Söögitoru - oesophagus Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium Alakõht - hypogastrium Kõhukelme - peritoneum Kinnistid - mesenterium Rasvikud - omentum Magu - ventriculus (gaster) (Lävise) põhi - fundus maovõlv - fornix Maokeha - corpus Lukutiosa - pars pylorica Lukutikoobas - antrum pyloricum Lukuti - pylorus Paksend lukutisulgur - m. sphincter pylori Väike kõverik - curvatura ventriculi minor Suur kõverik - curvatura ventriuculi major Maomahl - succus gastriucus Peensool - intestinum tenue Kaksteistsõrmiksool - duodenum Tühisool - jejunum Niudesool - ileum
Proopria sisaldab difuusset lümfoidkudet ja lümfisõlmekesi Limaskesta lihaskiht Submukoosa moodustab rida pikisuunalisi kurde; söögitoru pärisnäärmed, mukoossed tubuloalveolaarsed näärmed, nende juhad avanevad limaskesta pinnale Magu Histoloogiliselt eristatakse kolme ala: - mao läviseosa e. kardia (pars cardiaca) - maopõhi (fundus ventriculi) ja maokeha (corpus ventriculi) on ühesuguse histoloogilise ehitusega - mao lukutiosa (pars pylorica) Mao limaskesta ehitus Limaskest moodustab kumeraid välju (areae gastricae) tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi (foveolae gastricae). Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed - kardia-, päris- ja püloorusenäärmed Pärisnäärmed paiknevad mao funduse ja korpuse piirkonnas
Mao telg kulgeb põiki ülalt vasakult alla paremale, kusjuures 5/6 maost jääb keha keskjoonest vasakule ja 1/6 paremale. Täiskasvanul mao maht u. 1,5-2 l. Magu võrreldes teiste seedeelunditega kasvab kuni täiskasvanueani kaalult u. 24 korda (teised u. 12 korda). Maol on esimene ja tagumine sein, ning suur ja väike kõverik. Läviseosa e. pars cardiaca (kardia) hõlmab maost 1/3, 1/3 kuulub mao kehale ja lukutiosa e. pars pylorica (püülorus) hõlmab 1/3. http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes Läviseosa koosneb põhjast ehk fundus, mis on täidetud gaasiga (maomull), kannab ka nimetust fornix ehk maovõlv. Maokeha corpus on lävisele järgnev maoosa. Ta kitseneb alanedes ja pöördub põiki paremale, minnes üle lukutiosaks. Piiriks maokeha ja lukutiosa vahel on väikesel maokõverikul olev nurgasälk
Sümptomid Pülorospasm Pülorostenoos Mõiste Maolukuti funktsionaalne spasm Kaasasündinud neuromuskulaarsel tasandil. püloruse seina hüpertroofia nn.püloropaatia. Lukutiosa kitsenemise tõttu väheneb soolde minev toiduhulk. Makku kogunenud suu toiduhulk väljub oksendamise teel.
Kõhukelme - peritoneum- jaguneb 2: · Väline leste- parietaalelste, mis asub kõhuõõne ees ja külgseinal pideva kihina.Põletik=valu · Visteraalleste- sisekõhukelme,mis katab eluneid ja moodustub elundite ümber rasvkihte. Magu- gaster, ventriculus- on j kujuline seedetrakti laienenud osa, mis paikneb kõhuõõnes diafragma kupli all vasakul pool.Magu segab ja lagundab toitu. Mao osad: · Läviosa- fundus · Maokeha- corpus · Lukutiosa- pars pylorica Maos on happeline keskkond. Mao näärmete funktsioonid: Toodavad erinevaid maonäärme nõresid, mis lagundavad toitu ja tapavad baktereid. Mao näärmete toimimisele tekib maomahl. Maomahlas leiduv pepsinogeen lõhustab valke, lipaas, rasvu ja soolhape soodustab mamotoorikat ja suurendab mamahla nõristumist ja on bakterisiitse toimega. Maos püsib toitu 2-3H. Maomahla toodetakse ööpäevas............... Liitrit. Peensoole osad: · Kaksteistsõrmiksool- doudeenum ~25cm
Ühest küljest ühenduses söögitoru lihaskestaga, teiselt poolt seotud söögitoru naaberelunditega Sisaldab hulgaliselt pikisuunas kulgevaid veresooni ja närve Vaba välispinnaga kohtades (kõhuosas) on välimiseks kestaks serooskest, mille moodustab mesoteeliga kaetud sidekude MAGU Koduloomadel on ühekambriline magu v.a mäletsejalised, kelle magu on mitmekambriline Histoloogiliselt eristatakse ühekambrilises maos läviseosa, maopõhja ja lukutiosa Mao limaskest moodustab volte Mao näärmete grupiviisilisest paigutumisest tingituna eristatakse limaskestas kumeraid välju ja maolohukesi Limaskesta katab näärmeline ühekihiline prismaatiline epiteel ja rakkude apikaalne osa sisaldab lima Lihttubulaarsed maonäärmed avanevad maolohukestesse ja neis eristatakse kitsust, kaelaosa ja põhjaosa Näärmetes eristatakse viit tüüpi rakke: Vähediferentseerunud kaelarakke
13. Kõhuõõs lad. k. CAVUM ABDOMINIS Ülakõht EPIGASTRIUM maks, magu, kõhunääre Keskkõht MESOGASTRIUM peensool, neerud Alakõht HYPOGASTRIUM - pärasool 14. Kõhukelme lad. k. PERITONEUM Väline leste Sisukõhukelme Katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva 15. Magu lad. k. GASTER Asend Kõhuõõnes diafragmakupli all Osad Läviseosa, maokeha, lukutiosa Funktsioon Toidu vastuvõtmine, segamine, happega töötlemine ja vedeldamine Keskkond Happeline Näärmete funktsioon Lima produktsioon (kaitseb mao seina kahjustuste eest), HCL valmistamine (hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliini toime), vesi (niisutab allaneelatud toitu), seesmine faktor (vajalik B12 vit. imendumiseks) Maomahlas leidub valke lõhustuvaid fermente Pepsinogeen lõhustab Valke
2. MaopõhiFUNDUS GASTRICUS - lävisest vasemal ülal, lai - täidetud gaasiga (maomull) - nim ka maovõlviks FORNIX 3. MaokehaCORPUS VENTRICULI - suurem osa maost, järgneb lävisele, kitseneb alanedes, pöördub põiki paremale - läheb edasi lukutiosaks ● LÄVIS, MAOPÕHI ja MAOKEHA on toidreservuaariks - toimub toidu mehhaaniline segamine ja keemiline töötlemine e SEEDEPROTSESS 4. LukutiosaPARS PYLORICA Maolukuti PYLORUS - maokeha kitseneb aegamisi - selle paksenenud ringlihaskiht on lukutisulgur lukutiosaks M.SPHINCTER PYLORI - siin paikenb ANTRUM - reguleerib avaust mao ja duodeenumi vahel - mao ja peensoole (duodeenumi) - mao inaktiivses olekus on sulgur lõõgastunud ja piiriks on maolukuti PYLORUS -> avatud
Millised on sagedasemad oksenduse põhjused lapseeas? toidurezhiimi rikkumise korral, närvisüsteemi küpsusetus, sünnitrauma korral, koljusisese rõhu tõusust, allergiliste seisundite korral, B1 hüpovitaminoosi korral, seedetrakti ja seedetrakti väliste haiguste korral. Milles seisneb pülorospasm ja stenoos? Pülorospasm on maolukuti funktsionaalne spasm neuromuskulaarsel tasandil. Plüorostenoos on kaasasündinud püloruse seina hüpertroofia. Lukutiosa kitsenemise tõttu väheneb soolde minev toiduhulk. Makku kogunenud suur toiduhulk väljub oksendamise teel. Millised on sagedasemad kõhuvalu põhjused lapseeas? · Funktsionaalsed kõhuvalud; · Kõhukinnisus; · Soole parasiidid (helmintiaasid); · Urotrakti infektsioon; · Laktoosi talumatus. Mis on funktsionaalne kõhukinnisus? Sümptom, mis esineb väga erinevatel põhjustel. Kõhukinnisus on defekatsiooni sageduse langus (harvem, kui 2 korda nädalas),
CH-rikas toit läbib mao kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao talitluse regulatsioon: · Autorütmia. Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kus 3-4 korda minutis algab peristaltiline laine · Neuraalne regulatsioon: PS kiirendab, SP aeglustab · Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon
CH-rikas toit läbib mao kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao talitluse regulatsioon: · Autorütmia. Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kus 3-4 korda minutis algab peristaltiline laine · Neuraalne regulatsioon: PS kiirendab, SP aeglustab · Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon
Moodustab kohev sidekude. Adventitsiaalkest sisaldab hulgaliselt veresooni ja närve. Vaba välispinnaga kohtades on söögitoru välimiseks kestaks serooskest, mille moodustab mesoteeliga kaetud sidekude. 53. Magu Ühekambriline magu (ventriculus). Seedetrakti laienenud osa, esineb karnivooridel, seal ja hobusel. Histoloogiliselt eristatakse 3 ala: maoläviosa – kardia – pars cardiaca – ühendab söögitoru ja magu maopõhi – fundus ventriculi ja maokeha – corpus ventriculi mao lukutiosa – pars pylorica – liigub toit peensoolde. Lukutis asub lukutisulgur ja see takistab toidu edasipääsu, kuni see ei ole muutnud poolvedelaks kördiks. Maosein on 3-kestaline – limaskest (epiteel, proopia, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, submukoosa), 3-kihiline lihaskest ja serooskest. Limaskesta katab ühekihiline silinderepiteel. Iga epiteeliraku apikaalne osa on täidetud limaga. Mao
toidu kogusest ja iseloomust: Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe CH-rikas toit läbib mao kiiresti Valgurikas toit aeglasemalt Kõige kauem on maos rasvarikas toit Mao talitluse regulatsioon ·Autorütmia.Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kust 3-4x minutis algab peristaltiline laine. ·Neuraalneregul: PS kiirendab, SP aeglustab. ·Enterogastrilinerefleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat. ·Humoraalne: gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärimismaonäärmeid eritama pepsinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP (vasoactive intestinal peptide; gastric inhibitory peptide) erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: ·Paks (üle 1mm) kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal ·Kiiresti uuenev pinnaepiteel Peensool Peensoole osad: ·Kaksteistsõrmiksoole duodeenum(30 cm) ·Tühisoole jejunum(2/5; 1,5-2,5 m) ·Niudesoole ileum(3/5; 2-3m)
annaabi.ee 
