"Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos: Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismi vastase koguteose: "Vastutusrikkal ajal"-1933 Lõppsõna: Johannes Vares Barbarus on eesti luuleloos tähtis ühelt poolt julge eksperimenteerijana, teisalt kui järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Kasutatud materjal: http://www.kirmus.ee/erni/autor/barb_fo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares 20.sajandi 1 poole Eesti kirjandus- gümnaasiumi kirjandusõpik Küsimused:
Esimene luuletuskogu ''Mulgimaa''; külalauliku-tppo, omapära tuleb esile huumori kaudu, luuletustes leidub ühiskondlikku satiiri. Modernistlik luule Eesti luules leidub näiteid futurismist, millele lisandusid kubism ja konstruktivism eeskätte kujutatavast kunstist tulnud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus (1890-1946) luuleloos tähtis eksperimenteerijana ja järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Modernistlikud luulekogud: ''Geomeetriline inimene'' (1924), ''Multiplitseerit inimene'' (1927). Modernistliku luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud; konstrueeritud. Iseloomulikuks on teksti paigutamine kahele (või mitmele) tasandile. Realism ja uusromantism Kaks suurt kirjandusvoolu: uusromantism ja realism. Juhan Sütiste oli realistliku luule tähtsaim esindaja
leidub ka ühiskondlikku satiiri. Neis pilatakse ühiskonnaelu ebakohti, inimeste raha- ja karjäärihimu. ("Mulgimaa"-luulekogu) 1920.aastate murdeluule vastaspoolel leidub eesti luules näiteid futurismist. Sellele lisandusid kubism ja konstruktivism- eeskätt kujutavast kunstist tuntud voolud, millele on iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus oli eesti luuleloos tähtis ühelt poolt julge eksperimenteerijana, teisalt kui järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Luulekogus "Geomeetriline inimene" loob Barbarus võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil- sirg-ja kõverjooned, kolm-ja nelinurgad, ringid jne. Tuntumaid luuletusi selles kogus on "Autoportree". Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma.
käsitlevad olemist ning filosoofiat. Ta süvendas luule sümboolikat ning rikastas luule kõlavahendeid. Enno oli üks esimesi eesti luuletajaid, kes hakkas järjekindlalt kasutama vabavärssi. Üldise tunnustuse sai Enno alles pärast surma. Enno luule väärtusi taipas esimesena Henrik Visnapuu, esindava kogumiku ,,Valitud värsid" koostas 1937. aastal Bernard Kangro, kelle saatesõna andis Enno lüürikale väärilise hinnangu eesti luuleloos. Enno igatsusluulel on hingehoidev toime nii paguluses viibinud eestlastele kui ka okupeeritud kodumaale jäänuile. Inimlikud igatsused ei kao ja see hoiab Enno luule üha elavana. Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/#hl=et&source=hp&q=ernst+enno&lr=&aq=f&aqi=g8&aql= &oq=&gs_rfai=&fp=d586f5f1a4363051 http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno Raamat Ernst Enno ,, Igatsuse laulud" Raamat Ernst Enno ,,Kadunud kodu" http://www.geo.ut.ee/oudekki/enno.html
Visnapuu tegi eesti kirjanduse juures asju, mida teised ei teinud, ta oli eriline autor. Graafilise luule algataja Eestis. Talle meeldis julgelt eksperimenteerida. Tema luuletuste juures on oluline musikaalsus, eriti esimeste luuletuste puhul, kuid ka hiljem on kõlaseostel tema luules oluline osa. Tema looming on suguluses vene sümbolismivärvinguga futurismiga. Esikkogu on 1917. a ilmunud ,,Amores", mis on ebaühtlusele vaatamata tuumakamaid ja isikupärasemaid esikkogusid eesti luuleloos, see on Visnapuu poeediisiksuse väljendus. ,,Amores" väljendab ebakõlalise maailma ja vastuoludes heitleva luuletajamina nägemusi. Keskne teema on armastus. 1920. a ilmus kolmikkogu ,,Talihari" (ajalaulud), ,,Hõbedased kujutised" (armastuslüürika) ja ,,Köo-orvik" (kõla- ja vormieksperimendid). Visnapuu arenes märgatavalt ja suundus oma teele ning murdis välja maailmavalisuse ajaluule ühekülgsusest. See viis ta aga eemaldumise ja üksiolemiseni. 1925
Absurdidraama kirjutamine mängib luule juures kaasa. Jüri Üdi (1960-1970ndateni). Seejärel valikkogu ,,Ma olin Jüri Üdi"(1978) - suurem osa on Jüri Üdi luulet ja lõpus Juhan Viidingu luule. Nime vahetus on ka perioodi vahetus: sisu muutus. Üdi ja Viidingu suhe on värvikas, Üdi on avaram. Juhan Viiding kõiki Jüri Üdi luuletusi poleks kirjutanud. Pöördeline tähendus, järsk etteennustamata muutus 20. sajndi II poolel Eesti luuleloos. Jüri Üdi luuleperiood algas 1968.a. ,,Realistliku ingli laul" (1968) kirjutatud väga mässulises võtmes, ähvardav meelsus. Jüri Üdi luules on miljon lahendust. Kui ta oli kõik selle kirja pannud, siis see muutus paratamatuseks. Väga eredaks kaasaegse luule autoriks sai 1970ndatel. ,,Detsember" (1971) 2. tulemine, mingil määral ka 3. tulemine. Esimene päris suuretiraaziline luulekogu, mis Jüri Üdi fenomeni laiemale kandepinnale viib.
välja astumist. Saksa kirjandus. Alles 17.sajandil algas saksamaal luule ja kirjanduse areng. Mõned luuletajad võtsid oma südameasjaks luule arendamise ja uuendamise. Vahepeal ei saanud luule areneda, sest oli reformatsioon ja ajad olid rasked. 17.saj I poolel oli 30- aastane sõda, mis oli saksamaal kurbade tulemustega. Martin Opitz oli üks neist arendajatest ja uuendajatest. Kirjutas "Raamat saksa poeetikast" (1624), mida on peetud pööranguliseks hetkeks saksa luuleloos. Pleaadi manifest (1549) oli üks, millele ta teose kirjutamise toetus. Opitz kirjutab erinevaid klassikalisi värsivorme, kirjeldab ja tutvustab neid, ning mida on võimalik nende vormide abil väljendada. Komöödia, tragöödia, ekloog, eleegia jne teemad. Opitz nõuab klassikalist selgust väljenduses, seda dendentsi mis hakkas valitsema klassitsismis. (Klassitsism jõustus alles kümmekond aastat hiljem.) Opitz ei ole äärmuslik, räägib ka et luule peab sündima hinge erutuse ajel
talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" on oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast. Jutustuse peategelase Villu romantilised unistused, igatsused ja nende kokkuvarisemine tegelikkuse raskuste all on suuresti sarnased Liivi enda saatusega. Vari saab teoses sümboli tähenduse, osutades inimese saatuse ettemääratusele. Liivi tundeintensiivne luule avas uue lehekülje eesti luuleloos, näidates teed XX sajandisse. Ma lille sideme võtaks -- sind köidaks sellega, sind köidaks sellega ühte, oh õnnetu Eestimaa! Ma taeva sina võtaks, võtaks päikese särava, võtaks eha, võtaks koidu --
teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" on oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast. Jutustuse peategelase Villu romantilised unistused, igatsused ja nende kokkuvarisemine tegelikkuse raskuste all on suuresti sarnased Liivi enda saatusega. Vari saab teoses sümboli tähenduse, osutades inimese saatuse ettemääratusele. Liivi tundeintensiivne luule avas uue lehekülje eesti luuleloos, näidates teed XX sajandisse. Pilet 9 Lev Tolstoi elu ja looming 1828-1910 Lev lapsepõlv kurb ema suri varakult. Samuti ka isa. 9 aastaselt jäi ta orvuks. Lev oli palju vendi ja õdesid kes suutsid ta elu õnnelikuks teha. See jäi talle meelde kogu eluks. 1841 kolisid nad kaasanisse. Seal sai ta hea kasvatuse. 1844 astus ta Kaasani ülikooli, algul Idamaade keelte pärast õigusteaduskonda. - 1847 soovis ta sealt lahkuda
talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" on oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast. Jutustuse peategelase Villu romantilised unistused, igatsused ja nende kokkuvarisemine tegelikkuse raskuste all on suuresti sarnased Liivi enda saatusega. Vari saab teoses sümboli tähenduse, osutades inimese saatuse ettemääratusele. Liivi tundeintensiivne luule avas uue lehekülje eesti luuleloos, näidates teed XX sajandisse. 10. Lev Tolstoi elu ja looming Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt,
realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" on oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast. Jutustuse peategelase Villu romantilised unistused, igatsused ja nende kokkuvarisemine tegelikkuse raskuste all on suuresti sarnased Liivi enda saatusega. Vari saab teoses sümboli tähenduse, osutades inimese saatuse ettemääratusele. Liivi tundeintensiivne luule avas uue lehekülje eesti luuleloos, näidates teed XX sajandisse 35 Juhan Liiv ,,Ta lendab mesipuu poole" 1905 Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse - ta lendab mesipuu poole. Ja langevad teele tuhanded; veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole! Nii hing, oh hing, sa raskel a'al - kuis õhkad sa isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal - kuis ihkad sa isamaa poole!
annaabi.ee 
