esimesed kriipsud, 2a/n korral teised, 3a/n korral kolmandad jne. Kriipsud. Seega saab öelda, et nooniuse abil saab määrata mõõdetava suuruse muutusi, mis on a/n täisarv kordsed. Mõõtmisel määratakse kõigepealt lugem M (vt Skeem). Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on nooniuse 0-kriips ületanud. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile. Mõõtmistulemus mõõtarv L (vt Skeem) on seega: L=M+N*T. Mõõtmise hõlbustamiseks võib kirjutada väärtused N*T nooniuse vastavate kriipsude juurde. Sageli kasutatakse nn. Venitatud skaalaga nooniust, mille jaotis on põhiskaala jaotisest pikem, aga lühem kui 2 (või 3, 4 ...) põhiskaala jaotist, sest liiga lühikese nooniuse korral on keeruline kanda numbreid kriipsude juurde ja samas on ka mõõtude võtmine mugavam. Täpsuse
Nihik Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud.
Tartu 2011 1 Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud. Nooniuse ehitus oleneb ka mõõteriista mõõtetäpsusest. Kõige levinum nihik, millega saab mõõta täpsusega 1/10 (0,1) mm. Taolise nihiku nooniuse pikkuseks on 19 mm ja see on jagatud 10- ks võrdseks osaks
igaühe pikkus on 1 mm? an=29/10=2,9 mm. Esimene kokkulangemus toimub skaalakriipsul 3mm seega nooniuse täpsus on 3-2,9=0,1 6. Kuidas võetakse nooniuse abil lugem? Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M (joonis 1.1 b). Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M . 7. Kuidas leida risttahuka ruumala liitmääramatus? 8. Mida iseloomustab relatiivne viga? Relatiivne viga = absoluutne viga/ suuruse tõeline väärtus. Iseloomustab, kui täpselt on antud suurus mõõdetud, võrreldes tema tõelise väärtusega. 9. Mõõtmisel nihikuga, mille nooniuse täpsus on 0,05 mm, saadi pikkuseks mõõtmisel tulemuseks 5,35 mm. Kui suur on mõõtmistulemuse B-tüüpi määramatus ja liitmääramatus? Absoluutne viga on +-0,05mm, relatiivne viga on 0
n n Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n = ( n - 1) a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L = M + N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude
n n Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n n 1 a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude
Nooniuse na n n 1 a viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. L M N T Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti
n n Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n n 1 a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus – mõõtarv L – on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude
Graafik 4 Trafo kasutegur Järeldus: Antud töö eesmärgiks oli tutvuda ühefaasilise trafoga ja tema põhiliste karakteristikutega. Antud töö käigus sooritati kolm katset: tühijooksukatse lühiskatse ja koormuskatse. Koormusjooksukatsete karakteristikud on mõnevõrra ,,võnkuvamad", kui lühiskatse ja tühijooksukatse omad, kuna koormus katse korral mõõdeti pingeid voltmeetritega, mille mõõtetulemused on lisaks ebatäpsele lugemile ka tõenäoliselt suuremate vigadega, kui seda oleks olnud mõõtes pingeid digitaalse mõõteriistaga. Võrreldes nende katsete graafikuid on see selgelt eristatav. Lühisvoolukatsel tulid cos'd üle 1, mis võib tingitud olla mõõteriistade ebatäpsusest, kuigi tulemus on vägagi hea. Võimsus kasvab väga kiiresti pinge kasvades. Tühijookuskatsel cos'd tulid keskmised ja natuke alla selle, mis ei ole väga hea tulemus ning cos'd võiks olla suuremad, kui kasutada
Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust T = a-an = nimetatakse nooniuse täpsuseks. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Nihikuga saab mõõta ka detaili siseläbimõõtu. Enmasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on tema liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind-kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 mm või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud
mõõteriistu ning kuidas lugeda neilt mõõte tulemust. Nihik Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsused võivad ola 0,1 ; 0,02 või 0,05 mm. Nooniuse ehitus oleneb ka mõõteriista mõõtetäpsusest. Kõige levinum nihik, millega saab mõõta täpsusega 1/10 (0,1) mm. Taolise nihiku nooniuse pikkuseks on 19 mm ja see on jagatud 10- ks võrdseks osaks
Mull peab ikk aolema keskel. Kui ei ole on viga 2x. Vea parandamine: pool veast parandatakse tõstekruvi pööramisega ja ümarvesiloodi justeerimiskruvidega+justeerimisnõel. 2. Niitristihorisontaalniit peab olema risti vertikaalteljega. Eelnevaga seadsime instrumendi vertikaaltelje vertikaalseks. Kontrolliks võib võtta lugemi. Pikksilma liigutamisel peenliigutuskruviga paremale vasakule peab horisontaalniit jääma samale lugemile. Erinevuse korral parandatakse niitristi asendit raami pööramisega. 3. Viseerimistelg peab olema paraleelne silindrilise vesiloodi teljega ehk viseerimiskiir peab olema horisontaalne. NIVELIIRI PEANÕUE. Ranget paraleelsust on pea võimatu saavutada. Lubatakse mitteparaleelsust mis tähist nurgaga v, see on nurk vaatekiire ja horisontaaltasandi vahel. Kontroll toimub otsast ja keskelt nivelleerimisega
niitristi keskkoha järgi. *Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') tehnilisel nivelleerimisel võib olla 2x10 mm, kus 2x näitab viseerimistelje ja silindrilise vesiloodi telje paralleelsust. Elevatsioonikruvist keeratakse nivelliiri niitristi horisontaalniit lugemile b0. Seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. Kompensaatoriga nivelliiridel käib kontroll analoogselt: niitristi nihutatakse vertikaalsuunas, milleks eemaldatakse kate , mille all on justeerimiskruvi. Vaadates üheaegselt lati kujutist ja keerates kruvi, peab lugemisks saama b0. 30. Mis on nivelliiri peanõue ja kuidas seda kontrollitakse? Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue)
Pikksilm pööratakse ühe tõstekruvi suunas ja elevatsioonikruvi abil seatakse silindrilise vesiloodi mull ampulli keskele. Nivelliirist umbes 50 m kaugusel, viseerimiskiire suunas pannakse püstiasendisse niveleerimislatt ja võetakse lugem keskmise niidi järgi. Nüüd kallutatakse pikksilma, pöörates kahest tõstekruvist korraga vastupidises suunas 2-3 pööret, jälgides samal ajal, et keskmine niit jääks esialgsele lugemile. Märgitakse vesiloodi mull otste liikumise suund. Pärast seda, pöörates samadest tõstekruvidest, tuuakse pikksilm endisesse asendisse tagasi ja kontrollitakse, kas lugem on õige. Seejärel korratakse sama tegevust, kuid kallutatakse vastassuunas 2-3 pööret. Kui vesiloodi mulli otsad jäid paigale või liikusid samas suunas nagu eelmine kord, on nõue täidetud. Vastasel juhul on tarvis muuta vesiloodi ampulli asendit pikksilma suhtes. Selleks
Signaali digitaliseerimine viiakse läbi kolme järjestikuse tegevusena: · Diskreetimine · Kvantimine · Kodeerimine Piiratud ribalaiusega signaali diskreetimine peab toimuma sagedusega, mis on kaks korda suurem kõrgeimast ülekantavast sagedusest. Telefoniühenduste korral kasutatakse diskreetimissagedust 8000 Hz, st. kahe lugemi vaheline aeg on 0,125 ms. Kvantimisel mõõdame diskreetimise tulemusena saadud lugemite amplituudid ja omistame igale lugemile numbrilise väärtuse. Selleks, et piirata antavate väärtuste hulka, jagame amplituudi teljestiku vahemikeks ja omistame kõigile samasse vahemikku jäävatele lugemitele ühesuguse väärtuse. Kvantimine tähendab ka seda, et tulemusena me vähendame edastatava signaali täpsust. Tekkivat viga nimetatakse kvantimisveaks või heli edastuse korral ka kvantimismoonutuseks. Vastukaaluks väheneb edastatav andmevoog, lihtsustub seadmestik ja väheneb edastusvigade arv.
Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. 30.Mis on nivelliiri peanõue ja kuidas seda kontrollitakse? Viseerimiskiir peab olema horisontaalne. Kontrolliks teostatakse keskelt (a) ja otsast nivelleerimine (b) samadelt punktidelt. Keskelt nivelleerimisel mõjub tagumisele lati lugemile (TL) ja esimesele latilugemile (EL) ühesugune, viseerimiskiire hälve horisontaalist. Keskelt nivelleerimisega leitakse õige kõrguskasv (h õige), mille otsast nivelleerimisel mõjub kõrguskasvule viseerimiskiire hälve horisontaalist. Otsast nivelleerimisega leitakse kõrguskasv (h`). Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. h õige - h' 31.Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas?- Kaheküljelised latid
kujutavad avad endast määrde- ja jahutuskanaleid, samuti mootorite, kompressorite ja pumpade töökambreid. Oma kujult on silindrilised avad sirgete seintega, astmelised või soontega. Ava võib läbida detaili või olla umbne. Ava läbimõõtu kontrollitakse nihikuga, mille täpsus on kas 0,1 mm või 0,05 mm. Mõõtes ava 0,05 mm täpsusega nihikuga, tuleb arvestada nihiku mokkade paksust ja liita see lugemile. Avasid, mille läbimõõt on üle 120 mm, mõõdetakse mikromeetrilise sisemõõdikuga täpsusega kuni 0,01 mm. Sügavaid suure läbimõõduga avasid ( näiteks silindriava) kontrollitakse indikaatormõõdikuga. See häälestatakse nimimõõtmele etalonrõnga või kruviku abil. Indikaator näitab mõõtmehälvet täpsusega kuni 0,01 mm. Suur- ,sari- ja hulgitootmisel kontrollitakse avasid korkkaliibriga, mis on häälestatud piirmõõtmeile.
1, kui ava on sama suur kui puu siis 0,5 ja kui ava on suurem kui puu, siis väärtus 0 Puu kõrguse mõõtmine Praktikas enamlevinud “Suunto” ja “Silva” tüüpi kõrgusemõõtjad Mõõtja peab seisma puust kas 10-25 m kaugusel, sõltuvalt puu kõrgusest ja mõõteriista iseloomust, tavaliselt 15-20 m Kaugus puust määratakse kas lindi või laserkaugusemõõtjaga Tasasel maal liidetakse lugemile 1,5m juurde Kallakul kas lahutatakse või liidetakse erinevused Puu mahu määramine Raieeas moodustab tüvi 60-85, oksad 5-25 ja juured 5-35 % Tüvi jaguneb tarbe ja küttepuuks Sortimendid liigitatakse ladvapoolse d järgi Jäme sortiment >26 cm Keskmine sortiment 13-25 cm Peen sortiment 3-12 cm Puu mahtu määratakse vastavate mahutabelite alusel Levinuim valem on o V = g1,3 x h x f
tuleb kaugusmõõturi niitidevahelist lõiku korrigeerida ja korrutada teda läbi cos . Teiseks tuleb kaldkiirega mõõdetud kaugus arvutada ümber horisontaalseks kauguseks s.t. tuleb veelkord läbi korrutada cos -ga. Praktiliseks valemiks kujuneb: d=L×cos2, kus L-niitkaugusmõõturi abil määratud kaugus, kus on juba arvestatud niitkaugusmõõturi parandust. Kui see horisontaalkauguse valem panna kõrguskasvu valemisse h= L×cos2×tan=L/2×sin2 Kui viseeriti latile mingile lugemile l, siis on täielik kõrguskasvu vahe H=L/2×sin2+i-l 22.Plaani koostamine. Plaani koostamiseks: 1)Konstrueeritakse koordinaatide võrk(10×10 cm)nii nagu teodoliitmõõdistamisel. 2)Omistatakse koordinaatide võrgujoontele väärtused kas riiklikus või muus süsteemis. 3)Kantakse plaanile geodeetilised punktid(riiklikud, kohalikud, teodoliitkäigupunktid). 4)Kantakse plaanile lati punktid ja situatsionn ning kirjutatakse nende punktide kõrvale arvutustega saadud kõrgused
Kui viseeritakse lati kõrgusele i, siis i=l ja h = d tan v. Kasutades niitkaugusmõõturit ei saa me mitte horisontaalkaugust d vaid kaldkauguse L (d=k*n+c, kus k~100, c~0) -> vigade tõttu pole see tihtipeale õige. Seega enamasti viseeritakse kaldkiirega ja antud valemit kasutades saadakse tegelikult kaldenurga kaugus L. h= L/2 sin2v d=L*cos^2 v Alati pole võimalik viseerida latile instrumendi kõrgusele, siis viseeritakse nt lugemile l ja h= L/2* sin 2 v+i-l , kus L on niitkaugusmõõturiga määratud kaugus. Tänapäeval on harva vastuvõetav niitkaugusmõõturi madal täpsus-> kasutatakse rohkem valgusmõõtureid. 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii Tahhümeetriakäigu rajamisel mõõdetakse horisontaal- ja kaldenurgad ühe täisvõttega (RV ja RP). Igas punktis mõõdetakse instrumendi ja viseerimispunkti kõrgus 1 cm täpsusega. Käigu joonte
Arvutada kõrguskasv h' = ia b. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. h-h' = 2x 4 mm Tehnilisel nivellerimisel 2x 10 mm. Lubatavast suurema erinevuse korral tuleb nivelliir justeerida. Selleks arvutatakse lugem b0 edasivaate jaoks, mille puhul vaatekiir oleks horisontaalne b0 = i a h Elevatsioonikruviga nivelliiri justeerimiseks tuleb elevatsioonikruvi keerata nivelliiri niitristi horisontaalniit lugemile b0 Selle tulemusel läheb silindrilise vesiloodi mull paigast ära. Silindrilise vesiloodi justeerimiskruvide abil panna vesiloodi mull uuesti keskele. Pärast justeerimist muuta instrumendi kõrgust ja teha otsast kontrollnivelleerimine h' määramiseks. Kompensaatoritega niveliiride kontrollimine ja justeerimine on analoogne. Peanõude kontrollimisel avastatud viga parandatakse niitristi vertikaalsuunalise nihutamisega. Elevatsioonikruviga nivelliiri võiks käsitlemata jätta
annaabi.ee 
