Lugesin Juhan Smuuli luulekogu "Väike luuleraamat." Juhan Smuul oli kuulus Eesti kirjanik, kes sündis 18.02.1922 ja suri 13.04.1971. Luuletaja sündis Koguva külas, Muhumaal. Preagu asub seal Muhu muuseum. Ta õppis 1930-1936. aastal Piiri algkoolis ja hiljem ka Jäneda põllutöökoolis. Tervise tõttu jäid tal õpingud pooleli. Juhan Smuul käis 1941-1944. aastal sõjaväes ning sealt edasi on töötanud vabakutselise kirjanikuna. Ta on väga tunnustatud kirjanik. Muuhulgas on ta saanud sellised preemiad nagu Eesti NSV teeneline kirjanik 1955. aastal ja ENSV rahva- kirjanik 1965. aastal. Luulekogus on valik erinevaid tema luuletusi ja see on 170 lehekülge pikk. Juhan Smuuli "Väikse luuleraamatu" valisin ma selleks, et tutvuda Smuuli loominguga. Ma polnud ta loominguga varem kokku puutunud ja oli huvitav lugeda. Luulekogu läbivaks teemaks oli meri, sealhulgas ka ilmastikuolud merel. Näide luuletuste läbiva teema kohta: "A...
poeg. Lõpetas 1958 aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Töötas 1974–1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadurina hiljem ka vaneminsenerina. 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana ning 1983–1988 uuesti Tartu Ülikoolis. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Ta on kirjutanud luuletusi, proosat kui ka esseesid. 3. Luulekogul „Õhtu toob tagasi kõik“ puuduvad teemad. 4. Luulekogu paistab silma oma rahu, sisemise selguse ja puhtusega. Selles kõneldakse igapäevasest elust, ent hariliku ja üksiku tagant tõuseb seos üldise, suurega. 5. Kõige enam meeldis mulle luuletus „Lapsest saadik olen“. See luuletus oli minu jaoks justkui inspiratsiooniallikas. Kõige paremini ja meelde mõte, et kui tahad midagi saavutada ei ole oluline kaua selleks aega läheb või kui palju selleks harjutama peab,
Kirjutas algul isa oli Napoleoni kindral, ema kuninga vormilt klassitsistlikku luulet. Draama pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor ,,Cromwell" eessõnast sai Prantsuse kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik romantismi manifest ning Hugost mõtteviis alguse, hiljem lisandus romantikute noorema põlvkonna juht. Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta Pöördeline tähtsus tema loomingus oli eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning luulekogul ,,Idamaised laulud", romantilised vaated kunstile tõid mõneti värssdraamal ,,Hernani", mille esietendus kaasa ka "romantilise", demokraatliku tähistab romantismi võitu klassitsistlikku mõttemuutuse poliitika vallas. 20.aastate teatri üle, ja ajaloolisel romaanil jooksul lähenes pikkamisi romantismile, ,,Jumalaema kirik Pariisis". päris metsikuks kunagi muutumata, sai perekonnaisaks ja hulga laste isaks.
1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). Palavik Luulekogul on selline pealkiri, sest luuletused on kõik väga sünged ja samas ka raskesti arusaadavad. Luuletustes on palju juttu verest, haigustest ja samas on mõnes luuletuses ka juttu palavikust endast. Luulekogu kujundaja on S. Liibergilt. Luulekogu kujundus on lihtne, ei mingeid pilte, ainult luuletused. Luulekogu on väga väike, õhuke ja oranzi värvi. Luulekogust jätab ta minu jaoks hea mulje, sest isegi mina, laisk lugeja, viitsisin selle läbi lugeda.
4 2. Luulekogu analüüs 2.1. Kogumiku üldiseloomustus Luulekogus Päevapildid (Kareva 1978) olevad luuletused just kui analüüsivad hingeelu ideesid ja probleeme. Luulekogus tuleb kõige rohkem esile armastuse teemalisi luuletusi. Luuletused on emotsionaalsed, tundeküllased ning tihti peale ka kurvameelsed. 2.2. Luule poeetika Tekst põhineb Kareva Päevapiltide luulekogul (Kareva 1978) 2.2.1. Kõnekujundid D. Kareva luuletustes ei tundu olevat palju erinevaid kõnekujundeid. Üks kõnekujund, mida siiski ette tuleb, on näiteks epiteet. Epiteeti kohtab luuletuses "Miski jääb lõpuni puudu". kuskil kellade kõlade murdudes läbi lumede sulgpehme saju läbi unede tumeneb kurbuse
murdekeelt,uuenduslikku keelt.Tänu Siurile, eelkõige underlie tõusis eesti luule kõrgustesse.Sel perioodil oli tähtsam luule kui proosa. 3.Tuntuim eesti poetisse.ta debüütkogu oli kohe ta tiptoes.Kogu looming on tulnud südamest,palju kirjutab armastusest.Noorelt kirjutas luuletusi saksa keeles.Koorilaulu tundides kohtus vildega kes soovitas tal kirjutama hakata ka eesti keeles.1904.a. ilmusid esimesed eesti keelsed luuletused.1917 ilmus esimene kogu"Sonetid".Sellel luulekogul oli väga võimas sisu.Under oli ka väga emotsionaalne,ta kirjutas siiralt.Ta luules esineb ka korduvalt Piibli motiive.Uncerile on need tähtsad.Ta mõistis et usk jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimesele elulootust. 4.Proosa üldilme. Realism mõjutas 20.saj. alguse noori kirjanikke. (Tuglas, Luts, Oks jt.)20.saj algul ilmub nii realistlikku kui uusromantilist proosat. UR proosa kujunes välja 20.saj esimese kümnendi lõpuks
Luulekogu Pailaul E. Niit Õde võtab sülle oma armsa nuku. Ema võtab sülle oma väikse Juku. Oh sa mu kerake, mu silmaterake, pai, pai! 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Kuna minu luulekogul pole kindlat teemat, see luuletus tundus väga armsana ning minu tädi alles sünnitas lapse ja minu vanem nõbu teeb sama moodi. 3) Sõnum: Tüdrukud mõnikord tahavad olla nagu nende emad. 4) Küsimus: "Miks lapsed mõnikord kordavad oma vanamate järgi?" Kalad E. Niit Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad? Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate? Kull-kull-kull-kull, kulla mees, meil pole jalgu tarvis vees. Ujuda meil vabam on,
inimese tähtsus ja millega on ta silmapaistnud. NÄIDE: ,,(Karl v. Linné moodi) EESTI TÜÜBID Riho KULD, Eno RAUD, Juhan KIVI, Oskar KRUUS, Toomas LIIV, Toomas SAVI; Heldur NIIT, Andres SÖÖT, Heino VÄLI, Peeter HEIN, Richard ROHT, Ants ORAS; ...." Runnel jagab Eesti kultuuritegelased perekonna nime järgi gruppidesse sarnaselt nagu Linné tegi seda elusloodusega. Samas sisulisest aspektist vaadatuna ei ole luulekogul ühtset läbivat mõtet. Sõnakasutus ,,Kiikajon ja kaalepuus" Analüüsimise tegi väga raskeks see, et Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules. Kõnekujundid: Epiteedid: Runnel ei kasuta epiteete peaaegu ültse. Näited: ,,verd kosena kopsudest suhu."(Kord elas üks Pasunapuhuja) ,,Siutsuv suu,...", ,,...kuldset põhku" , ,,...kuldsed eeslid."(Kuldne Eesel) ,,...istutakse ihuväel."(Saun Emajõel.Inglisvalss)
See luuletus on minu arust väga armas ja lihtne. Mulle meeldib selle sõnum ning mis pildi see silme ette loob. Seda lugedes ma kujutangi ette tuules tantsimist ja suurel aasal lillede otsimist, nuttes uinumist ja naerdes ärkamist. Luuletus tekitab vaba tunde. Tore on turtsaka tuulega tantsida jalad villi. Tore on pirtsaka piinaga otsida leidmata lilli. Toredam aga on särtsaka saatuse süles uinuda nuttes ja ärgata naeruga üles. 8. Arvan, et luulekogul on pealkirjaks “Omajuur”, sest selle mõte on tekitada piltlikult autorist portree, anda edasi Alveri isiksust. Luuletused räägivad Betti Alveri elukäigust, tunnetest, mõtetest, lapsepõlvest ja üldiselt temast. Pealkirjaga seostuvad minu arvates hästi “Jõgeva ja Pedja vahel”, “Väike perekonnalugu”, “Korallid Emajões”. 9. Luulekogu põhjal tundub Betti Alver inimesena, kes peab kalliks oma kodu ja vanemaid. Tundub inimesena, kes mäletab ja on tänulik
7. Lemmikluuletus: Minu lemmikluuletus on kindlasti “Tüli,” sest see on teema, mis läbib inimesi igapäevaselt ja ei ole kedagi, kes sellega kokku ei puutu. See on lühike ja konkreetne andes väga hästi edasi sõnumi, et inimeste omavaheline valesti mõistmine on tihtipeale algatus tühistele tülidele. Selle loo puhul räägivad inimesed lihtsalt erinevaid murdeid, mille tõttu mõistavad üksteist erinevalt. Ämberpang, varrukas käis. 8. Pealkiri. Luulekogul on selline pealkiri, kuna luulekogu võtab kokku sündmused elust ning iga sündmus on helves. Räägitud on lapsepõlvest, suhetest ema ja isaga, sõjast ja surmast. Luuletus “Mustjalg” on nagu lõikudeks jaotatud elu, kus iga nädalapäev tähendab ühte etappi elust. Luuletus “Ja see oligi kõik” räägib täielikult surmast lõppedes järgnevalt: “Tuule vingudes vihm ainult vuhas vastu riste. Ja see oli kõik.” Luuletus
Terav kriitiline sõnum ,,Söerikastajas" oli juba kirjutatud elukogenult ning vilunult. (Kalda, 1991) 5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958) Nagu uued tulijad ikka, leidis ka Jaan Kross oma nisi värsikirjutamises ning see seisnes eeskätt sisulistes uuendusimpulssides. Kuigi uuendused polnud poeetilised, oli kõneaineks mehe puhul tema värsside kõlajõud. ,,Söerikastaja" on ajalaulude raamat, mis kritiseerib avalikult ja eriti tugevalt möödunut. Luulekogul oli suur tähtsus uue, ebasobiva mõtteviisi vastu võitlemises. Värsid kõlasid kaasa stalinismivastasuses ja soovis olla demokraatlikud. Lugejad said sellest võitlustahet juurde ning seetõttu oli raamat eriti populaarne noorte hulgas, kes on muidugi tuntud oma mässumeelsuse poolest. Jaan Krossi enda sõnade järgi on ,,Söerikastaja" naeru vabastav naer, mineviku dogmadest ja traagikast üleoleku osutus. Luuletaja on esiti võitleja, kes kutsub inimesi üles ning kes ründab
kirglikku väitlemist tema luule üle (eriti aga värvide tsükli üle), Rühma noorte luuletajate puhul võib rääkida R. Rza koolkonnast. L. Seppel on arvanud: ,,Filosoofiline mõtiskelu värvide tähenduse üle on idamaalasele rahvaluule läbin omasem kui meile. Nii seisab R. Rza maailma ja luuleilm hoopiski enam koos mõistelistest ja ilma eritunnusteta asjadest kui meil (kevad, inimene, aeg, tõde)". Eesti keeles ilmus 1971 tema neljal luulekogul (ilmunud 1965, 1970) põhinev tõlkevalimik. Märkimisväärne on sellest luuletsükkel ,,Värvid" (33 luuletust). Kasahhi kirjandus Luule. 1920. aastatel arenes kõige kiiremini poeesia. Juhtivaks teemaks oli poliitiline lüürika. Võrreldakse õnnetut eilset õnneliku tänasega, ülistatakse Pariisi Kommuuni, 1905., 1917. aasta revolutsioone, Leninit, tuntakse kurbust Lenini surma üle. Suur mõju kasahhi poeemi arengule oli
annaabi.ee 
