Kõrges kuumuses eraldub paekivist .................................. , järele jääb .............................. ehk ........................................... 11. Kui kustutamata lubja peale valada .................., siis neelab ta ................... ja läheb nii soojaks, et üks osa veest ......................... ja kivi .......................... valgeks puruks, mida nimetatakse ...................................... 12. Kui kustutatud lubjale lisada ........................., muutub ta ........................... , ................................. vedelikuks, mida nimetatakse .................................... 13. Seismisel .......................... lubjaosakesed ........................... ja sette peale jääb puhas ............................... 14. Vastavad valemid ja keemilised reaktsioonid on järgmised : Lubjakivi: ...................... Põlemine: .....................................
Niisama tähtis on paas ehk lubjakivi sideainena ehituste juures: temast valmistatakse müürilupja ja krohvi. Selleks otstarbeks põletatakse lubjakivi isesugustes ahjudes. Kõrges kuumuses eraldub paekivist süsihappegaas, järele jääb põletatud ehk kustutamata lubi. Kui kustutamata lubja peale vett valada, siis neelab ta vett ja läheb nii soojaks, et üks osa veest auruks muutub; seejuures laguneb kivi valgeks puruks, mida kustutatud lubjaks nimetatakse. Kui kustutatud lubjale vette lisada, muutub ta valgeks, piimjaks vedelikuks, nn. lubjapiimaks. Seismisel settivad lubjaosakesed põhja ja sette peale jääb puhas lubjavesi. Ehituste juures segatakse põletatud lupja veega. Lubjapiimaga lubjatakse seinu. Müürilubja ja krohvi valmistamiseks segatakse kustutatud lupja vee ja liivaga, nii, et tekib veniv taigen. Seda pannakse ehituskivide vahele sideaineks. Osa õhus olevast süsihappegaasist ühineb kustutamata lubjaga, nii moodustub uuesti kindel lubjakivi. See
Tänu sellele saab teda kasutada ka gaaside ja vadelike kuivatamisel. · Reageerib nii hapete kui ka happeliste oksiididega (tugevalt aluseline oksiid) Hüdroksiidid · Tugevad alused leelised. · Valgete kristalsed ained, tugevalt hügroskoopsed. Enamikud nendest lahustuvad küllaltki hästi vees. Ainult kaltsiumhüdroksiid lahustub vees suhteliselt vähe, kuid niipalju siiski, et teda saab lugeda leeliseks. · Tahkele kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas segu - lubjapiim. Lubjapiima filtrimisel omakoda lubjavesi. · Lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Naatriumhüdroksiid ja teised aktiivsemate leelismetallide hüdroksiidid aga ei lagune isegi kuumutamisel kuni sulamistemperatuurini. · Naatriumhüdroksiid on väga oluline tooraine keemiatööstuses ning oluline reaktiiv keemialaborites. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimi on seebikivi.
Õhulubja valmistatakse olenevalt kasutatud valmistustehnoloogiast: - Kustutamata tükklubjana - Jahvatatud lubi - Kustutatud lubja pulber e. hüdraatlubi Õhklubja saamiseks põletatakse lubjakivi, kriiti või dolomiitset lubjakivi allpool paakumisetemperatuuri võimalikult kogu süsihappegaasi CO2 eraldumiseni. See tähendab, et eesmärgiks on saada kustutamata lubi CaO. Põletustemperatuur sõltub lubja liigist ja puhtusest 1000…1200C. Lubjale vee lisamisel toimub lubja kustumine. Lubja kustutamine on ekstermiline protsess, mille käigus eraldub soojus. Lubja kustutamisega kaasnevad tunduv mahu muutus. Ca (OH)2 ruumala on 2…3,5 korda suurem kui lähtematerjalina kasutatud kustutamata lubjal. Lubja kustutamisel lubi peeneneb ja moodustub taignataoline mass. Suuretükilise kustutamata lubja puhul vee tungimine tüki sisse võtab aega. Kustutamist kiirendab lubja jahvatamine. Lubja kivistumine
karbonaadiks; kasutatakse lubimördi koostises, põllumajanduses) ja magneesiumoksiidid (reageerib kuuma vee või veeauruga) on aluseliste omadustega valged tahked ained, mis reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega. IIA rühma metallide hüdroksiidid on valged tahked ained, mis lahustuvad vees vähem kui leelismetallide hüdroksiidid. Kaltsiumhüdroksiid on suhteliselt tugev alus, leelis, vees lahustub vähe. Kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas lubjapiim, millest flirtimisel saadakse lubjavesi. Kaltsium- ja magneesiumhüdroksiid reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega, kuumutamisel jagunevad veeks ja oksiidiks. Kaltsium- ja magneesiumsoolad on valdavalt ioonilise sidemega valged tahked ained, lahustuvad vähem kui leelismetallide soolad. Kaltsiumsulfaat esineb tavaliselt kipsina (valge,
6.Tsemendi toorained on lubjakivi ja savi. 7.a) lobri tsemendi toorained, mis on veega segatud b) tsemendiklinker aine, mis saadakse kõrgel kuumusel pöörlevas ahjus lobrist. c) tsement tsemendiklinkri jahvatamisel saadud peenpulber. d) betoon tsemendi, liiva ja kruusa segu. 8.Ehituslupja toodetakse lubjakivi kuumutamisel erilistes ahjudes 9001000 kraadi juures. 9.Kustutamata lubjaks nim. lubjakivi lagunemisel tekkivat kaltsiumoksiidi CaO2.Kui lisada kustutamata lubjale vett eraldub palju soojust ja tekib kustutatud lubi Ca(OH)2 10.Seinu krohvitakse kustutatud lubja, liiva ja vee seguga. 11.Värskelt krohvitud ruumid on niisked, sest seinte krohvimisel reageerib kustutatud lubi õhus sisalduva süsinikdioksiidiga ja moodustab kaltsiumkarbonaadi ning selle reaktsiooni käigus eraldub vesi veeauruna. Polümeerid & plastid 1.Polüetüleen argielus tuntud polümeer, mida saadakse eteeni polümeerimisel. 2
eraldub kaltsiidist põletamisel ning lendub koos küttegaasidega: Selle tulemusena saadakse ahjust kustumata lubi, mis kujutab tükkmaterjali. Tükid muutuvad kuni CO2 44% kergemaks ja 10-20% väiksemaks, kuna neist eraldub . Teatud juhtudel võib tulla ette ka olukordi, kus põletatakse lupja jahvatatult. Üheks tingimuseks on, et lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Lubjale mõjub kahjustavalt selle ala- ja ülepõletamine. [3], [2] Lubja kustutamisel segatakse ta veega, mille järel toimub reaktsioon: 6 OH ¿2 +Q CaO+ H 2 O=Ca ¿ Q tähistab eralduvat soojust ning protsess on eksotermiline. OH ¿2 Tulemusena saadakse Ca ¿ , mis on kustunud lubi. Tükklubi jaguneb lagunemisel peeneks
Järjest rohkem kasutatakse toorainena ka tööstusjääke. Näiteks alumiiniumitööstuse jms. Jäägid. Kips-ja anhüdriitsideained toodetakse looduslikust ÕHKAINE,LUBI Lubi on õhksideaine mida saadakse lubjakivide lagundamisel kõrgel temp. Lubja sideainena kasutatades saadakse õhus aeglaselt kivinev suhteliselt madala tugevuse ja külmakindlusega tehiskivi, mis ei ole püsiv vee keskkonnas. Lubja tootmine toimub põletamisega saht-,pöörd-,keevkihi-v või ka muudes põletusahjudes. Lubjale vee lisamisel toimub lubja kustumine on eksotermiline protsess, mille käigus eraldub soojus. Lubja kustumisel lubi peeneneb ja moodustub taignataoline mass. lubja kivistumine: lubimördid ja tooted kivistuvad alles peale seda kui nende koostises olev lubi on kustunud. Ehituslupja kasutatakse: müür-ja krohvmörtide kui ka kuivsegude valmistamiseks. Autoklaavsed lubi-liivtooted nagu silikaatkivid,-betoonid Lubivärvid- valmistatakse peene kõrgkvaliteetse kustutatud lubja baasil
sõltuvus lähtematerjalide koostisest. Mördi tugevus mikrotasandil suureneb mitme sajandi jooksul keskmiselt 50% . Pikemaajaline plastne olek on soodne selle poolest, et koormused sättuvad sobivas asendis, vähendades süsteemi jäikusest tingitud sisepingeid ja seega pragunemise tõenäosust. Mõõdukas koormus mõjub hästi ka mördi kivistumisprotsessi tulemustele . Karboneerudes tõmbub lubjapasta kokku ligikaudu 0,35% ulatuses. Kokkutõmbumise vältimiseks on vaja lisada lubjale täiteainet, mis suurendab ka poorsust, kergendades niiviisi gaasivahetust ja kiirendades seega karboneerumist [7,17]. Seda täiteainet nimetatakse ka agregaadiks või inertseks täidiseks. Viimast väljendit ei peeta aga korrektseks, sest mingil määral see reaktsioonides siiski osaleb [19]. Poorsus on ajaloolistel lubimörtidel reeglina 3045%, seejuures on pooride suurus vahemikus 0,1100m. Tsementmördil on see tavaliselt vastavalt 2025% ja < 0,1m. Laagerdunud augulubja
lossimistööde käigus. TSEMENDI MÕISTE Kõige üldisemas mõttes sõna, tsement on siduja, materjal, mis settib ja kõveneb iseseisvalt ning seob teisi materjale kokku.Sõna tsement tuleb Roomlastelt, kes kasutasid terminit opus caementicium kirjeldamaks müüriladumise meenutust moodsas betoonis, mis oli tehtud purustatud kivist koos põletatud lubjaga ja oli sidujaks .Vulkaaniline tuhk ja pulbristatud tellise lisandid, mis lisati kustutatud lubjale saamaks hüdraulilist sidujat, mis hiljem avaldus cementum, cimentum, cäment ja cement nime all. Lisaks on olemas ka Hüdrauliline tsement (st.Portlandi tsement) tugevneb hüdratiseerimise keemilise reaktsiooni toimel, mis ilmneb iseseisvalt lisandi vee sisaldusest; nad võivad tugevneda isegi vee all või kui pidevalt on märg ilm.Keemiline reaktsioon, mis avaldub siis kui veevaba tsemendi pulber on segatud vett sisaldavate hüdraatidega, mis ei ole vesilahustuva TSEMENDI PAKKIMINE
) 3. Kipsi põhilised kasutuskohad? • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides • Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte • Arhitektuursete elementide valmistamiseks 2. Lubja ja kipsi olulised eelised ja puudused? Kustutamata lubjale omased puudused: suur mahukahanemine, kõrged kustumistemperatuurid ja töö ohutusnõuded on põhjused, miks kasutatakse laialdaselt kustutatud lupjasid. Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. 3. Kirjelda aluminaattsementi- eripärad, kasutus?
lahustites ega kilemoodustajates. Pigmente võib jagada looduslikeks ja kunstlikeks; anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Igal pigmendil on oma keemilised ja füüsikalised omadused. Muldpigmendid terra rossa Nagu arvukad taimse värvaine vormidki on raudoksiidirikastest muldadest saadud pigmendid, mille kasutamine ulatub kaugetesse eelajaloolistesse aegadesse, olnud kunstnikele ja kujundajatele üheks vanimaks värvisaamisviisiks. Olles vastupidavad lubjale, kasutati neid anorgaanilisi muldpigmente buon´is (või tõelises) freskomaalis, mis on kõige kestvam seinamaalinguviis. Pigmendid, segunedes täielikult märja krohvipinnaga, muutuvad seinapinna lahutamatuks osaks. Kuna antiiksest Kreekast pole säilinud ühtki buon freskot, võib ajaloolise tähtsusega näidiseid näha väljakaevatud 1. sajandi Pompeji villades, varasemates Hiina Liao-yangi hauakambrites Manzuurias ja 6. sajandil maalitud Ajanta koobastes Indias
Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses roostik. Turvastunud huumushorisondiga muldadel kasvavad enamasti sõnajala-kaasikud, kohati ka männikud. Happelistel liigniisketel muldadel kasvavad rabastunud metsad sinika- ja karusamblamännikud. Tarvastu jõe alamjooksule on rajatud polder, sest järve üleujutused ei lase muidu maad kultuuristada. Lääneranniku sood on enamsti järve taandumisel tekkinud metsased madalsood, kus turvas on ladestunud järvemudale ja lubjale. Idaranniku paikkond (96 km²) on lõunaosas kuni Nooni neemeni üsna sarnane samal laiusel oleva lääneranniku soise maastikuga, sest mõlemale avaldab mõju lõunasse kalduv järv. Mõlemapoolset randa ääristab roostike ja kõrkjastike vöönd. Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga männikud.
kuivamise ajal. 2.3 Lubimördid Lubimörtide sideaineks on kustutamata või kustutatud lubi. Puhtad lubikrohvid on väikese survetugevusega, aga väga hea aurujuhtivusega. Muinsuskaitsealuste objektide krohvimisel kasutatakse sageli lubikrohve. Selliseid krohve tuleb teha lubjast, mis on eelnevalt kaua seisnud lubjaaugus. Lubikrohv peab lisaks müüritisele kaitsma ka iseennast. Tänapäeval õhus sisalduvad keemilised ühendid mõjuvad lubjale kahjustavalt. Seetõttu ei ole lubivärvid ega ka lubikrohvid piisava püsivusega. Vanade meistrite poolt tehtud lubikrohvid on püsinud tänaseni põhjusel, et lubikrohvi kivinemise ajal ei seganud nende kivinemisprotsessi agressiivsed kemikaalid. Vajaliku paksusega krohvi saamiseks tuli vanadel meistritel teha viis ja rohkem kihte, kusjuures peale igat kihti tuli anda piisavalt aega tahenemiseks. Ühekordne liiga paks lubikrohvi kiht viib pragude tekkeni
Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses roostik. Turvastunud huumushorisondiga muldadel kasvavad enamasti sõnajala-kaasikud, kohati ka männikud. Happelistel liigniisketel muldadel kasvavad rabastunud metsad sinika- ja karusamblamännikud. Tarvastu jõe alamjooksule on rajatud polder, sest järve üleujutused ei lase muidu maad kultuuristada. Lääneranniku sood on enamasti järve taandumisel tekkinud metsased madalsood, kus turvas on ladestunud järvemudale ja lubjale. 2. Idaranniku paikkond (96 km²) on eelmisest veidi mitmekesisema maastikuga ala. Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga männikud. Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune turbalasund on tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud
+ 2HF Ca(OH)2 + Cl2 CaOCl2 · H2O Karbamiidi lahus 14. KCl tootmine sülviniidist. Kompleksväetised. Protsess viiakse läbi pöörlevas labadega trumlis < 50°C tsirkuleerib läbi kolonni alumises osas oleva auruga Põhiline protsess KCl tootmisel on tema ekstraktsioon juures juhtides kloori vastu allavalguvale lubjale. köetava soojusvaheti, sülviniidist NaCl KCl. Seismisel pleegituspulber laguneb: soojenedes ette ning siseneb vaakumaurutusaparaati. Seda protsessi saab kahte viisi läbi viia. 2 CaCl(OCl) 2 CaCl2 + O2
Õhklubja saamiseks põletatakse lubjakivi kriiti või dolomiitset lubjakivi allpool paakumistemperatuuri võimalikult kogu süsihappegaasi CO2 eraldumiseni. Õhklupja kasutatakse ka koos jahvatatud kvartsliivaga kui autoklaavset lubi-liiv sideainet. Selline kivinemine on võimalik ainult kõrgel temperatuuril ja rõhul. Toimub täiesti erinev keemiline reaktsioon, mille tulemuseks on kaltsiumhüdrosilikaadid, millised ei lagune veega kokkupuutel. 4.6.2.1.Lubja kustutamine ja kivinemine Lubjale vee lisamisel toimub lubja kustumine. Lubja kustutamine on eksotermiline protsess, mille käigus eraldub soojus. CaO + H2O = Ca(OH)2 + Q Q= 15,6 kcal/1mooli CaO - 65,5 kJ/g-mooli CaO kohta. Lubja kustutamisega kaasneb tunduv mahu muutus. Ca(OH)2 ruumala on 2...3,5 korda toodetakse ja turustatakse nii pulbrilisena kui ka lubjataignana. 4.6.2.1.1.Lubja kivistumine Lubimördid ja -tooted kivistuvad alles peale seda kui nende koostises olev lubi on kustunud.
Õhulubja valmistatakse olenevalt kasutatud valmistustehnoloogiast: - Kustutamata tükklubjana - Jahvatatud lubi - Kustutatud lubja pulber e. hüdraatlubi Õhklubja saamiseks põletatakse lubjakivi, kriiti või dolomiitset lubjakivi allpool paakumisetemperatuuri võimalikult kogu süsihappegaasi CO2 eraldumiseni. See tähendab, et eesmärgiks on saada kustutamata lubi CaO. Põletustemperatuur sõltub lubja liigist ja puhtusest 1000…1200C. Lubjale vee lisamisel toimub lubja kustumine. Lubja kustutamine on ekstermiline protsess, mille käigus eraldub soojus. Lubja kustutamisega kaasnevad tunduv mahu muutus. Ca (OH)2 ruumala on 2…3,5 korda suurem kui lähtematerjalina kasutatud kustutamata lubjal. Lubja kustutamisel lubi peeneneb ja moodustub taignataoline mass. Suuretükilise kustutamata lubja puhul vee tungimine tüki sisse võtab aega. Kustutamist kiirendab lubja jahvatamine. Lubja kivistumine
magneesiumoksiidid (reageerib kuuma vee või veeauruga) on aluseliste omadustega valged tahked ained, mis reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega. IIA rühma metallide hüdroksiidid on valged tahked ained, mis lahustuvad vees vähem kui leelismetallide hüdroksiidid. Kaltsiumhüdroksiid on suhteliselt tugev alus, leelis, vees lahustub vähe. Kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas lubjapiim, millest flirtimisel saadakse lubjavesi. Kaltsium- ja magneesiumhüdroksiid reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega, kuumutamisel jagunevad veeks ja oksiidiks. Kaltsium- ja magneesiumsoolad on valdavalt ioonilise sidemega valged tahked ained, lahustuvad vähem kui leelismetallide soolad. Kaltsiumsulfaat esineb tavaliselt kipsina (valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev tahke aine; mõõdukal kuumutamisel tekib põletatud
89 Tükkidest eraldub süsihappegaasi. Selle toimel muutuvad tükid kergemaks ja väiksemaks. Mõnikord põletatakse lupja ka jahvatatult. Lubja kustutamine. Lubja kustutamine seisneb selles, et lupja segatakse veega. Vee toimel toimub keemiline reaktsioon. Kustutamisel tükklubi laguneb peenikeseks massiks ja paisub oma mahult 2...3,5 kordselt. Kui lisame lubjale umbes ⅓ osa vett, siis saadakse pulberlubi. Suurema veehulga puhul saadakse lubja taigen. Väga suure veehulga puhul saadakse lubjapiim. Lihtsa lubja ja vee segamise puhul jääb lubjasse ka kustumata või poolkustunud teri. Need kustuvad aeglaselt ja kahjustavad lubja püsivust. Selliselt saadud lubjataigen peab enne kasutamist 10...15 päeva seisma. Sel ajal toimub järelkustutamine. Lubja jahvatamine Kui enne kustutamist lupja jahvatada, siis toimub kustumine kiiremine.
Lupja kahjustab nii üle- kui ka alapõletamine, kuna need osad kustuvad väga aeglaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Kustutamata tükklubi on poolfabrikaat. Ta koosneb olenevalt toorainest ja põletustemperatuurist ning -tingimustest, kustutamata lubjast CaO, enamasti ülepõlenud MgO, lagunemata jäänud lubjakivist (CaCO3 ja MgCO3), tooraines olnud savi ja liivaosakestest jms. Olenevalt ahju tüübist saadakse teda suurte poorsete tükkidena. Kustutamata lubjale omased puudused: suur mahukahanemine, kõrged kustumistemperatuurid ja töö ohutusnõuded on põhjused, miks kasutatakse laialdaselt kustutatud lupjasid. Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H2O = Ca(OH)2 + Q. Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Lubja efektiivseks kustutamiseks on otstarbekas hoida temperatuuri 60...800C, et protsessi kiirus oleks tagatud aga ei toimuks ülekuumenemist
annaabi.ee 
