Arukask võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks ja kuni 150 aastaseks. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Puidust võib toota ka sütt ja äädikat. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kasel on ka omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, omapärased oksapuntrad puuladvas on aga seente töö. Arukase rahvapärased nimed on arukõiv, raudkask, õmmik ning maarjakask ehk karjala kask. Tema ladinakeelne nimi on Betula pendula.
Taime mahl on olnud tõhus vahend täide vastu, kuid ka mürgine, nahka väga tugevasti ärritav. 3) Riik- taimed Hõimkond- katteseemnetaimed Klass- kaheidulehelised Selts- pöögilaadsed Sugukond- kaselised Perekond- kask Liik- arukask (Betula pendula) Rahvuspärased nimed: arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kasutusala: Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Tohust tehakse määrdeõlisid. On ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral, lehti uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. Kasel kasvaval seenel, mustal pässikul, on arvatud olevat vähivastane toime.
Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. 7 8 Eestikeelne nimi arukask Ladinakeelne Betula pendula Roth. nimi Rahvapärased
kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õmmik, kõiv, raudkask Külmakindel, Valgusenõudlik, Kasevitsa kutsuti urvaplaastriks, Okstest tehakse luudasid, vihtasid, Kask on parim paberipuu, küttepuu, vineeripuu, mööblipuu Kasetoht põleb kiirelt, See asendas vansti paberit, Soome rahvuspuu, Aprillis valmib kasemahl Õitseb mais kiirekasvuline Pärn (Tilia cordata) Lehed südamekujulised, õied väärtuslikud ravimtaimed, 30-35 m, Koor sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall korp, Lehed 4-9 cm, Pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised, Leheroots 3-4 cm, Õitseb juulis, Külmakindel, Mullastiku suhtes nõudlik,
suusatööstuses. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest, mis on üks arukase vorm, mille puit võib esineda punastes, lillades, roosades, kollastes ja valgetes toonides. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid, saunavihtu ja kauneid munapühade linnupesi. Tohust, mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid valmistada ka määrdeõlisid. Arukask on ravimtaim. Pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse
20.00 21.30 Lõkkeõhtu Tõrvikutega rongkäik ümbruskonnas, tants ümber lõkke elava etnomuusika saatel, ,,luuavõidusõit", võlujoogi keetmine, loitsimine. Läbiviijad huvijuht, näiteringi juht ja kehalise kasvatuse õpetaja, koostöös kasvatajatega. Muusika eest vastutab huvijuht. 3. ALTERNATIIVTEGEVUSED Vihmase ilma korral toimuvad tegevused siseruumides. Metsajalutuskäigu ärajäämise korral asendatakse tegevus peoruumi dekoreerimisega. Vahendite eest hoolitseb huvijuht. Luudasid valmistatakse vanadest ajalehtedest. 19.00 - 19.45 Söömine toimuks ühise suure nõialaua taga siseruumis. 20.00 - 21.30 Lõkke asendamiseks kaunistatakse ruum küünaldega. Tantsimine elava etnomuusika saatel, moeshow, kõige tõetruuma nõia valimine, ,,luuavõidusõit", loitsimine Alternatiivtegevuste puhul vastutavad samad isikud.
Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad mis on tekkinud suure hulga uinuvate pungade kasvamisest. Pahkadel on tugevasti lainelised puidukiud, mis ristlõikes annavad ilusa kirja. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina naha haiguste korral. Oma- pärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kase koort saab kasutada ka naha parkimiseks. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid muna- pühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kase- pungad. Tervislikuks joogiks on kevadel kogutud kasemahl, mida juuakse nii värskelt kui ka hapendatuna. Kasutatud kirjandus:. Elliku. J., Sander. H. 1999. Iseäralikud kased. Eesti Loodus, 6 Keppard. V. 1999. Tuulepesad kaskedel. Eesti Loodus,2/3 Kokasaar. U. 1999. Kasemahl joogiks-miks ka mitte. Eesti Loodus,4 Laas. E. 1987. Dendroloogia. Tln. Marandi.T.,Pedaste.M.,Sarapuu.T.2000Eesti taimed. TÜ MRI Masing.V
Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Teised kaseliigid Eestis Vaevakask( Betula nana) Kask on väikese ja hädise välimusega rabataim. Asustab kõik niiskemad kasvukohad, kasvab madalsoos,
kopsutuberkuloosi korral. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Lehti kasutatakse uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. 7 Oksad Okstest valmistatakse luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Kasepungade varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse need külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kasevitsal oli vanasti maagiline ja kasvatav toime, seda nähes muutusid lapsed heaks ja sõnakuulelikuks, kasevitsa kutsuti urvaplaastriks. Tehakse saunavihtu Arukask on parim puuliik saunavihtade valmistamiseks. Vihtu
4. Tee inimese mõistuse juurde. Kui 2500 töölist alustasid streiki, nõudes kõrgemat palka ja ametiühingu tunnustust, ei hakanud direktor vanduma ega sajatama. Ta hakkas streikijaid kiitma, ta avaldas lehtedes kuulutuse, milles tegi neile komplimendi, et nad nii rahulikult tööriistad maha panid. Ta ostis valvuritele paar tosinat pesapallitarbeid, neile kes eelistasid keeglit, üüris ta mänguruumi. Ta tegi seda, mida sõbralikkus teeb- äratab sõbralikkust. Streikijad laenasid luudasid ja kühvleid, hakates vabriku ümbrust koristama tuletikkudest ja paberitükikestest. Nad koristasid õud, kõrgemate palkade eest võideldes. See oli ennekuulmatu ja peagi leiti kompromiss. Kõik lõppes ilma vaenu ja vimmata. 5. Sokratese saladus Alustades kellegagi veslust, ärge hakake kohe rääkima teemadel, millistele arvamused erinevad. Vaid tõstke esile need, mille suhtes olete ühel nõul. Püüdes kaaslast panna ütlema kohe alguses jah jah.
valgetes toonides. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni.Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral.Koort kasutatakse naha parkimisel.Tohust mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid valmistada ka määrdeõlisid.Mahl on suhkru ja vitamiinirikas.Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme.Okstest tehakse luudasid, saunavihtu ja kauneid munapühade linnupesi. Mänd: Harilik mänd on männiliste sugukonda männiliste perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka. Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (400) aastat. Mänd on kuusest mõnevõrra pikemaealine. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu.
Üksi jäänud emal oli raskusi järjest kasvavate talumaksudega. Kui poeg oli endale juba nime teinud, olevat Nikolai Karotamm Jõhvi saatnud paberi, et Lipu ema maksudest vabastataks. Mees pidi saama korralikult sporidga tegeleda.(Teemägi_1963) 4 7. mail 1945. aastal toimus Tartu jaamas haarang. Teiste hulgas võeti kinni ka Heino Lipp, kes plaanis sõita ema juurde toitu tooma, ja viidi Tallinnasse filtreerimislaagrisse. Seal tuli teha luudasid ja punuda korve, mida laagriülem hiljem maha müüs.(Press_2006) Tulemas oli aga võistlus Lätis, kuhu tundus, osalema ei pääse. Päev enne mõõduvõttu ilmusid kohale Erich Veetõusme ja Fred Kudu, kes asja korda ajasid. Muretseti ka pass. Küll väljaspool arvestust, aga siiski võitis Lipp kuulitõuke võistluse ära. 2.3. Sammud suurde sporti Tõeline sporditegemine algas alles siis, kui Heino Lipp astus Tratu Kehalise Kasvatuse
toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Sookask (betula pubescens) KS 1. Leviala: Euroopa ja Aasia põhjapoolne osa. 2. Suurus: 20-22 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra munajas, püstiste tugevate okstega
kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö
toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks , samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö
kuid püsib siiski umbes kuni 70. eluaastani. Kõrguskasv hakkab kiirust koguma mõned aastad peale idanemist ja on hoogne vanuses 10....25 aastat ning peaaegu lakkab pärast 60. eluaastat Kased on tähtsad puidutööstuse toorainena: valmistatakse mööblit, parketti, laminaati, vineeri, suuski, tarbeesemeid, tööriistade varsi ja käepidemeid, tehakse käsitööd, samuti paberit. Nõtketest kaseokstest valmistatakse talvel luudasid ja suvel saunavihtu ja kasehalud on väga head küttepuud. Paljude kaseliikide mahl on suhkrurikas ja seda kasutatakse joogiks või ravivahendina rahvameditsiinis. Haljastuses kasutatakse meeleldi kaseliike ja -sorte. Eestis kasvab looduslikult 4 liiki. Liikide koguarv perekonnas 50 kuni 60, (mõnede autorite arvates kuni 100) kasvades Euraasia 21 ja Põhja-Ameerika parasvöötmes
Kase juurpuid peeti väga väärtuslikuks selletõttu, et nendest sai teha hobuse range. Rangipuude leidmise muutis eriti keeruliseks see, et selleks oli vaja kokku saada kaks omavahel täpselt sobituvat ja sümmeetrilist juurpuud. Puude okste kasutamine vanarahva poolt oli äärmiselt mitmekesine. Eriti mitmekülgselt pruugiti kase oksi. Kasekubusid peeti parimaks tulematerjaliks reheahju jaoks. Raagus kaseokstest valmistati luudasid. Suvised luuad valmistati kevadel, talvised sügisel. Keskele paiguti veidi pikemad ja servadesse lühemad oksad. Oksad tõmmati kinni pajuvitsaga ( Loorits, 1940). Lehtedega kaseokstest valmistati saunavihtu. Saunavihad püüti kogu aasta jaoks valmis teha jaanipäeva paiku. Siis olid lehed kasvanud juba täissuuruseni, kuid olid veel kevadiselt pehmed ja lõhnavad. Vihtu lõigati maharaiutud puudelt, kuid vahel ka noortelt kasvavatelt puudelt.
,,pioneerliikidena" vabu kasvualasid. Kased olid esimesed puud, millised pärast jääaega koos männiga Eesti alad asustasid. Kased on tähtsad puidutööstuse toorainena: puit on hajulisooneline, valkjas, tihe, kõva ja raske (tihedus vahemikus 0,6....0,9 gr/cm³), valmistatakse mööblit, parketti, laminaati, vineeri, suuski, tarbeesemeid, tööriistade varsi ja käepidemeid, tehakse käsitööd, samuti paberit. Nõtketest kaseokstest valmistatakse talvel luudasid ja suvel saunavihtu ja kasehalud on väga head küttepuud. Paljude kaseliikide mahl on suhkrurikas ja seda kasutatakse joogiks või ravivahendina rahvameditsiinis. Haljastuses kasutatakse meeleldi kaseliike ja -sorte. Eestis kasvab looduslikult 4 liiki. Liikide koguarv perekonnas 50 kuni 60, (mõnede autorite arvates kuni 100) kasvades Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Eluiga küündib üksikutel liikidel harukordadel paarisaja aastani, jäädes meie aru- ja sookasel
moodustades koos teist põõsaliikidega läbipääsmatuid tihnikuid. Külmakindel ja vähenõudlik ilutaim. Kõrgus alla 1,5 m. · Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidimunajad, paljad, 1,5...4 cm pikad. · Sobib samuti hekkideks, nõlvade kinnitamiseks, talub kärpimist, vajaks julgemalt haljastuses kasutamist · Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. 47. Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) ja mage sõstar (Ribes alpinum) Ribes alpinum - Euroopa, Ees-Aasia; Eestis sage. Meil kohtab magedat sõstart kasvamas enam Lääne- ja Põhja-Eestis koos kadakatega või männikute alusmetsarindes. Kultuuristatud 1588. Kõrgus alla 1,5 m. · Lehed on 3-hõlmalised, hõlmad teravatipulised, hõlmadevahelised väljalõiked kitsad.
annaabi.ee 
