vastu, eitab seda. Tihtipeale on siis teineteise mõistmine parem üle ühe põlvkonna. · Ars nova ajastus näeme siis midagi hoopis enamat, kui vaid järjekordsete muusikute põlvkonna uut stiili see on paljuski ka uue ajastu, renessanssi algus. · Keskaegses kultuuris elasid kunstilised tekstid( maalitud pilt või muusikapala) hoopis teistsugust elu ja olid teistsuguse loomingu tulemuseks kui uusaegsed kunstiteosed. · Keskajal on laulud, luuletekstid ja kujutava kunsti teosed traditsiooni osad laulikud või kunstnikud pole neid loonud isikupäraste teostena, mina peaks siduma looja nimega.
· 1729 Collegium Musicumi juhtimine, hea orkester · 1740. aasta paiku aktiivsest muusikaelust kõrvale tõmbuma · 1730. aastate lõpul heideti ette muusika keerulisust ja raskepärasust, peeti ka iganenuks · Vokaalmuusika: põhiosa kirjutatud Leipzigis. · Kantaadid: Üle 300 kirikukantaadi (neist ligi 200 säilinud). Kantaadi osad: aariad, retsitatiivid, koorid, koraalid, ork. osad; tekst piibilist, ka spetsiaalsed luuletekstid, kanti ette jumalateenistustel. · Säilinud ka 20 ilmalikku kantaati, mis mõeldud erinevateks pidustusteks · Vokaal suurteosed: kõik kirjutatud Leipzigis. Passioonid. Passioon-kannatuslugu. Zanriliselt oratooriumid, mille sisuks Kristuse kannatuslugu. Nagu ooper, jutustatakse mingit lugu, olemas on aariad, koorid, ork. osad, retistatiivid, ansamblid, aga pole lavalist liikumist, dekoratsioone, kostüüme. Kanti ette Suurel Reedel. "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon"
Leonisus organumid kahehäälsed, sarnanevad ilmaliku tantsulauluga. Perotinus kolme-ja neljahäälne organum. Gregoriuse koraal on muutunud veelgi aeglasemaks ja temast on saanud pikad tugihelid. # Motett uus mitmehäälsuse vorm 13. Sajandist. Aluseks on põhimeloodia, mis küll ei pea enam pärinema tingimata gregooriuse laulust. Motett tekkis kirkulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad kommenteerivad ladinakeelsed vaimulikud luuletekstid. Gooti motett I hääl alumine e tenor, teksti on vähe ja seda häält võidi mängida ka pillil II hääl ladinakeelne vaimulik tekst III hääl prantsuskeelne ilmalik tekst 13. Saj lõpul keelati siiski motetizanr kirikus, põhjuseks toodi kompositsiooni keerukus, mistõttu tekst muutus kuulajaile arusaamatuks: motett oli lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet kanda liturgilist teksti. Siitpeale muutus motett tükiks ajaks peamiselt
seisund ja tema üksiolek ( ,,Telelaps", ,,Ühel lapsel" ). Aja jooksul on kasvanud luuletaja oskus lapsega kontakti luua mitmesuguste koomiliste aspektide kaudu. 1988. aastal ilmus ulatuslik luule valikkogu ,,Vana vahva lasteaed" Leelo Tungla uuema aja lasteluule raamatud on näiteks ,,Sabaga päike" (2007), ,,Lepatriinu faksiga" (2004, valikkogu), ,,Pururikas laps" ( 2002. a raamat, kus L. Tungal oli vaimustuses väikese tüdruku Kadi Li joonistustest, ning kirjutas neile juurde oma luuletekstid), ,,Salajutt" (2006), ,,Koer tunneb koera" (2006), ,,Tibu sünnipäevapidu" (2007), ,,Reks ja Tuks" (2007), ,,Piilu Peep ja pardimamma" (2007) Minule tundub, et äärmiselt palju uuema aja, väikelastele mõeldud, lasteluule raamatuid ongi Leelo Tunglalt ilmunud just 2005- 2007 aastal. Palju luuletusi on koertest, palju ka jõuluteemalisi ja päkapikkudest. Raamatud on väga lastepärased, rohkete illustratsioonidega.
sest nad usuvad Heebrea kirja põhjal, et alates Jeesuse Kristuse tulemisest kehtib Jumala ja inimkonna vahel uus leping. Judaistid ei tunnista Uut Testamenti ega Tanahi nimetamist Vanaks Testamendiks, kuigi paljud neist peavad Jeesust ajalooliseks isikuks ning isegi ühe tanna õpilaseks. [2]. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad (õpetus- ehk tarkuseraamatud ning luuletekstid). Peamiselt on selles käsitletud Juudamaa ja Iisraeli ajalugu ning usundi arengut, Jumala tegusid enne Kristluse sündi, lepinguid, mille Jumal tegi oma valitud rahvaga, et rahvast ette valmistada lunastaja (Jeesuse) vasyuvõtmiseks. Tuntumad Vana Testamendi teemad ja motiivid on maailma loomine, pattulangemine ( Aadam ja Eeva ), Kaini ja Aabeli lugu, veeuputus ning Jumala leping Noaga, Taaveti ja Koljati võistlus. [3]. 3. Uus Testament e. Evangeelium
Perotinus - tegevusaeg 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algusel. Kolme- ja neljahäälse organumi ilmumine. Ülemised hääled liiguvad rütmikalt, gregooriuse koraal on aeglane ja sarnaneb kordamisega (pikad vahehelid). motett hakati kirjutama 13. sajandil Pratsusmaal. Mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on laenatud põhimeloodia, aga see ei pea tingimata olema gregooriuse koraal. Tekkis kirikulauluna ja on mitmetekstiline laul. Algselt kõlasid vaimulikud luuletekstid, mis olid ladinakeelsed. 3-häälsed. 9. Iseloomusta gooti motetti. I hääl prantsusekeelne, ilmalik armastuslaul. II hääl tavaliselt ladinakeelne vaimulik laul. III hääl tenor, ladinakeelne, gregooriuse koraal, vähe teksti, võidi mängida ka pillil. 10. Iseloomusta kiriku suhtumist motetizanrisse. 13. sajandi lõpul keelati motetizanr kirkutes, sest see oli keerukas ja tekst muutus arusaamatuks, mis ei täitnud enam zanri põhiülesannet ehk liturgilise teksti kandmist.
H.Runnel 1970. ja 1980. aastate luule keskseteks nimedeks kujunevad Juhan Viiding, Hando Runnel ja Doris Kareva.runnel saab tuntuks kaduva keskkonna laulikuna, Viiding viljeleb uue/ilmelist linnaluulet ning Kareva kehastab omamoodi sidet eesti klassikalise luuletraditsiooniga. Sotsiaalne surve suurendab varjatud rahvuslikku vastupanu, näiteks luuletekstid sisaldavad ridadevahelisi salasõnumeid ja võib rääkida isegi nn vastupanu/luulest (Runnel "Punaste õhtute purpur", mistõttu lõhe ametliku ja mitteametliku kirjanduse vahel hakkab taas suurenema tekib underground/luule. Tekstid levivad käsikirjaliselt, veelgi sagedamini suuliselt luulelugemisel või rockkontsertidel.Sageli tekib otseside laulutekstidega, rockmuusika tekstiautoritest avaldavad debüütraamatuid Ott Arder ja Villu Kangur.Punklaulude tekstidest
Näide: J.S.Bach "Talupoja kantaat" Oratoorium Vokaalinstrumentaal suurteos solistidele, ansamblitele, koorile ja orkestrile. Tekkis Roomas ~1600 a. Oluline sooloaaria solisti üksiklaul, sisult lüüriline vaatlus, mida saadetakse pillidega. Jutustaja e. evangelist kannab sündmuste arendut teoses esinemine retsetatiivne. Koor kehastab massistseene, nö ühiskonda. Kooride vahel koraalid. Esialgselt pühakirja tekstid (Vana testament, lad. k), hiljem luuletekstid ka rahvuskeeles. Kuulsamad loojad Itaalias: Crissini; Saksamaal: Schlütz (jõululugu, Jeesuse ülestõus, kannatus), suurim meister Händel Passioon kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Põhineb 4 evangeeliumil. Kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Ülesehitus: lisanduvad tegelaskujud ja nende otsene kõne; passiooni ava ja lõpukoor
enam ei pea pärinema tingimata gregooriuse laulust. See laenatud viis on samuti alumises hääles, mida nüüd nimetatakse tenoriks (Id k tenere - hoidma, püsima). Selle kohale lisati uusi hääli, millega käisid nüüd aga kaasas ka uued tekstid. Gooti ajastu motett on seega mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitmetekstiline laul. Motett tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad ja kommenteerivad ladinakeelsed vaimulikud luuletekstid. 13. sajandi teisel poolel hakati aga ülahäältes kasutama ka prantsuskeelset, enamasti ilmalikku luulet. Kõige tüüpilisemas gooti motetis on kolm häält. Alumises, tenoris, on teksti väga vähe ja seda häält võidi mängida ka pillil. Teises hääles (Id k dupluin - teine) on tavaliselt ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas ftriplinn -- kolmas) prantsuskeelne ilmalik tekst. Triplitin'i tekst on sageli meeleline armastuslaul. 10
Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19. sajandi keskpaika 1849 Carl Körber „Karjalaste luggemisse ramat“ – I täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat 1866 Fr. R. Kreutzwald „Eestirahwa Ennemuistesed jutud“ 1884 J. Kunder „Eesti muinasjutud“ Missugused luuletekstid liigituvad lasteluule alla? rahvaluule, lastele kirjutatud luuletused, täiskasvanutele kirjutatud, aga lastele mõistetav luule, proosatekstidest pärinevad salmid-laulud. Lasteluule Jannsenist 19. sajandi lõpuni. Esimene lastele määratud ilmalik värsiraamat: Johann Voldemar Jannsen “Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühhade kingitusseks” 1865 1889 Juhan Liiv „Sakalas” laps peab samastuma tegelasega ja keel peab kerge olema. Algus: klassikud, kelle tekstid trükitakse lugemikes, 19
" Sel ajal noppisid ka miilitsad Villu käest kilode viisi metallist kette jm. Need ja vägev kukehari olid tema mooduseks silma paista. Villu ise arvab, et ilma pungita oleks võinud temast saada kunstnik või kirjanik. (Blackplait & Boomfield 2009:32) Pilt 2 Villu Tamme (http://punk.bumpclub.ee/) [24.04.2011] 5.2 Tõnu Trubetsky Tõnu Trubetsky on sündinud 1963.aasta 24.aprillil Tallinnas. Peamiselt on Tema luuletekstid sündinud samuti laulutekstidest. Need on koondatud kogumikesse ,,Pogo", mis ilmus aastal 1989, ning 1994.aastal ilmunud ,,Anarhia". Pilt 3 Tõnu Trubetsky (http://www.epl.ee/) [24.04.2011] 17 Tema luule on kasvanud käsikäes tema juhitava ansambliga Vennaskond, kus Ta on solist ning asutaja. Tema peamisteks teemadeks on manifesteeriv hoiakuluule, apokalüptiline
22 tähte. Toodi esile vokaalide ja konsonantide erinevus. Kohalikud tähestikuvariandid arenesid välja, aga üldiselt oli sama. Esimesed kirjad on nö graffitid ja ohvritalituste aruanded. Heksameetrilised teksid. Kes vähegi oskas, see kirjutas, st et kirjaoskus levis juba algusest peale suht laialdaselt. Allikad Kui sai alguse kreeka tähestik, said alguse ka allikad. Arhailisest perioodist ei ole mitte ühtegi samast perioodist päris jutustavad allikad. Kõik on luuletekstid, mis ei tegele arhailise perioodi ajaloosündmustega. Luule on jagavat kaheks: eepiline luule, mis on kindlasti heksameetriline ja lüürika, mis kanti ette lüüra saatel. Oli kangelaseepika, ülistati mineviku kangelasi. Lüürika oli pühendunud aristokraatlike autorite seisukohtade väljatoomiseks. Silmapaistev oli Solon- ta avaldas oma seisukohti värsivormis. Laulu ja laulikute võistlused olid tüüpilised. Kangelaseepika ja õpetuseepika. Homeros ja Hesiodos. Kykliline eepos
annaabi.ee 
