupidi. Ema kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Ka Dunja teadis, et sellega võib ta
annaabi.ee 
