VIII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Sa käsid mul vältida rahvahulka, tõmbuda endasse ja rahulduda oma teadvusega," ütled sa, "kuhu jäävad nood teie juhtmõtted, mis käsivad tegevad olla surmani?" Selle jaoks, mida sulle aeg-ajalt näin soovitavat, olen ise tagasi tõmbunud ja välisuksed lukustanud, et saaksin paljudele kasulik olla. Ükski päev ei möödu mul jõude. Võtan öödelt lisa õpingute jaoks. Uneajaks pole ma vaba, uni võidab minu ja mu öistest
Vastus : Mõtlemine määrab inimese suuruse. Ruumiliselt haarab universum mu endasse ja neelab nagu täpi aga mõeldes haaran mina teda. Meie kujutlusvõimel on piirid, see on Jumala kõikvõimsuse suurim tajutav märk. Olemas on olematus, milleni pole võimalik jõuda. Inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus; keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. 25) Küsimus Seneca raamatu « Moraalikirjad Luciliusele » kohta : Kuidas mõistab Seneca filosoofiat ? Vastus : Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, temas pole midagi hooplevaks ettenäitamiseks. Ta ei seisne sõnades, vaid tegudes. Mitte selleks pole ta, et päev lobisedes mööda saaks ja igavus kaugeneks; ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma
Mõtlemine määrab inimese suuruse. Ruumiliselt haarab universum mu endasse ja neelab nagu täpi aga mõeldes haaran mina teda. Meie kujutlusvõimel on piirid, see on Jumala kõikvõimsuse suurim tajutav märk. Olemas on olematus, milleni pole võimalik jõuda. Inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus; keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. 25) Küsimus Seneca raamatu « Moraalikirjad Luciliusele » kohta : Kuidas mõistab Seneca filosoofiat ? Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, temas pole midagi hooplevaks ettenäitamiseks. Ta ei seisne sõnades, vaid tegudes. Mitte selleks pole ta, et päev lobisedes mööda saaks ja igavus kaugeneks; ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma
kuulutas pidulikult – kas veendumusest või siis seetõttu, et auväärseks võrgutajaks oli tõesti jumal – et nimetute laste isaks on Mars.“ – Titus Livius „Ab urbe condita“) Titus Livius pole küll tõsine ajaloolane, kaasates oma teosesse mitmeid mütoloogilise elemente, ent siiski on „Ab urbe condita“ vajalik teos ka praeguses ühiskonnas. Tuntud teoseid lõi keiser Nero ajal ka Seneca, Rooma filosoof ja poliitik. Tema kõige loetumaks kirjutiseks on olnud „Moraalikirjad Luciliusele“. Just seal väljendab Seneca oma stoitsistlikku maailmavaadet, mille järgi tuleb elada kooskõlas loodusega, himudest vabaneda ja saatusega leppida. Nii väljendabki filosoof end oma kirjutises: „Sa küsid, mis on siis rikkuse mõõdupuuks? Esmajoones omada seda, mis on vajalik, seejärel alles küllust.“ Loomulikult on veel mitmeid antiikaja teoseid, mis on oluliselt mõjutanud maailma kirjandust ja kultuuri. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olulisemaid teoseid tuleb tunda, kuna mida rohkem
And peavad tundma õppima ja alles siis otsustama. 422/631 Tõeliselt millegi üle pingutades ja midagi saavutamata, on parem tunne, kui midagi tegemata ja midagi saavutada. 423/119 Inimese peaks ise otsustama palju ta end armastab ja palju vihkab. Talle antakse sellega võimalus end tundma õppida ja leida see, mis ta õnnelikuks teeb. 424/404 Religioonile vasturääkimine juhatab sind religiooni juurde tagasi. Seneca: " Moraalikirjad Luciliusele " VIII Õpingutele pühendudes tuleb olla üleval palju öid ja päevi. Tuleb harjutada ennest olema unetu ka siis, kui silmad kinni kipuvad. Õpingutele pühendudes kaovad paljud inimsuhted. Näitan teed, kõikidele, kuidas tuleb mitte elada. Püüan tervistada teisi oma mõtete ja kirjutistega. Kui õnn pöördub, siis saab elu ainult hullemaks minna. Kuid alati saab oma õnne muuta. Tuleb leida asju, mis pakuvad meile rõõmu
Teine teos "Georgica" detaktilise poeemud maa harimisest. "Aeneis" valmis tellimistööna Augustusele. Marcus Cicsero 106-43 eKr, Rooma konsul, silma paistev kõne mees. Tema teoste najal õpetati sadu aastaid Ladina keele kunsti, pannud tohutu panuse retoorika arengusse. Töötas välja oma stiili, mida iseloomustas loogika. Tema kõned olid Catalina vastu. Catalina saigi lüüa, ta hukati. Seneca tema oli filosoof stoiku. Moraali kirjad luciliusele. Stoiku- olemine on lõplik, inimesel on ainult 1 väärikas valik olla moraalselt kindel ja arukalt rahulik Ta tapeti keisri Nero käsil. Publius (or Gaius) Cornelius Tacitus (AD 56 AD 117), peetakse ajaloo isaks. Keegi või miski kirjutakse anaalidesse Tema üheks teoseks on Germaanlased. Seal ta mainib aestid, arvatskse, et ta on seal meid maininud. Juilius Ceasar 100-44 eKr. Märkmed gaelia sõjast ja märkmed kodusõjast. Neid iseloomustab selge ja lihtne keel.
pärit poja Nero kasvatajaks. Kui Nero troonile sai, kujundas Seneca tegelikult valitsuspoliitikat. 62. aastal alustas kirjandusliku tegevusega. Kirjutas moraliseerivaid traktaate, kirju, loodusteaduslikke uurimustöid, tragöödiaid (väga verised; arvatavasti ei mängitud). ,,Divi Claudii apocolocynthosis" (,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsaks saamine") ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele") Oli nn ,,uue stiili" esindaja, vastandudes stiililt Cicerole (mõtteterad, paradoksid, antiteesid, hakitus, lihtlausestus) 43. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? Titus Livius ,,Ad urbe condita" (,,Linna asutamisest alates") Publius Cornelius Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" , ,,Historiae", ,,Annales" jt Ammianus Marcellinus ,,Teod" Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" 44
Loeb teadmine, kas see leiutamine toimub vabaduse nimel. MORAAL kombelisus o Tõde peitub inimeses eneses ja seega ei sõltu tõde teistest. Ei saa öelda, et valida võib ükskõik mida. Õige on see, et ei saa mitte valida, sest valimata jätmine on ka valik. Põhimõtteliselt saab järeldada, et õigeid ja valesid otsuseid ei ole olemas. Oleneb inimesest ja sellest, mis temale endale tunduvad õiged ja valed. 2. Lugege järgmisi tekste: · Seneca, Moraalikirjad Luciliusele: kirjad VIII, XVI, LXXIV, LXXVII, LXXVIII, XCII, XCIX, CIII, ja CVII. http://www.ut.ee/klassik/seneca/moralia.html · Sartre, "Eksistentsialism on humanism" (Vikerkaar 10-11'2004; eraldi raamatuna Tallinn: Varrak, 2007). 4. Vastake küsimustele loetud tekstide põhjal 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: kirjutage väike teadusartikkel 2-4 lk, kus te võrdlete Seneca ja Sartre filosoofilist antropoloogiat puudutavaid seisukohti. (Selleks on vaja
,,Medeia" ja ,,Kirjad Musta mere äärest". 72. Kes olid Tibullus ja Propertius? Tibullus (u 5519 v 18 eKr) ja Propertius (u 47u 15 eKr) loomingus saavutas rooma kirjanduses õitsengu armastuseleegia zanr. 73. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? Seneca (u 4 eKr65 pKr) oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees Meieni jõudnud kirjanduslik päran jaguneb filosoofilisteks ja luuleteosteks. Kirjutas moraliseerivaid traktaate (,,Viha", ,,Hingerahust"), kirju (,,Moraalikirjad Luciliusele"), loodusteaduslikke uurimustöid (,,Loodusteaduslikud küsimused") ja tragöödiaid (,,Medea", ,,Hercules"). Tragöödiad lähtusid kreeka ainesest. Suurim ,,uue stiili" esindaja (lühikesed teritatud laused, tugevate afektide kujutamine, deklamaatorlik stiil, surma ja piinaga kohtumine). 74. Millest räägib Lucanuse teos ,,Bellum civile"? Lucanuse (39-65 pKr) teos ,,Bellum civile" (,,Kodusõjast") räägib Caesari ja Pompeiuse vahelisest kodusõjasti
,,Epistulae ex Ponto" (,,Kirjad Musta mere äärest" ) ,,Ibis" ,,Halieutica" 46. Kes olid Tibullus ja Propertius? Tibullus ja Propertius olid eleegikud. 47. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? Seneca oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Seneca ise pidas end näitlejaks, muusikuks. 12 raamatut dialooge: nt ,,Vihast", ,,Õnnelikust elust", ,,Elu lühidusest", ,,Lohutusest", ,,Meelekindlusest" ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele" e. K. 1996, 2008 ) Tragöödiad: ,,Medea", ,,Phaedra", ,,Hercules", ,,Oedipus", ,,Agamemnon" Menippose satiir ,,Jumaliku Cladiuse kõrvitsakssaamine" Tragöödiad olid väga verised, ilmselt ei olnud mõeldud lavastamiseks. Vaadetelt elu on ettevalmistus surmale. Propageeris pidevat enesetäiustamist, inimeste võrdsust. Ainus, mis inimese enda oma on, on tema aeg.. tuleb väga jälgida, kellele ja millele oma aega anda.
Meieni jõudnud kirjanduslik päran jaguneb filosoofilisteks ja luuleteosteks. Tema filosoofia ül on õpetada elama ja õpetada surema, anda inimesele sisemine sõltumatus ja hingerahu. Kogu elu pea olema ettevalmistuseks surmale. Tuleb õppida taluma raskusi, ohte, elu peab olema ,,sõda". Kirjutas moraliseerivaid traktaate (,,Viha", ,,Hingerahust"), kirju, loodusteaduslikke uurimustöid, tragöödiaid (väga veriseid, määratud peamiselt lugemiseks). ,,Moraalikirjad Luciliusele" parim filosoofiaalane teos, kogumik kirju moraalist ,,Loodusteaduslikud küsimused" tähtsaim rooma kirjandusteos, millest keskaegne Lääne-Euroopa ammutas teadmisi loodusest. Tragöödiad lähtusid kreeka ainesest. Suurim ,,uue stiili" esindaja. Uus stiil lühikesed teritatud laused, tugevate afektide kujutamine, surma ja piinaga kohtumine, deklamaatorlik stiil, antiteesid. 48. Millest räägib Lucanuse teos ,,Pharsalia" e ,,Bellum civile"?
Pythagoraselt, küünikutelt ja Epikuroselt. Eesmärgiks oli hingelise tasakaalu saavutamine sõltumata tervislikust seisundist, inimeste suhtumisest, sotsiaalsetest või majanduslikest oludest ning kohast ja ajast, kus ollakse või elatakse. 12 raamatut dialooge: ,,Vihast", ,,Õnnelikust elust", ,,Elu lühidusest", ,,Lohutusest",,,Meelekindlusest" Lohutuskirjad ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele" e. k. 1996, 2008) Tragöödiad: ,,Medea", ,,Phaedra", ,,Hercules", ,,Oedipus", Agamemnon" Menippose satiir ,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine" 74. Millest räägib Lucanuse teos ,,Pharsalia" e ,,Bellum civile"? Lucanust peeti Vergiliuse järel tähtsuselt järgmiseks eepiliseks poeediks. Ta kirjutas eepikat, juhuluulet, näidendeid, proosat. Peateos: ,,Kodusõda" (,,Bellum civile") e ,,Pharsalia" 10 raamatus, mille süzeeks oli Caesari ja Pompeiuse vaheline kodusõda
Tema filosoofia polnud süsteemne, vaid kimp moraaliküsimuste tekste ja intrigeerivaim see, et ta enda õpetustele toimis vastu. Tema põhimõte elu on pidev võitlus, kiustustega. Nt. kired alla suruma. Tegi head karjääri, advokaat. Senati liige. Noore keisri Nero õpetaja. S regendi staatuses. Nero lasi tappa oma ema ja S varjas kõike. S süüdistati sepitsuses, vist alusetult, aga Nero ise andis käsu, et tehku enesetapp. Ilmselt mürgiga. S kui filosoof peateos ,,Moraalikirjad Luciliusele" tea enda sõber. Kirjade kogumik, 124 kirja. Osav satiirik. Horatius kirjutas selliseid satiire, mis olid naervad. Leebed moraalid. Kuis S loomingus omandab kaaraaegsema tähenduse. Pilkavalt jäljendav. S satiiriks on ,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine" neg külg, võimuahnus. Iseloomunõrkused. Satiiri sisu see ,kuidas Augustus peab taevas kõnet, räägib Claudiusest ning pilkab hääletooni jms. Toimub tegevus ka maapeal ja allilmas
Publius (v Gaius) Cornelius Tacitus (ca 56 pKr pärast 117) 131. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid, kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei kirjutanud? 132. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid. Cicero: 4 kogumikku (üle 900 kirja: ,,Kirjad lähedastele", ,,Kirjad Atticusele", ,,Kirjad vend Quintusele", ,,Kirjad Brutusele"). [Seneca: ,,Moraalikirjad Luciliusele", ei järgi epistolograafiazanri tavasid] Plinius Noorem (61 ca 113): 10 raamatut kirju (tuntumate hulgas nt Vesuuvi 79. a purske kirjeldused, 6.16 [RKA1971], 6.20 [RKA2009]). 134. Iseloomusta Suetoniuse loomingut ning too selle põhjal välja Rooma elulookirjanduse (biograafia) tähtsamad tunnusjooned. Biograafiazanri üldiseloomustus Vastandumine ajalookirjandusele: ,,millised inimesed on" vs ,,mida inimesed teevad";
New York. Reest, J. 2008. Last kahjustavad suhtlemissituatsioonid. TPS diplomitöö. Käsikiri. Ristikivi, K. 1996. Viimane vabadus. Tartu. Rothenberg, J. 1989. The open classroom reconsidered. - The Elementary School Journal, 90, 1. Rousseau. 1995. Uitaja mõtisklused. Tallinn. Rubinstein, S. 1967. Bõtije i soznanije. Moskva. Saat, M. 2004. Surija üksildusest. Tallinn. Saat, M. 2009. Lasnamäe lunastaja. Tallinn. Seligman, M. 2008. Ehe õnn. Tallinn. Seneca moraalikirjad Luciliusele. 1996. Tartu. Schumacher, E. 1979. A Guide for the perplexed. London. Simonov, P. 1981. Emotsionalnõi mozg. Moskva. Singer, I. 1995. Saatan Gorais. Patukahetseja. Tallinn. Solzenitsõn, A. 1992. Templetoni loeng. Eesti Kirik, 10. Steinbeck, J. 2001. Hommiku pool Eedenit. Tallinn. Stenson, J. 2009. Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele. Tallinn. Stephens, L. 1974. The teachers Guide to Open Education. New York. Reest, J. 2008. Last kahjustavad suhtlemissituatsioonid
annaabi.ee 
